Suhl

Allikas: Vikipeedia
Suhl

saksa Suhl

Suhli vapp
Suhli vapp
Pindala: 102,7 km²
Elanikke: 36 000 (2012)

Koordinaadid: 50° 37′ N, 10° 42′ Ekoordinaadid: 50° 37′ N, 10° 42′ E
Linna asend Tüüringis
Suhli raekoda

Suhl on linn Saksamaal Tüüringi liidumaal.

Geograafia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Suhl asub Tüüringi metsa nimelistes mägedes. Vahetult linnast lõunas asub Tüüringi metsa kõrgeim tipp, 982 m kõrgune Grosser Beerberg. [1]

Suhlist läheb nii maantee kui raudtee kirdesse ja edelasse. Kirde poole saab sõita läbi Arnstadti Erfurti. Edela poole lähevad teed Meiningeni ja Hildburghauseni Schweinfurti ja edasi Würzburgi. [1]

Geoloogia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Suhl asub Suhler Scholle nimelise graniitkompleksi lõunaserval. Seda kompleksi läbistab hulk daike. See on osa Ruhla-Schleusingeni ülangust, mis kujundab Tüüringi metsa lõunaserva. Suhler Scholle edelaserv piirneb rõhtsate settekivimikihtidega, milleks on permi evaporiidid ja sellel asuvad triiase liivakivid. Schuler Scholle graniidi on kaetud permi setete ja tardkivimitega. Tüüringi metsa kõrgemad tipud koosnevad ebakorrapäraste pragudega kvartsporfüürist.

Piki riket, mis eraldab Schuler Schollet edelas asuvatest settekivimitest, kulgeb rauamaagi soon. Kirde pool on permi lademetes vase ja hõbeda leiukohad. Linnast kagus on tähtis uraani lade.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Suhli on esmamainitud 1318. 1365. aastast on teada esimene Suhli vapp, millel oli kujutatud kaht vasarat. Need sümboliseerisid asula kõige tähtsamat elatusallikat: metallitööstust. 1527 sai Suhl linnaõigused.

19521990 oli Suhl Saksa DV Suhli ringkonna halduskeskus. 1994 liideti linnaga Albrechtsi, Dietzhauseni, Vesseri ja Wichtshauseni vallad.

Majandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Linn oli tuntud relvatööstuse keskus alates renessansiajast. See kaasnes maagileiukohtade ja metallitöö traditsiooniga. Suhli kahureid eksporditi paljudesse Euroopa maadesse, eriti 17. ja 18. sajandil. Vanim tänapäevani püsinud ja kunagi Suhlis asunud relvatööstus on 1751 asutatud Sauer & Sohn (J.P. Sauer und Sohn GmbH), mis tootis haavlipüsse, vintpüsse ja püstoleid. Teise maailmasõja lõpus evakueeriti tehas Eckernfördesse, kus asub tänapäevani. Suhlis asunud relvatööstus Simson, mis asutati juba 1856, suleti 2002. aasta lõpus. Teine ettevõte Merkel toodab nii vint- kui haavlipüsse. Suhlis on relvamuuseum.

Saksa DV ajal oli Suhlis riiklik laskespordikeskus, mis korraldas paljusid suurvõistlusi, näiteks 1986. aasta laskmise maailmameistrivõistlused. Kuigi ta jäi pärast Saksamaade ühinemist alla Müncheni olümpialaskespordikeskusele, on Suhl laskjate jaoks endiselt tähtis. Suhlis on Saksamaa ainus relvaseppade kool.

Suhlis toodeti ka Simsoni mopeede ja väikeautosid.

Suhlil on seitse sõpruslinna: Bègles (Prantsusmaa), České Budějovice (Tšehhi), Kaluuga (Venemaa), Lahti (Soome), Leszno (Poola), Smoljan (Bulgaaria) ja Würzburg (Saksamaa).

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 Suur maailma atlas, lk. 57

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Suhli koduleht