Saab 35 Draken

Allikas: Vikipeedia
Saab 35 Draken
Saab Draken.jpg
Austria Õhujõudude Draken
Tüüp hävituslennuk
Tootjad Saab
Riik Flag of Sweden.svg Rootsi
Tootmisaastad esmalend 25. oktoober 1955
Kogus 644
Meeskond 1

Saab J 35 Draken (rootsi Draken 'draakon') või Saab 35 on Rootsi päritoluga hävituslennuk, mida toodeti Saabi poolt ajavahemikus 19551974. Lennuk loodi asendamaks Saab J 29 Tunnan ning (J 32B) Saab Lansen hävituslennukeid.

Seoses reaktiivlennukite võidukäiguga vajasid Rootsi õhujõud kiiret ja hästimanööverdavat püüdurhävitajat, mis oleks võimeline täitma mitmesuguseid lahingülesandeid.

Saab J 35 Draken oli oma aja üks kiiremaid püüdurlennukeid, mis oli võimeline tõusma ning maanduma ajutistel lennuväljadel või avalikel maanteedel.

Arendustöö[muuda | redigeeri lähteteksti]

Austria Saab 35

Kui reaktiivlennukite ajajärk algas, nähti Rootsis ette vajadust reaktiivmootoriga hävituslennukite järgi, mis suudaks püüda suurtel kõrgustel lendavaid pommitajaid ja edukalt teisi hävitajaid tõrjuda. Samal ajal kaaluti ka selliseid püüdurhävitajaid nagu USA Õhujõudude F-104 Starfighter, kuid hilisem Saabi Draken arvestas just Rootsile unikaalseid kaitsevajadusi. Muuhulgas pidid uus hävitaja olema võimeline tegutsema kasutades ajutisi sõjaaja lennuvälju, mille võrgustik moodustus tugevdatud teekattega maanteelõikudest. Lennuki tankimine ja uue laskemoonaga varustamine pidi toimuma kõigest kümne minuti jooksul ja seda pidid suutma teha minimaalse väljaõppega ajateenijad. Rootsi Kaitseressurside Administratsioon esitas Saabile 1949. aasta septembris tellimuse püüdurhävitaja väljatöötamiseks ja Saab alustas tööd samal aastal.

Draken kasutas topelt delta tiiva konstruktsiooni (üks delta tiib teise sees). Sisemine tiib oli 80° nurga all suurtel kiirjustel lendamiseks ja väline tiib 60° nurga all, mis võimaldas ka madalatel kiirustel efektiivselt tegutseda. Mootoriks oli Svenska Flygmotor RM 6B/C reaktiivmootor (peale ühinemisi ja ümbernimetamis kannab see firma tänapäeval Volvo Aero nime), mis oli litsentsi alusel valmistatud Rolls-Royce Avon 200/300 reaktiivmootor. Ninas paiknes turbiin mootorisse õhu pumpamiseks ja oli olemas ka sisseehitatud hädakäivitussüsteem. Lühikestel maandumisradadel maandumiseks oli võimalik kasutada pidurduslangevarju.

Topeltdelta tiib oli nii uuenduslik, et selle testimiseks ehitati kõigepealt väiksemas mõõdus Saab 210, hüüdnimega "Lilldraken" (väike tuulelohe). Saab 210 esmalend toimus 21. jaanuaril 1952 aastal ja alles pärast edukaid katseid ehitati täismõõdus Drakeni prototüübid. Esimesel täismõõdus prototüübil puudus järelpõleti ja see tegi esmalennu 25. oktoobril 1955. aastal. Teine, järelpõletiga prototüüp ületas mitteametlikult oma esmalennul tõusu käigus helikiirust.

Kasutamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Saab J 35A-d rivis. Esimene on vanema lühikese sabaga

Kuigi algselt polnud Draken mõeldud hävituslennukite vastaseks tegevuseks, osutus see hea manööverdusvõime tõttu edukaks ka selles rollis. See võeti Rootsi Õhujõududes kasutusele 1960. aastatel ja kokku toodeti 644 Drakenit 6 erinevas modifikatsioonis. Lisaks Rootsile müüdi seda ka Austria, Soome ja Taani Õhujõududele. Viimane Drakeni versioon J 35F jäi Rootsi õhujõudude teenistusse 1990. aastateni, kus selle vahetasid välja Saab Gripenid.

