2005. aasta jaanuaritorm

Allikas: Vikipeedia

2005. aasta jaanuaritorm oli orkaani mõõtu torm (Põhjamerel nimetati tormi Gudruniks, Skandinaavias Erwiniks[1][2]), mis tekitas 7.–9. jaanuaril 2005 olulisi kahjustusi Läänemere erinevates regioonides (nt. Rootsis, Lätis, Leedus).[3] 9. jaanuari öösel ulatus Kihnu saarel tuule kiirus iiliti 38 m/s.[4] Pärnus tõusis vesi 295 cm üle Kroonlinna nulli.[5] Lisaks tõi torm kaasa pealtnäha soojale talvele külma, mis püsis nädal aega lumeta. Kuna lumi tuli maha alles järgmisel nädalavahetusel, siis sai külm taimedele märgatavat kahju teha.

Tormis kannatas 775 maja ning Pärnus evakueeriti umbes 300 inimest. 11 inimesel tuvastati alajahtumine ning nad viidi haiglasse.[5]

Üks inimene hukkus - Pärnus kukkus 93-aastane Linda kodutrepilt õuel lainetavasse vette ja uppus.[6]

Ennetamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Uurides erinevaid mereprognoose (Taani meteoroloogiainstituut, Soome mereuuringute instituut[7]), hoiatas TTÜ Küberneetika Instituudi juhtivteadur Tarmo Soomere 8. jaanuaril meedias võimaliku looduskatastroofi eest[8] (kõigi aegade suurimast tormist[9]). Tema ennustust ei võetud ametlikes ringkondades piisavalt tõsiselt,[10] kuid Päästeamet soovitas samal ajal inimestel eeloleval õhtul ja öötundidel õues mitte liikuda.[11]

Samal ajal teatas Pärnumaa kriisikomisjon, kuhu kuulusid Pärnu Maavalitsus, Pärnu Linnavalitsus, Pärnumaa Päästeteenistus, Eesti Energia ja Lääne Politseiprefektuur oma valmisolekust.[12]

Jaanuaritormi parameetrid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Eesti rannavetes langetas Gudrun õhurõhu ligikaudu 970–980 millibaarini. Pärnu lahes tekitas torm oletatavasti üle kahemeetriseid laineid.[1] Keskmiseks tuule kiiruseks mõõdeti 25 m/s. Tormituuled ei laastanud ainult rannikuala, vaid ulatusid ka sisemaale (Viljandis iiliti 29 m/s), kus murdus palju metsa.[4]

Kahjustused ja tagajärjed[muuda | redigeeri lähteteksti]

Jaanuaritorm tekitas Läänemeres veetaseme tõusu Liivi lahes ja Lääne-Eesti väinades. Suuremad üleujutused olid Lääne-Eesti saartel ning rannikul, sealhulgas kahes suuremas rannikuäärses linnas – Pärnus ja Haapsalus.[13]

Pärnu maakond[muuda | redigeeri lähteteksti]

Pärnu linnast ujutati üle umbes 8 km² suurune ala.[14] Veetase oli kõrge linnas jõe suudmes, Vallikääru ümbruses ja Kontserdimaja juures. Uputas Ringi tänaval, Tammsaare puiesteel, Mai rajoonis ja Raekülas Merimetsa tänaval. Vana-Pärnus Kesk tänaval. Üle ujutanud olid ka Sauga jõe kaldad.[15]

Pärnu maakonnas oli veetase kõrge Häädemeeste ning Tahkuranna valla mereäärsetel aladel, Munalaiu ja Liu piirkonnas. Enese päästmiseks kogunesid Kihnu elanikud saare kõrgemasse ossa,[16] sest loode- ja põhjaosa olid vee all.[17]

Lääne maakond[muuda | redigeeri lähteteksti]

Haapsalus ujutas vesi üle Holmi poolsaare ja Paralepa kaldapiirkonna (Fra Marest Ungru teeni).[18] Linnas oli tormi tõttu läbimatuks muutunud Promenaad ja kõik sellega piirnevad tänavad ning Haapsalu raudteejaama ümbrus.[19]

Lääne maakonnas oli veetase kõrge Hanila ning Lihula valla mereäärsetel aladel.[18] Tee Ridala valla Puise külani (Tuuru–Puise tee) oli 200 meetri ulatuses üle ujutatud.[20][21]

Maakonna kriisipiirkondadest evakueeriti 50 inimest.[19]

Harju maakond[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tallinnas uputas Tuukri tänava piirkonnas (Ahtri, Jõe ja Lootsi tänaval), Mustjõe oja ümbruses, Pirita teel ning Viimsi vallas Viimsi–Rohuneeme teel.[22][23]

Saare maakond[muuda | redigeeri lähteteksti]

Praamiliiklus mandri ja Saaremaaga katkes.[24] Nasva ja Roomassaare sadam jäid vee alla.[25]

Ulatuslikult muutused toimusid Harilaiul Kiipsaare tuletorni lähiümbruses, kus rannajoon taandus paiguti kuni 20 meetrit.[14]

