Kihnu

Kihnu
Mererand Kihnu lõunaosas
Pindala	16,38 km²
Rahvaarv	570
Koordinaadid	58° 07′ 48″ N, 23° 59′ 24″ E

Kihnu on saar Liivi lahes. Kihnu kuulub Pärnu maakonda ja moodustab Kihnu valla. 1994. aasta seisuga on praegu saarel 4 küla 570 elanikuga.

Kihnu on võimalik sõita lennukiga (Pärnust), laevaga (Pärnust) ja praamiga (Munalaiust Tõstamaa lähedal), talvel üle jäätee (samuti Munalaiust).

Loodus [muuda]

Kihnu kaart

Saare pindala on 16,38 km², koos ümbritsevate laidudega 16,65 km². Kõrgeim punkt asub vaid 8 meetrit üle merepinna. Mandrist eraldab Kihnut umbes 12 kilomeetri laiune Kihnu väin. Liivase ja kivise pinnaga saarel on nõmme- ja palumännikuid, palu-salumetsa, puis-, aru- ja rannaniite ning rannikul liivikuid.

Kihnu rannajoon ja tema lähedased laiud muutusid 2005. aasta jaanuaritormi tagajärjel palju. Niisugune torm tabas saart viimati üle 75 aasta tagasi.

Ajalugu [muuda]

Saart on esimest korda mainitud 1386 (Kyne), asustuse kohta on teateid aastast 1518. Arvatavasti olid esimesed asukad Jüriöö ülestõusu järgsete karistusaktsioonide eest mandrilt põgenenud.

Halduslikult kuulus Kihnu keskajal Saare-Lääne piiskopkonda. Liivi sõjas käis Kihnu käest kätte: 1562–1565 kuulus Taanile, 1565–1575 ja 1582–1600 Poolale, 1575–1582 Venemaale. 1600–1710 oli saar nagu kogu Eestigi Rootsi Kuningriigi koosseisus, olles 1627–1680 algul von Thuri ja seejärel de la Gardie eravaldus. Saarele jõudis luteri usk. 1710. aastal läks Kihnu Venemaale.

Kihnu saare lõunatipul Pitkänä neemel asub 1865. aastal malmosadest monteeritud Kihnu tuletorn.

Kultuur [muuda]

Kihnu kultuuriruum kuulub UNESCO suulise pärandi meistriteoste nimekirja. Kihnu kultuuri silmapaistvamad näited on rahvarõivad, ülalistmine ning paljud traditsioonilised käsitööoskused.

Haridus [muuda]

31. augustil 2006. aastal avati Kihnus läbi aegade esimene lasteaed, milles käis sel ajal 17 mudilast. Lasteaia ruumid rajati koolimaja suurde saali, sest kehalise kasvatuse tunde peetakse rahvamajas.

Lasteaia rajamiseks kulunud 1,3 miljonist kroonist ligi neljandiku ehk 350 000 krooni sai vald hasartmängumaksu regionaalsete investeeringute toetamise projektist. Põhiosas valmisid lasteaiaruumid aga laenurahaga.