Kasutusaja jooksul täiendati Drakenit korduvalt ja viimaseks modifikatsiooniks jäi 1980. aastate lõpus valminud J 35J. J 35J oli Drakenite teenistusaja pikendamise programm (kuigi enamus Drakeneid oli selleks ajaks Saab 37 Viggenitega asendatud), sest Gripenite arendus ja tootmine venisid. Selle programmi järgi oleks Drakenid hoitud kasutuses kuni 2000. aastateni, kuid eelarvekärbete ja suurte ülalpidamiskulude tõttu lõpetati nende kasutamine juba varem, 1998. aastal, kuigi mõned lennukid on jäänud kasutusele militaar ja tsiviilotstarbel. Lennukit on eksporditud Soome ja Taani. Austria ostis 1985. aastal 24 Saabi poolt remonditud J 35D lennukit ja kasutas neid J 35Ö nime all.

Kõik Drakenid on püüdurhävitajad ja nende võimekus maa sihtmärke rünnata on piiratud. Erandiks on Taani lennukid, millel on suuremad sisemised ja välimised kütusepaagid ja mis on võimelised kandma AGM-12 Bullpup rakette. Taani hävitajad olid kõige raskemad ja nende kasutamine lõpetati 1993. aastal.

Soome paigaldas 1990. aastatel oma 35XS lennukitele uued lennusedmed, kokpiti ekraanid, navigeerimis- ja ründesüsteemid ning elektroonilise ründe vastased seadmed, kuid saatis Drakenid 2000 aastal pensionile.

Austria oli viimane riik, mis Drakeneid sõjalistel eesmärkidel kasutas. Nad ostsid uuendatud varustusega J 35D mudelid, mis olid viimased Austra Õhujõudude lennukid kahe sisemise kahuriga. Õhk-õhk tüüpi rakettide kasutamine oli vastavalt 1955. aastal sõlmitud lepingutele keelatud. Piirangutest loobuti 1993. aastal õhupiiri rikkumiste tõttu, mis tulenesid lõunapiiril asuva Jugoslaavia sisekonfliktist ja hangiti AIM-9 Sidewinder rakette. Austria vahetas Drakenid 2005. aastal Šveitsi Tiger II lennukite vastu, kuni oodati uute Eurofighterite saabumist.

Ameerika Ühendriikide Riiklikule Katsepilootide koolile kuulub kuus varem Taani kasutuses olnud Drakenit. Need paiknevad Mojave kosmosebaasis.

Versioonid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Katselennukid[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Saab 210 – Tuntud ka kui Lilldraken, on vähendatud mõõtmetega eksperimentaalne lennuk, mida kasutati topelt delta tiibade katsetamiseks.

