Nikolaus

Allikas: Vikipeedia
Piero di Cosimo, "Püha Nikolaus", 1480–1490

Püha Nikolaus (ka püha Nikolai; 3.–4. sajand) Väike-Aasia poolsaare lõunaküljel asuvas Lüükias Myra linna peapiiskop, kristlik pühak.

Ajaloolisi andmeid selle pühaku elu kohta säilinud pole, seetõttu katoliku kirikus tema päeva enam ei tähistata. Legendide järgi oli ta rahumeelde, heasüdamlik ja abivalmis inimene ning tulihingeline kristluse levitaja. Oma nimegi on ta saanud sellest, et võitis piiskopina rahva enda poolele (kreeka keeles nikao - võitma, laos - rahvas).

Kaks korda aastas, 6. detsembril ja 9. mail tähistatakse Püha Nikolause mälestuspäeva, nigulapäeva.

Ortodoksi ehk õigeusu kirikus on Püha Nikolaus Kristuse ning neitsi Maarja järel Venemaa armastatuim pühak ja patroon. On väidetud, et pole linna, kus ei leidu temale pühendatud kirikut ega kloostrit.

Eestis levis Nikolause kultus koos katoliikliku hansa kultuuriga. Temale on pühendatud muu hulgas Viru-Nigula, Lääne-Nigula, Põltsamaa, Kose ja Kirbla kirik ning Haapsalu toomkirik, hansalinnades samuti Niguliste kirik Tallinnas ja Pärnu Nikolai kirik.

Ta oli suur heategija: neitsite, meremeeste, vangide, kaupmeeste, pagarite ja laste kaitsja, kes jagas neile kingitusi jõuluajal.

Püha Nikolause isik ja legendid on osaliselt olnud eeskujuks jõuluvana tegelaskuju tekkimisele (ingliskeelsetes maades Santa Claus, mis tuleneb Saint Nicolaus'est).

Legend[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vaesel mehe oli kolm tütart. Ta ei saanud neile anda kaasavara ega seega neid mehele panna ja otsustas tütred lõbumajja saata, kuigi raske südamega ja selle üle kaevaldes. Nikolaus, kes asjast kuulis, viskas kolmel järjestikusel ööl aknast sisse kolm kullakotti ja päästis tüdrukud. (Lastelegendis on lõbumaja ähvardus välja jäetud ning kottide asemel on kolm kuldmünti, mis tüdrukute ahju ääres kuivavate sukkade sisse kukkusid. Siit inglise keelt kõnelevate maade jõulusukkade komme).

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]