Saab 105

Allikas: Vikipeedia
Saab 105
Saab105.JPG
Saab 105
Tüüp Sõjaväe treeninglennuk
Tootjad Saab
Riik Rootsi
Tootmisaastad Esmalend 29. juunil 1963[1]
kasutusel alates 1967
Kogus 192
Meeskond 2 (õpilane ja instruktor)
Pikkus 10,8 m
Tiivaulatus 9,5 m
Tiivapindala 16,3 m2
Tühimass 2849 kilogrammi
Maksimaalne stardimass maksimaalne 4635 kg
Mootor 2X Turbomeca Aubisque või
2X Williams FJ44 või
2X General Electric J85
Tippkiirus 970 km/h (merepinna kõrgusel)
Lennulagi 13 700 m
Lennukaugus 2300 km
Relvastus 6 tiiva-alust kinnituskohta relvarakiste, pommide, õhk-õhk või õhk-maa tüüpi rakettide jaoks[2]

Saab 105 on 1960. aastate alguses Saabi eraettevõtmisena tsiviillennuki baasil Rootsi Õhujõududele konstrueeritud kahe reaktiivmootoriga kaheistmeline treeninglennuk. Lennuki eripäraks on kõrvuti paiknevad pilootide istmed ja T-asetusega stabilisaator. Rootsi Õhujõududes võeti need kasutusele 1967. aastal tähistusega SK 60 ja nendega vahetati välja vananenud reaktiivlennukid De Havilland Vampire.

Algselt varustati lennuk kahe Turbomeca Turbomeca Aubisque mootoriga, mida litsentsi alusel tootis Volvo Flygmotor (praegu Volvo Aero) RM9 nime all, tõukejõuga 742 kgs. Uuendatud versioonid on varustatud Williams FJ44 mootoritega RM 15 nime all. Rootsi Õhujõud ostsid 150 ja Austria Õhujõud 40 seda tüüpi lennukit (kasutatakse tähistust Saab 105Ö).

Rootsi Õhujõudude vigurlennurühm (-eskadrill) Team 60 kasutab samuti seda tüüpi lennukeid.

