2005. aasta jaanuaritorm
2005. aasta jaanuaritorm oli orkaani mõõtu torm (Põhjamerel nimetati tormi Gudruniks, Skandinaavias Erwiniks[1][2]), mis tekitas 7.–9. jaanuaril 2005 olulisi kahjustusi Läänemere erinevates regioonides (nt. Rootsis, Lätis, Leedus)[3]. 9. jaanuari öösel ulatus Kihnu saarel tuule kiirus iiliti 38 m/s[4]. Pärnus tõusis vesi 295 cm üle Kroonlinna nulli[5].
Tormis kannatas 775 maja ning Pärnus evakueeriti umbes 300 inimest. 11 inimesel tuvastati alajahtumist ning nad viidi haiglasse[5].
Üks inimene hukkus. 93 aastane Linda Pärnus kukkus kodutrepilt õuel lainetavasse vette ja uppus[6].
Sisukord |
[redigeeri] Ennetamine
Uurides erinevaid mereprognoose (Taani meteoroloogiainstituut, Soome mereuuringute instituut[7]), hoiatas TTÜ Küberneetika Instituudi juhtivteadur Tarmo Soomere 8. jaanuaril meedias võimaliku looduskatastroofi eest[8] (kõigi aegade suurimast tormist[9]). Tema ennustust ei võetud ametlikes ringkondades piisavalt tõsiselt[10], kuid Päästeamet soovitas samal ajal inimestel eeloleval õhtul ja öötundidel õues mitte liikuda[11].
Samal ajal teatas Pärnumaa kriisikomisjon, kuhu kuulusid Pärnu Maavalitsus, Pärnu Linnavalitsus, Pärnumaa Päästeteenistus, Eesti Energia ja Lääne Politseiprefektuur oma valmisolekust[12].
[redigeeri] Jaanuaritormi parameetrid
Eesti rannavetes langetas Gudrun õhurõhu ligikaudu 970–980 millibaarini. Pärnu lahes tekitas torm oletatavasti üle kahe meetrised lained[1]. Keskmiseks tuule kiiruseks mõõdeti 25 m/s. Tormituuled ei laastanud ainult rannikuala vaid ulatusid ka sisemaal (Viljandis iiliti 29 m/s), kus murdus palju metsa[4].
[redigeeri] Kahjustused ja tagajärjed
Jaanuaritorm tekitas Läänemeres veetaseme tõusu Liivi lahes ja Lääne-Eesti väinades. Suuremad üleujutused olid Lääne-Eesti saartel ning rannikul, sealhulgas kahes suuremas rannikuäärses linnas - Pärnus ja Haapsalus[13].
[redigeeri] Pärnu maakond
Pärnu linnast ujutati üle umbes 8 km² suurune ala[14]. Veetase oli kõrge linnas jõe suudmes, Vallikääru ümbruses ja Kontserdimaja juures. Uputas Ringi tänaval, Tammsaare puiesteel, Mai rajoonis ja Raekülas Merimetsa tänaval. Vana-Pärnus Kesk tänaval. Üle ujutanud oli ka Sauga jõe kaldad[15].
Pärnu maakonnas oli veetase kõrge Häädemeeste ning Tahkuranna valla mereäärsetel aladel, Munalaiu ja Liu piirkonnas. Enese päästmiseks kogunesid Kihnu elanikud saare kõrgemasse ossa[16], sest loode- ja põhjaosa oli vee all[17].
[redigeeri] Lääne maakond
Haapsalus ujutas vesi üle Holmi poolsaare ja Paralepa kaldapiirkonna (Fra Marest Ungru teeni)[18]. Linnas on tormi tõttu läbimatuks muutunud Promenaad ja kõik sellega piirnevad tänavad ning Haapsalu raudteejaama ümbrus[19].
Lääne maakonnas oli veetase kõrge Hanila ning Lihula valla mereäärsetel aladel[18].
Maakonna kriisipiirkondadest evakueeriti 50 inimest[19].
[redigeeri] Harju maakond
Tallinnas uputas Tuukri tänava piirkonnas (Ahtri, Jõe ja Lootsi tänaval), Mustjõe oja ümbruses, Pirita teel ning Viimsi vallas Viimsi–Rohuneeme teel[20][21].
[redigeeri] Saare maakond
Praamiliiklus mandri ja Saaremaaga katkes[22]. Nasva ja Roomassaare sadam jäid vee alla[23].
Ulatuslikult muutused toimusid Harilaiul Kiipsaare tuletorni lähiümbruses, kus rannajoon taandus paiguti kuni 20 meetrit[14].
[redigeeri] Tagajärgede likvideerimine
Pärnu elanike abistamisel, evakueerimisel osalesid Scoutspataljoni 44- ning 34-liikmeline pioneeriüksus Tapa Väljaõppekeskusest. Tagalapataljoni saatis üheksa ja Staabi- ja sideväljaõppekeskus Üksik-sidepataljon kolm kaitseväelast väligeneraatoriga. Lisaks osales päästetöödel 100 kaitseliitlast. Üksuste tegevust koordineerib Kaitseliidu Pärnu Maleva pealik kapten Erik Reinhold[24].
10. jaanuaril moodustas rahandusminister Taavi Veskimägi Eestit tabanud tormi kahjude hindamiseks asjatundjate komisjoni, mida hakkas juhtima rahandusministeeriumi kantsler Aare Järvan[25].
