Aktsionär

Allikas: Vikipeedia

Aktsionär on füüsiline isik või juriidiline isik, kes omab mingi ettevõtte aktsiaid, seega võib aktsionärile viidata ka kui ettevõtte ehk aktsiaseltsi omanikule.[1]

Ettevõtte aktsionärid on ettevõttest juriidiliselt eraldiseisvad isikud, nad ei vastuta üldjuhul ettevõtte võlgade eest.[2] Aktsionäril on oht kaotada kogu aktsiatesse paigutatud raha, sest emitendi pankrotistumise korral rahuldatakse aktsionäride nõuded kõige viimasena.[3] Kuid aktsionär peab kandma vastutust, kui ta tekitab aktsiaseltsile, aktsionärile või kolmandale isikule süüliselt kahju.[2]

Kui ettevõtte võlausaldajate kasum on piiratud kindla suurusega intressiga, siis ettevõtte aktsionärid võivad selle kasumi ja väärtuse kasvust lõputult kasu saada.[3]

Aktsiaselts võib välja lasta nii lihtaktsiaid ehk hääleõiguslikke kui ka eelisaktsiaid ehk hääleõiguseta aktsiaid.[4] Aktsiaseltsi pankroti korral on eelisaktsia omanike nõuded võrreldes lihtaktsiaid omanike omadega eespool.[5] Eristatakse ka A- ja B-seeria lihtaktsiaid, nende erinevus seisneb hääleõiguses, mille need omanikule annavad.

Üldiselt ei osale aktsionärid aktsiaseltsi juhtimises, v.a juhul, kui aktsionär kuulub samal ajal ka ettevõtte juhtkonda.[5]

Aktsionäride õigused[muuda | muuda lähteteksti]

Sõltuvalt aktsiate liigist on aktsionäridel mitmeid eesõigusi. Ettevõtte juhatus juhib äriühingut üldjuhul aktsionäride huve silmas pidades.[6] Aktsionärid saavad oma õigusi teostada aktsionäride üldkoosolekul, seal saavad aktsionärid informatsiooni aktsiaseltsi majandusliku käekäigu kohta.[4]

Olenevalt ettevõtte kohta käivatest seadustest ja reeglitest on kõigil Eesti aktsionäridel järgmised õigused[2]:

  • õigus osaleda ja hääletada aktsionäride koosolekul;
  • õigus taotleda üldkoosolekul juhatuselt teavet aktsiaseltsi tegevuse kohta;
  • õigus saada dividende juhul, kui need on deklareeritud;
  • õigus vaidlustada aktsiaseltsi juhtorganite otsuseid.

Aktsionäril, kes omab vähemalt 1/10 aktsiakapitalist või 1/20 aktsiakapitalist (kui tegu on reguleeritud turuga) on õigus:

  • nõuda erakorralise koosoleku kokkukutsumist;
  • täiendavate küsimuste võtmist üldkoosoleku päevakorda;
  • esitada aktsiaseltsile iga päevakorrapunkti kohta otsuse eelnõu.

Emitent kohustub kõigi oma aktsionäride vahel infot võrdselt avaldama, infoallikateks on emitendi veebileht.[6]

Aktsionäre peetakse mõnikord ka asjaosaliste (inglise stakeholder) allrühmaks. Need on isikutegrupid, kellel on majandusüksuse vastu otsene või kaudne huvi, näiteks kuuluvad selle alla huvirühma töötajad, tarnijad, kliendid ja kogukond, sest nad lisavad ettevõttele väärtust ja/või avaldab ettevõte neile mõju.

Enamasti ei saa väikese osaluse ja häälte arvuga aktsionär oma tahet koosolekul läbi suruda ega otsustada, mis teemasid seal arutatakse, peamised otsustajad on suuraktsionärid.[7]

Aktsiate omandamine[muuda | muuda lähteteksti]

Esimesed aktsionärid omandasid oma aktsiad esmasel turul, osaledes aktsiate esmasel avalikul pakkumisel, andes seeläbi ettevõtetele kapitali. Enamik aktsionäridest omandab oma aktsiad järelturult, andmata ettevõtetele vahetut kapitali.

