Bertold (Võnnu komtuur)
Bertold (ka Berthold, kaasaegsetes ladinakeelsetes allikates Bertoldus; surnud 1217 kevadel) oli Mõõgavendade ordu liige ja Võnnu komtuur (meister) aastatel 1208–1217.
Bertold oli Mõõgavendade ordu aktiivsemaid sõjalisi juhte, kes Võnnus baseeruva ordu haru juhina osales peamiselt Ugandi ja Sakala muinasmaakondade vastu suunatud sõjategevuses. Mõõgavendade ordu muutis Võnnu muinaslinnuse oma peakorteriks hiljemalt 1207. aasta sügisel, pärast seda, kui kohalikud võndlased olid võtnud vastu ristiusu Riia piiskop Albertilt, kes omakorda andis nende piirkonna ordu ilmaliku valitsemise alla. Millalgi 1210. ja 1218. aasta vahel rajati sinna kivist ordulinnus, mida Vana-Vene kroonikates kutsutakse ka Bertoldi linnuseks.[1][2]
Henriku Liivimaa kroonika kohaselt osales Bertold 1208. aastal Tālava latgalite ja ugalaste vahel peetud läbirääkimistel, kus latgalid nõudsid ugalastalt neilt äravõetud vara tagastamist ja rahu sõlmimist.[3] Läbirääkimiste nurjumisel algas sõjaline konflikt latgalite ja neid toetama asunud ordu ja piiskopi ning ugalaste (hiljem ka teiste muinaseestlaste) vahel. Bertold oli orduvägede juht 1209./1210. aasta talve ja 1210. aasta suve sõjakäikudel Ugandisse, sama aasta Võnnu kaitsmisel eestlaste väe vastu, 1211. aasta Viljandi piiramisel ja selle järgnenud kahel Sakalasse ja ühel Jogentaganasse suundunud rüüsteretkel.[4] 1212. aastal aitas ta maha suruda ülestõusnud liivlasi ja latgaleid Satteseles, 1213./1214. aasta talvel osales võidukas lahingus Väina põhjakaldale tunginud leedulastega ja 1215. aastal Ugandisse suundunud sõjaretkel.[5] Tõenäoliselt tegi ta kaasa veelgi enamates sõjasündmustes, kus kroonika teda nimeliselt välja pole toonud. Bertold langes 1217. aastal, kui ta suundus appi Otepää linnuses sissepiiratud Riia piiskopi ja ordu vägedele, kuid tapeti lahingus linnust piiravate Novgorodi ja Pihkva vägedega.[6]
Friedrich von Benninghoven on arvanud, et Bertold võis kuuluda Paderborni piirkonna Bürenite suguvõssa, kuid kindlad tõendid selle kohta puuduvad.[1]
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]
- Henriku Liivimaa kroonika = Heinrici chronicon Livoniae. Ladina keelest tõlkinud Richard Kleis, toimetanud ja kommenteerinud Enn Tarvel. Tallinn: Eesti Raamat 1982.
- Indriķa hronika. Läti keelde tõlkinud Ā. Feldhūns; eessõna ja kommentaarid Ē. Mugurēvičs. Rīga: Zinātne, 1993.
- Liivimaa vanem riimkroonika
- Ritterbrüder im livländischen Zweig des Deutschen Ordens. Köln: Böhlau, 1993. Nr. 66 (lk 114).
| Eelnev Wickbert |
Võnnu komtuur 1208–1217 |
Järgnev Rudolf von Kassel |