Kalev Kesküla

Allikas: Vikipeedia

Kalev Kesküla (22. oktoober 1959 Tallinn – 25. juuni 2010 Tallinn) oli eesti kirjanik, ajakirjanik, kirjandus- ning veinikriitik.

1983. aastal lõpetas Kesküla Tartu Ülikooli eesti filoloogina. 1983–1995 töötas ta toimetajana Eesti Entsüklopeediakirjastuses. Alates 1991. aastast töötas Kesküla nädalalehes Eesti Ekspress, kus ta oli kultuurilisa Areen pikaajaline toimetaja ning kolumnist.

Kesküla jõudis Eesti kirjandusse koguga "Läbi linnaöö" (1986), mis torkas silma sotsiaalsuse poolest. Ka tema hilisem luule on käsitlenud ühiskondlikke teemasid, kuid Piret Viirese hinnangul on selles süvenenud mahe iroonia.[1] Kesküla kirjutab eelkõige kultuurilistest assotsiatsioonidest küllastunud vabavärssi.

1998. aastal lõi laineid Kesküla irooniline ja avarapilguline kogu "Vabariigi laulud", mis pälvis samal aastal Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia luule eest. Viirese iseloomustust mööda on Eesti selles kehastunud tüüpilise Eesti mehena, kes oma puudujääkidele vaatamata armastab oma kodanikke ning hoolitseb nende eest.[2]

Ka 2002 ilmunud luulekogu "Platoni riigis" kandideeris kultuurkapitali luulepreemiale. ""Platoni riigis" on üks põhjuseid, miks kodumaist kirjandust 2002 hakatakse ehk meenutama just luulele kuulunud aastana," kirjutas selle kohta Jan Kaus. Tema kirjelduses "kangastub Kesküla sõnakasutus hiiglasliku asfalteeritud Akropolina, mida püütakse elavdada plastmasskuuskedega ja millel maanduvad roostes lennukid". Samas leidis Kaus, et "Kesküla suursugune iroonia on nauditavalt hambutu".[3]

2008 koostas Kesküla mahuka mälestustekogu Mati Undist "Undi-jutud". Kogumikku kuuluvad 45 kirjutist, dokumentaallisad ja register.

Kesküla 50. sünnipäevaks 2009. aastal üllitatud proosakogu "Elu sumedusest" tekste nimetas Mihkel Mutt arvustuses "marginaali, novelleti ja kolumni vahepealseteks", iseloomustades neid ka soomepäraste ja luulesarnastena.[4] Kriitik Maire Liivamets pidas Kesküla sama kogumiku põhjal aga "hea ja mugava inimese võrdkujuks", leides neist "võrratut elujaatust ja hingerahu". Liivamets nimetas Kesküla loomingut žanrilt "miniatuurideks ehk proosaluuleks" ning võrdles teda Andrus Kasemaa ja Jaan Kruusvalliga.[5]

Lisaks kirjandustegevusele oli Kesküla Eesti juhtiv veinikirjanik ja -lektor. Tema sulest on ilmunud esimene eesti keeles kirjutatud veinileksikon "Veinijuht" (2004) ja "Kalev Kesküla uus veinijuht" (2007). Kesküla oli Berlin Meederi teose "Vein – aegumatu armastus" üks toimetajaist ning aitas koostada Selveri veiniatlast. Kesküla avaldas regulaarselt veiniarvustusi ajalehes Eesti Ekspress.

Kesküla sõnadele tehtud laul "Suhted" oli muusik Henry Laksi sõnul tema esimene arvestatav lugu.[6] Esimest korda 1979. aastal ette kantud pala kandis lindistas 1989. aastal ka ansambel Seitsmes Meel.

Tunnustused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Raamatud[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • "Läbi linnaöö" (luulekogu; kaas ja tiitel A. Tali) Tallinn: Eesti Raamat, 1986
  • "Aeg rannal" (luulekogu; kujundanud Indrek Hirv) Tallinn: Eesti Raamat, 1988
  • "Eneseirooniline armastaja" (luulekogu; illustreerinud Jüri Palm) Tallinn: Eesti Raamat, 1991
  • "Vabariigi laulud" (luulekogu; kujundus ja illustratsioonid Tõnu Kaalep) Tallinn: Tuum, 1998
  • "Platoni riigis" (luulekogu; kujundanud Tiina Tammetalu) Tallinn: Tuum, 2002
  • "Veinijuht" (peatüki "Veini valmistamine" kirjutas Arne Pajula, peatüki "Moldova" kirjutas Andre Peremees) Tallinn: Eesti Ekspressi Kirjastus, 2004
  • "Kalev Kesküla uus veinijuht" (kaastöötajad Arne Pajula, Andre Peremees) Tallinn: Eesti Ekspressi Kirjastus, 2007

Luule[muuda | redigeeri lähteteksti]

Artiklid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Arvustused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Intervjuud[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]