Jaanuaritorm tagajärgede likvideerimise katteks andis Eesti riik 264,5 miljoni krooni ning Euroopa Liidust laekus 1,29 miljonit eurot ehk 20 miljonit krooni[5].
[redigeeri] Teenetemärkide kavalerid
Kriisiolukorras eduka tegutsemise eest autasustas president
- Pärnumaa maavanemat Toomas Kivimäge Eesti Punase Risti II klassi teenetemärgiga[26].
- Pärnumaa Päästeteenistuse operatiivosakonna peaspetsialisti Jaanis Otslat Eesti Punase Risti II klassi teenetemärgiga[27].
- Kaitseväelasest nooremleitnantit Kristjan Kivimäed Kotkaristi kuldristi teenetemärgiga[28].
- Kaitseväelasest veeblit Ivar Uudikast Kotkaristi kuldristi teenetemärgiga[29].
[redigeeri] Kultuur
20. veebruaril 2005 avati Pärnu Uue Kunsti Muuseumis jaanuaritormi ajal tehtud fotodest ja videotest koosnev näitus "9. jaanuar"[30].
[redigeeri] Viited
- ↑ 1,0 1,1 Tarmo Soomere. Märatsev meri: kui vesi peale tungib. Horisont, 3/2005
- ↑ Prognose 20050108, met.fu-berlin.de
- ↑ Komisjon maksab Eestile ligi 1,3 miljonit eurot 2005. aasta tormikahjustuste likvideerimise toetuseks. Euroopa Komisjon
- ↑ 4,0 4,1 Ain Kallis. Jaanuar möllas ilmalukku vesise pühapäeva. Postimees, 09. veebruar 2005
- ↑ 5,0 5,1 5,2 Jaanuaritorm 2005. Pärnumaa.
- ↑ Kirsti Vainküla. "Aasta tagasi oli vesi õuel rinnuni. Peanupp oleks ehk välja jäänud. Aga alles nüüd hakkan uputusest toibuma..." Õhtuleht, 09. jaanuar 2006
- ↑ Küllike Rooväli. Taanlased ennustavad homseks marutormi. Postimees, 8. jaanuar 2005
- ↑ Läänemerel võib tulla kõigi aegade suurim torm. Postimees, 8. jaanuar 2005
- ↑ Läänemerel võib tulla kõigi aegade suurim torm. ERR Uudised, 8. jaanuar 2005
- ↑ Torm veeklaasis? Postimees, 8. jaanuar 2005
- ↑ Päästeamet soovitab tormi puhkedes tuppa jääda. ERR Uudised, 8. jaanuar 2005
- ↑ Pärnu on kriisiolukorraks valmis. ERR Uudised, 8. jaanuar 2005
- ↑ Hille Tänavsuu. Laineuurija Tarmo Soomere arvates on iga torm unikaalne. Pärnu Postimees, 10. märts 2005
- ↑ 14,0 14,1 Kaarel Orviku, Are Kont. Eesti mererandade looduslik seisund ja arengutendentsid. Tartu Ülikooli Loodus- ja tehnoloogiateaduskond
- ↑ Pärnus on üleujutus kesklinnani /täiendatud/. ERR Uudised, 9. jaanuar 2005
- ↑ Kriisikomisjon: Kihnul ja Manilaiul on olukord kontrolli all /täiendatud/. ERR Uudised, 9. jaanuar 2005
- ↑ Arstiabi on üle Eesti vajanud 14 inimest /täiendatud/. ERR Uudised, 9. jaanuar 2005
- ↑ 18,0 18,1 Haapsalus on vee all Holmi poolsaar /täiendatud/. ERR Uudised, 9. jaanuar 2005
- ↑ 19,0 19,1 Läänemaa rannikualadega piirnevad teed on läbitamatud. ERR Uudised, 9. jaanuar 2005
- ↑ Tallinnas on uputuseoht. ERR Uudised, 9. jaanuar 2005
- ↑ Pirital on veetõusu tõttu suletud Rohuneeme tee. ERR Uudised, 9. jaanuar 2005
- ↑ Kuressaares tõi torm kaasa veetaseme tõusu. ERR Uudised, 9. jaanuar 2005
- ↑ Laevaühendus saartega täna ei taastu. ERR Uudised, 9. jaanuar 2005
- ↑ Kaitseväe üksused osalevad Pärnus päästetöödel. Kaitsevägi, 09. jaanuar 2005
- ↑ Rahandusminister moodustab tormikahjude hindamiseks komisjoni. Äripäev, 10. jaanuar 2005
- ↑ Toomas Kivimägi. Vabariigi Presitent
- ↑ Jaanis Otsla. Vabariigi Presitent
- ↑ Kristjan Kivimäe. Vabariigi Presitent
- ↑ Ivar Uudikas. Vabariigi Presitent
- ↑ Kaupo Meiel. Fotonäitus muudab üleujutuse kunstiks. Pärnu Postimees, 19. veebruar 2005
[redigeeri] Artiklid
- Rein Ahas, Siiri Silm. Jaanuaritormi õppetunnid. Postimees, 03. jaanuar 2006
- Tarmo Soomere. Estonia got storm warning from newspaper. Scandinavian Shipping Gazette 2005, nr 4 (inglise keeles)
[redigeeri] Välislingid
- Merike Merilain. 8.-9.jaanuari orkaani tugevusega torm Lääne- ja Põhja-Euroopas. EMHI, 02. veebruar 2005
[redigeeri] Videod
- Orkaan Tallinnas. Youtube, Pirita, 9. jaanuar 2005