Eestis tegutsev reguleeritud väärtpaberiturg on Nasdaqi Tallinna börs, mille tegevust kontrollib Finantsinspektsioon.[8] Järelevalvetegevustes vaadatakse üle kaubeldavate ettevõtete ja väärtpaberite hindade kujunemine, tehingute tegemine ning muude nõuete täitmine. Selleks, et omandada Eesti aktsiad, on tarvis sõlmida pangaga väärtpaberikonto leping.[2]

Dividendi väljamakse[muuda | muuda lähteteksti]

Dividend makstakse välja aktsionäridele, kes omavad aktsiat ettevõtte kindlaks määratud dividendikuupäeval (inglise keeles ex-date).[9] Makstav dividend on vastavuses omandatud aktsiate hulgale, aktsionäri loal võib talle dividendi ka muu varaga välja maksta.[10] Esimeses järjekorras makstakse dividendid välja eelisaktsia omanikele.

Aktsiaraamat[muuda | muuda lähteteksti]

Kõik Eesti aktsiaseltsid peavad registreerima oma aktsiad Eesti väärtpaberite keskregistris, kus aktsiad saavad omale rahvusvaheliselt tunnustatud identifitseerimiskoodi ehk ISIN-koodi.[3] Börsiettevõtete aktsiaraamatutesse ehk aktsionäride registrisse kantakse sisse aktsiaid omavate aktsionäride nimed.

Õiguslikult ei ole isik ettevõtte aktsionär enne, kui tema nimi ja muud andmed kantakse aktsiaraamatusse.

Aktsionäride hüved[muuda | muuda lähteteksti]

Mõned börsiettevõtted pakuvad oma aktsionäridele hüvesid, et säilitada nende lojaalsust.[11] Näiteks Riia First Northi nimekirjas noteeritud Virši ja Madara Cosmetics pakub teatud koguse aktsiaid omandanud aktsionärile oma tooteid soodushinnaga. Hüveks võib olla ka ettevõtte toode, krediit mingi teenuse kasutamiseks või eksklusiivne külastus.

Aktsionärid ja eetika[muuda | muuda lähteteksti]

Aktsionäril ei ole moraalne soetada ettevõtte aktsiaid, mis toimib ebaeetiliselt või mille eesmärk ei ole eetiline.[7] Suuraktsionäridel on eelis aidata sellisel ettevõttel oma vigu parandada, kuid väikeinvestorid saavad oma arvamust avaldada oma positsiooni müügiga.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "Aktsia ja aktsiafond". Minuraha. 09.09.2019. Vaadatud 01.02.2022.
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 "Aktsiad". Rahandus. 2017–2022. Vaadatud 01.02.2022.{{netiviide}}: CS1 hooldus: kuupäeva vorming (link)
  3. 3,0 3,1 3,2 Villu Zirnask (07.09.2021). "Finantsaabits". Minuraha. Vaadatud 01.02.2022.
  4. 4,0 4,1 "Hääleõiguse teostamine". Finantsinspektsioon. Vaadatud 01.02.2022.
  5. 5,0 5,1 "Väärtpaberite teejuht" (PDF). Eesti Päevaleht. Vaadatud 04.02.2022.
  6. 6,0 6,1 "Hea ühingujuhtimise tava" (PDF). Finantsinspektsioon. September 2005. Vaadatud 01.02.2022.
  7. 7,0 7,1 "Aktsionärid". Tartu Ülikooli eetikaveeb. Originaali arhiivikoopia seisuga 1.02.2022. Vaadatud 01.02.2022.
  8. "Väärtpaberiturg ja reeglid". Finantsinspektsioon. Vaadatud 11.02.2022.
  9. Gert Siniloo (09.04.2019). "Mida teada dividendidest". Postimees. Vaadatud 11.02.2022.
  10. "Dividendide maksmine". Finantsinspektsioon. Vaadatud 11.02.2022.
  11. Marten Põllumees (19.11.2021). "Milliseid hüvesid pakuvad börsifirmad oma aktsionäridele?". LHV. Vaadatud 12.02.2022.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]