Āraiši järvelinnus
Āraiši järveloss ( läti Āraišu ezerpils ) on nimetus rekonstrueeritud viikingiaegsele 9.–10. sajandil ehitatud järveasula puitehitiste kompleksile Āraiši järves 7 km Cēsisest Amata piirkonnas Lätis.
Ehituse avastas 1876. aasta suvel asjaarmastaja arheoloog Carl Georg von Sievers (1814–1879), kes teostas seal ka väljakaevamisi. 1877 uuris objekti tuntud saksa antropoloog ja arheoloog Rudolf Virchow (1821–1902)[1] 1965–1969 ja 1975–1979 teostati kompleksis kaevamisi Läti arheoloog Jānis Apalsi juhtimisel, mille käigus kaevati välja ka tee, mis ühendas asulat kaldaga.[2]
Tänapäeval on asula rekonstrueeritud ja sellest on saanud populaarne turismiobjekt.
14. sajandil ehitati järve kõrvale künkale Āraiši ordulinnus.
Samalaadseid ehitisi on avastatud peale Läti veel Ida-Preisimaal (nüüd Poola) Masuuria järvedel ja Eestis nn. Valgjärve vaiehitis ("linnus") Koorküla Valgjärves Hummuli vallas.[3] [4]
[redigeeri] Kirjandus
- Jānis Apals: Saar Araiši järves. – Horisont 6/1968 lk. 56–62
- Jānis Apals, Mārtiņš Zelmenis: Āraišu ezerpils : Teikas un vēsture., Riga, AKO dizains, 1998
[redigeeri] Viited
- ↑ Jüri Selirand ja Evald Tõnisson: Läbi aastatuhandete. (Sarjast Teaduse teedelt.), Eesti Riiklik Kirjastus 1963, lk.144
- ↑ Valter Lang: Baltimaade metalliaeg: Noorem rauaaeg Lätis ja Leedus
- ↑ Mõistatuslik ehitis Koorküla Valgjärves, Eesti Loodus, 4/2008
- ↑ Vaatamisväärsused Hummuli vallas: "Uppunud linnus"- Koorküla Valgjärves
[redigeeri] Välislingid
- Āraišu ezerpils (läti keeles)
- Интернет-проект Ренаты Римша "Средневековые замки Латвии" - озерный замок эпохи викингов в Арайши
- Āraiši järvelinnusest (läti keeles)
- В Арайшском археологическом музее-парке состоится ярмарка старинных ремесел (vene keeles)
