Keeleteadus

Allikas: Vikipeedia

Keeleteadus ehk lingvistika on humanitaarteadus, mis tegeleb inimkeele teadusliku uurimise ja analüüsiga. Mõnikord kasutatakse ka mõistet keeleteadused, mille all mõeldakse kõiki keelt lingvistilisest küljest uurivaid teadusharusid (näiteks foneetika, semantika, jne.).

Keeleteadlane ehk lingvist on inimene, kes tegeleb keeleteadusega.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Keeleteaduse alged tekkisid Vana-Indias.

Vana-Kreekas tunti juba sõnaliike ja käändeid.

Keskaja Lääne-Euroopas tegeldi peamiselt ladina, araabia ja heebrea keelega.

Laialdasem huvi maailma keelte vastu tärkas 17. ja 18. sajandil.

Iseseisvaks teaduseks arenes keeleteadus alles 19. sajandil, kui keelte ajalugu hakati selgitama sugulaskeelte võrdlemise alusel. Tekkis võrdlev-ajalooline keeleteadus. Selle rajajate seas olid taani keeleteadlane Rasmus Kristian Rask ning sakslased Franz Bopp ja Jacob Grimm.

Harud[muuda | redigeeri lähteteksti]

Keele põhitasandeid uurivad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Muud[muuda | redigeeri lähteteksti]

Keeled[muuda | redigeeri lähteteksti]

Keeleteaduslikud väljaanded[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]