Täismõõdus Drakenid[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • J 35A – Hävituslennuk. Aastatel 1959-1961 toodeti 90 lennukit. Peale 66. lennukit pikendati sabaosa, et mahutada uut järelpõletit, mis andis suurema tõukejõu. Seetõttu tuli lisada ka sissetõmmatav tagumine ratas. Kaks versiooni kandsid hüüdnimesid Adam kort (Adam lühike) ja Adam lång (Adam pikk).
  • J 35B – Hävituslennuk. Aastatel 1962-1963 ehitati 73 lennukit. Sellel versioonil olid tõhusam radar ja sihikud ning see oli täielikult integreeritud Rootsi STRIL 60 süsteemi (sihitus- ja õhuruumi jälgimissüsteem).
  • SK 35C – 25 lühikese sabaga J 35A-d ehitati ümber kaheistmelisteks treeninglennukiteks. Minimaalsed muudatused tähendasid, et lennukit sai vajadusel kergesti hävituslennukiks tagasi muuta. Treeningversioonil puudus relvastus.
  • J 35D – Hävituslennuk. Aastatel 1963-1964 toodeti 120 lennukit. Sellel mudelil oli uus ja võimsam Rols-Royce Avon 300 (RM 6C) mootor, mis andis järelpõletit kasutades tõukejõud kuni 77,3 kN. See oli kõige kiirem Drakeni versioon, mis suutis kiirendada kuni kütuse lõppemiseni. Viimane Drakeni versioon, millel oli kaks kahurit.
  • S 35E – Luurelennuk, toodeti 60 tükki. Radar ja relvastu olid eemaldatud ja nende asemele paigaldatud mitu kaamerat. Kuigi relvastus puudus, oli lennukile paigaldatud tõrjesüsteem, et suurendada ellujäämisvõimalust. 28 J 35D ehitati selleks mudeliks ümber.
  • J 35F – Hävituslennuk. Aastatel 1965-1972 toodeti 230 lennukit. Sellel mudelil olid paremad lennuseadmed, näiteks integreeriutd radar, sihikud ja raketisüsteem. Relvastus koosnes peamiselt IR ja SARH tüüpi AIM-4 Falcon rakettidest, mida algselt plaaniti kasutada J 35D puhul, kuid üks kahur oli eemaldatud, et lennujuhtimisseadmetele ruumi teha.
    • J 35F2 – J 35F lennukid, millel oli Hughesi Lennuki Kompanii N71 infrapunasensorid ehk infrapuna otsijad. Muudatus tootmises viidi sisse alates kerest nr. 35501.
  • J 35J – Rootsi valitsus otsustas 1985. aastal modifitseerida 54 J 35F2-e J 35J standardile. Aastal 1987 telliti veel 12 modifikatsiooni. Moderniseerimine toimus aastatel 1987 kuni 1991 ja eesmärgiks oli pikendada lennuki eluiga, lisades elektroonikat, moderniseeriti kahurit ja suurendati kütusepaakide mahutavust. Viimane J 35J lendas 1999. aastal.
  • Saab 35H – Kavandatud eksportversioon Šveitsi jaoks. Ühtegi ei müüdud.
  • Saab 35XD – Eksportversioon Taani jaoks. Seda mudelit modifitseeriti oluliselt, et seda saaks ründelennukina kasutada.
    • F-35 – üheistmeline ründelennuk
    • TF-35 – kaheistmeline treeninglennuk
    • RF-35 – luurelennuk.
  • Saab 35XS – Hävituslennuk Soome Õhujõudude jaoks. Osad valmistati Saabi tehases ja komplekteeriti Soomes Valmeti tehases litsentsi alusel.
  • Saab 35BS – Kasutatud J 35B-d, mis Soomele müüdi.
  • Saab 35FS – Kasutatud J 35F-id, mis Soomele müüdi.
  • Saab 35CS – Kasutatud SK 35C-d, mis Soomele müüdi.
  • Saab 35Ö – Saab ostis 1980. aastate keskel Rootsi õhujõududelt 24 J 35D-d tagasi ja muutis need J 35Ö mudeliteks (inglise keelses kirjanduses kasutatakse kka tähist J 35OE). Eksporditi hiljem Austriasse.

Uuendusettepanekud[muuda | redigeeri lähteteksti]

Enne otsust alustada JAS 39 Gripeni arendamist 1970. aastate lõpus alustati ulatuslike uuringutega AJ 35 Drakeni moderniseerimiseks S 35E ja J 35F mudeliteks. Eesmärk oli anda lennukitele ründelennuki funktsioonid, kuni otsitakse asendust AJ 37 Viggenitele.

  • 35 MOD Level 4 – Kogu programmi ambitsioonikam modifikatsioon. Plaaniti uut välist tiiba, lisakohti relvadele, võimalust kasutada RBS 15 rakette, lisa canard-tiib õhusissevõtu avade juures, et suurendada manööverdusvõimet ja maksimaalse stardimassi tõstmist 15 000 kg-ni.
  • 35 MOD Level 1b– Enamus neid uuendusi kasutati ära J 35J-i tootmisel.

Kokku toodeti 644 Drakenit.

Kasutajad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Endised Saab 35 Drakeni kasutajad on märgitud punasega

Drakenite sõjaline kasutamine lõpetati 2005. aastal, kuid mitmed lennukid on kasutusel tsiviilkäibes, seda enamasti USA-s.

