Eleegia

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib mõistest; Isabel Coixeti filmi kohta vaata artiklit Eleegia (film 2008)

Eleegia on itk ehk nutulaul, ka ülekantud tähenduses – kurb lugu, jutt.

Eleegia on üks antiiklüürika kolmest põhivormist.

Eleegia eripäraks on värsiehitus, heksameetri korrapärane vaheldumine pentameetriga, mille tulemusena kujuneb kahest värsist salm: eleegiline distihhon (eleegiline kaksikvärss).

Eleegiat viljelesid näiteks Tyrtaios, Archilochos ja Solon.

Eleegia on tänapäeval lüürikažanr, mis tähendab nukrat ja leinameeleolulist luuletust.

Eesti kirjanduses on parimad eleegiad Anna Haava "Ööbiku surm", Karl Eduard Söödi "Metsateel" ja Gustav Suitsu "Ühele lapsele". Maailmakirjandusest üks kuulsamaid Rainer Maria Rilke "Duino eleegia".

Eleegia sõna laiemas tähenduses on kasutusel ka muusikateoste (eesti näited: Eduard Tubin – "Eleegia", Vennaskond – "Eleegia") ja kujutava kunsti teoste (Oskar Kallis – "Eleegia" (1915, pastell, Tartu Kunstimuuseum)) kohta.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]