Tagajärgede likvideerimine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Pärnu elanike abistamisel, evakueerimisel osalesid Scoutspataljoni 44- ning 34-liikmeline pioneeriüksus Tapa Väljaõppekeskusest. Tagalapataljoni saatis üheksa ja Staabi- ja sideväljaõppekeskus Üksik-sidepataljon kolm kaitseväelast väligeneraatoriga. Lisaks osales päästetöödel 100 kaitseliitlast. Üksuste tegevust koordineeris Kaitseliidu Pärnu Maleva pealik kapten Erik Reinhold.[26]

10. jaanuaril moodustas rahandusminister Taavi Veskimägi Eestit tabanud tormi kahjude hindamiseks asjatundjate komisjoni, mida hakkas juhtima rahandusministeeriumi kantsler Aare Järvan.[27]

Jaanuaritorm tagajärgede likvideerimise katteks andis Eesti riik 264,5 miljoni krooni ning Euroopa Liidust laekus 1,29 miljonit eurot ehk 20 miljonit krooni.[5]

Teenetemärkide kavalerid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kriisiolukorras eduka tegutsemise eest autasustas president

Kultuur[muuda | redigeeri lähteteksti]

20. veebruaril 2005 avati Pärnu Uue Kunsti Muuseumis jaanuaritormi ajal tehtud fotodest ja videotest koosnev näitus "9. jaanuar".[32]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 Tarmo Soomere. Märatsev meri: kui vesi peale tungib. Horisont, 3/2005
  2. Prognose 20050108, met.fu-berlin.de
  3. Komisjon maksab Eestile ligi 1,3 miljonit eurot 2005. aasta tormikahjustuste likvideerimise toetuseks. Euroopa Komisjon
  4. 4,0 4,1 Ain Kallis. Jaanuar möllas ilmalukku vesise pühapäeva. Postimees, 09. veebruar 2005
  5. 5,0 5,1 5,2 Jaanuaritorm 2005. Pärnumaa.
  6. Kirsti Vainküla. "Aasta tagasi oli vesi õuel rinnuni. Peanupp oleks ehk välja jäänud. Aga alles nüüd hakkan uputusest toibuma..." Õhtuleht, 09. jaanuar 2006
  7. Küllike Rooväli. Taanlased ennustavad homseks marutormi. Postimees, 8. jaanuar 2005
  8. Läänemerel võib tulla kõigi aegade suurim torm. Postimees, 8. jaanuar 2005
  9. Läänemerel võib tulla kõigi aegade suurim torm. ERR Uudised, 8. jaanuar 2005
  10. Torm veeklaasis? Postimees, 8. jaanuar 2005
  11. Päästeamet soovitab tormi puhkedes tuppa jääda. ERR Uudised, 8. jaanuar 2005
  12. Pärnu on kriisiolukorraks valmis. ERR Uudised, 8. jaanuar 2005
  13. Hille Tänavsuu. Laineuurija Tarmo Soomere arvates on iga torm unikaalne. Pärnu Postimees, 10. märts 2005
  14. 14,0 14,1 Kaarel Orviku, Are Kont. Eesti mererandade looduslik seisund ja arengutendentsid. Tartu Ülikooli Loodus- ja tehnoloogiateaduskond
  15. Pärnus on üleujutus kesklinnani /täiendatud/. ERR Uudised, 9. jaanuar 2005
  16. Kriisikomisjon: Kihnul ja Manilaiul on olukord kontrolli all /täiendatud/. ERR Uudised, 9. jaanuar 2005
  17. Arstiabi on üle Eesti vajanud 14 inimest /täiendatud/. ERR Uudised, 9. jaanuar 2005
  18. 18,0 18,1 Haapsalus on vee all Holmi poolsaar /täiendatud/. ERR Uudised, 9. jaanuar 2005
  19. 19,0 19,1 Läänemaa rannikualadega piirnevad teed on läbitamatud. ERR Uudised, 9. jaanuar 2005
  20. Tarmo Õuemaa, Kaire Reiljan, Lehte Ilves. "Sajandi torm uputab Läänemaad". Lääne Elu, 10. jaanuar 2005
  21. Kristel Maasikmets, Lehte Ilves, Kaire Reiljan. "Kuidas Läänemaa vallad tormi üle elasid". Lääne Elu, 11. jaanuar 2005.
  22. Tallinnas on uputuseoht. ERR Uudised, 9. jaanuar 2005
  23. Pirital on veetõusu tõttu suletud Rohuneeme tee. ERR Uudised, 9. jaanuar 2005
  24. Kuressaares tõi torm kaasa veetaseme tõusu. ERR Uudised, 9. jaanuar 2005
  25. Laevaühendus saartega täna ei taastu. ERR Uudised, 9. jaanuar 2005
  26. Kaitseväe üksused osalevad Pärnus päästetöödel. Kaitsevägi, 09. jaanuar 2005
  27. Rahandusminister moodustab tormikahjude hindamiseks komisjoni. Äripäev, 10. jaanuar 2005
  28. Toomas Kivimägi. Vabariigi President
  29. Jaanis Otsla. Vabariigi President
  30. Kristjan Kivimäe. Vabariigi President
  31. Ivar Uudikas. Vabariigi President
  32. Kaupo Meiel. Fotonäitus muudab üleujutuse kunstiks. Pärnu Postimees, 19. veebruar 2005

Artiklid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Videod[muuda | redigeeri lähteteksti]