  • Flag of Austria.svg Austria
    • Austria Õhujõud – 24 lennukit
      • Fliegerregiment 2
        • Staffel 1
        • Staffel 2
  • Flag of Sweden.svg Rootsi
    • Rootsi Õhujõud
      • F 1 Hässlö
      • F 3 Malmslätt
      • F 4 Frösön
      • F 10 Ängelholm
      • F 11 Nyköping
      • F 12 Kalmar
      • F 13 Norrköping
      • F 16 Uppsala
      • F 17 Kallinge
      • F 18 Tullinge
      • F 21 Luleå
  • Flag of Finland.svg Soome
    • Soome Õhujõud – 50 lennukit
      • HävLLv 11
      • HävLLv 21
  • Flag of Denmark.svg Taani
    • Kuninglikud Taani Õhujõud – 51 lennukit
      • Eskadrille 725
      • Eskadrille 729
  • Flag of the United States.svg USA
    • National Test Pilot School – 6 lennukit

Tehnilised andmed (J 35F)[muuda | redigeeri lähteteksti]

Andmed võetud raamatust "The Great Book of Fighters":[1]

Saab J 32 Lansen
  • Meeskond: 1
  • Pikkus: 15,34 m
  • Tiivaulatus: 9,42 m
  • Kõrgus: 3,89 m
  • Tiivapindala: 49,22 m2
  • Tühimass: 7865 kg
  • Maksimaalne stardimass: 16 000 kg
  • Mootor:Volvo Flygmotor RM 6C järelpõletiga reaktiivmootor (56,5 kN)/ järelpõletiga 78,4 kN.
  • Kiirus: Mach 2+, 2120 km/h
  • Lennulagi: 20 000 m
  • Lennukaugus: 3250 km
  • Tõusu kiirus: 175 m/s

Relvastus[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • 1X 30 mm M-55 ADEN kahur 100 mürsuga (2X 30 mm M-55 ADEN kahur 90 mürsuga kummagi jaoks varasematel mudelitel)
  • Tiiva alused kinnituskronsteinid: Väliste kütusepaakide või laskemoona jaoks, võimeline kandma 2900 kg:
    • Rb 24, Rb 27 ja Rb 28 õhk-õhk tüüpi raketid
    • 2X 75 mm õhk-õhk tüüpi raketide patareid kere sees või 12X 135 mm raketid kuue tiivaaluse relsi küljes
    • Erineva suurusega pommid

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Seotud projektid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Sarnased lennukid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Green, William and Gordon Swanborough. The Great Book of Fighters. St. Paul, Minnesota: MBI Publishing, 2001. ISBN 0-7603-1194-3.

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Dorr, Robert F., René J. Francillon and Jay Miller. Saab J35 Draken (Aerofax Minigraph no. 12). Arlington, TX: Aerofax Inc., 1987. ISBN 0-942548-17-5.
  • Erichs, Rolph et al. The Saab-Scania Story. Stockholm: Streiffert & Co., 1988. ISBN 91-7886-014-8.
  • Jørgensen, Jan. Saab 35 Draken: Scandinavian "Cold War" Warrior. Shrewsbury, UK: Airlife Publishing Ltd., 1997. ISBN 1-853107-29-8.
  • Laukkanen, Jyrki. Saab 35 Draken in Finnish Air Force (Suomen Ilmavoimien lentokoneet, osa 3)(soome k.).
  • Peacock, Lindsay. "Saab Draken Variant Briefing". World Air Power Journal, Volume 17 Summer 1994. London:Aerospace Publishing. ISBN 1-874023-43-3. ISSN 0959-7050. lk. 116–135.
  • Taylor, John W.R. "Saab 35 Draken." Combat Aircraft of the World from 1909 to the present. New York: G.P. Putnam's Sons, 1969. ISBN 0-425-03633-2.
  • This Happens in the Swedish Air Force (brošüür). Stockholm: Information Department of the Air Staff, Flygstabens informationsavdelning, Swedish Air Force, 1983.
  • Widfeldt, Bo. Draken. Inbunden, Sweden: Air Historic Research AB U.B., 1995. ISBN 91-971605-4-7.