Variandid[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Saab 105 – prototüüp. Ehitati kaks lennukit.[1]
  • SK60A – kaheistmeline reaktiivmootoriga treening- ja vaatluslennuk Rootsi õhujõudude jaoks. Ehitati 149 lennukit.[3]
  • SK60B – kaheistmeline ründelennuk Rootsi Õhujõududele, valmistati SK 60A lennukitest, modifitseeriti põhiliselt sihikuid.[3]
  • SK60C – kaheistmeline ründe- ja luurelennuk Rootsi Õhujõududele, mille ninasse paigaldati kaamera. Ehitati üks prototüüp ja 29 lennukit ehitati SK 60A mudelit modifitseerides.[4]
Turbomeca Aubisque/RM9
  • SK60D – Saab oli oma lennuki kavandanud nii, et selle sai kerge vaevaga muuta neljaistmeliseks transpordi- ja vaatluslennukiks. Selleks tuli kaks katapultistet asendada nelja tavalise, rohkem reisilennuki istmetega sarnaneva istmega, kuid siis ei saanud meeskond kanda langevarje. Võimalik oli kasutada ka nelja askeetlikumat istet, millele mahtus istuma ka langevarjudega. Kümme SK 60A muudeti püsivalt neljaistmelisteks transpordilennukiteks, mis said tüübinimeks SK 60D.[5]
  • SK60E – sarnanes neljaistmelise SK 60A modifikatsiooniga, kuid kasutas kommertslennukitele omaseid instrumente ja maandumissüsteemi. Neid kasutati algselt Rootsi Õhujõudude reservpilootide ümberõpetamiseks kommertslennukite pilootideks. Lõpuks kasutati neid SK 60D lennukitena.[5]
  • SK60W – aastal 1993. algatati uus moderniseerimise programm. Lennukitele paigaldati Williams Rolls FJ44 turboventilaatormootorid koos digitaalsete kontrollseadmetega. Uued mootorid olid 25% ökonoomsemad, võimsamad (tõukejõuga 8,45 kN ehk 861kgs) ning samas kergemad, vaiksemad ja lihtsamini hooldatavad. Esimene Williamsi mootoritega lennuk tõusis õhku 1995. aasta augustis. SK60W lennuomadused paranesid märgatavalt: 80 m võrra vähenes lennuki õhkutõusmisdistants, 30% väiksema ajakuluga saavutati kõrgus 6000 m ja lennukiirus suurenes 14% võrra, 780-lt 890-le km/h. Kokku moderniseeriti nii 1990. aastatel 115 SK 60A, 60B ja 60C lennukit. SK60D/E lennukeid uuendamise programm ei puudutanud ning neid kasutati varuosade doonoritena. Kaaluti ka lennuki kokpiti vananevate instrumentide asendamist multifunktsionaalsete ekraanide lisamisega, kuid pole teada, kas seda ideed uue avioonika kalliduse juues ka rakendati. Rootsi valitsus pakkus sel viisil uuendatud lennukit 1990. aastate lõpul abi korras ka Eesti Kaitseväele. Eesti Kaitseministeerium lükkas selle abi tagasi.
  • Saab 105XT – demomudel ekspordiks, põhimõtteliselt modifitseeritud SK 60B, millel paigaldati General Electric J85 (tõukejõuga 1280 kgs) reaktiivmootoreid. Prototüüp ehitati teisest Saab 105 prototüübist.[6]
  • Saab 105D – äriotstarbelise reaktiivlennuki kavand, kuid oli ideena iganenud ja soovijaid ei leidunud.[1]
  • Saab 105G – 105XT modifikatsioon uute juhtimisseadmetega, muuhulgas täppisseadmetega navigeerimiseks ja ründamiseks, võimsamate J85 mootoritega ja tugevdatud tiivakonstruktsiooniga. Üks prototüüp valmistati 105XT-st.[6]
  • Saab 105H – kavand Šveitsi Õhujõudude jaoks. Mitte ühtegi ei ehitatud.[7]
  • Saab 105Ö – 105XT variant Austria Õhujõudude jaoks. Valmistati 40 masinat ja anti üle aastatel 1970–1972, esimesed 1970. aasta juulis. Vahetasid välja de Havilland Vampire ja Saab 29 Tunnan lennukid.[8]
  • Saab 105S – kavand Soome Õhujõudude treeninglennuki jaoks 1970. aastate keskel, kuid soomlased otsustasid BAe Hawki lennukite ostmise kasuks.[7]
Austria Saab 105OE

Kasutajad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Sarnased lennukid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 Hewson 1995, lk 42.
  2. 2,0 2,1 Rendall 1996, lk 112.
  3. 3,0 3,1 3,2 a b Hewson 1995, lk 43.
  4. 4,0 4,1 Hewson 1995, lk 44.
  5. 5,0 5,1 5,2 a b Hewson 1995, lk 45.
  6. 6,0 6,1 6,2 Hewson 1995, lk 45—46.
  7. 7,0 7,1 7,2 a b c Hewson 1995, lk 47.
  8. 8,0 8,1 Hewson 1995, lk 46.

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Hewson, Robert, Saab 105/Sk60 Variant Briefing, World Air Power Journal, Volume 23 Talv 1995. London:Aerospace Publishing. ISBN 1-874023-64-6. ISSN 0959-7050. lk 40—49.
  • Rendall, David, Jane's Aircraft Recognition Guide, Harper Collins, Glasgow, 1996. ISBN 0-00-470980-2

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Saab 105 Oe (SK 60) Saab 105 Austria õhujõududes (saksa k.)
  • [1] Saab 105 kolmvaate joonis
  • [2] Postimees 1997, 21. mai
  • [3]Õppelennukite kinkimine (BNS)