Arutelu:Jaanilinn
Artikkel tuleks kindlasti viia Ivangorodi nime alla. Jaanilinn on pseudorahvuslik, see pole omal ajal rahvapärases käibes olnud.
- ÕS-i järgi on Ivangorod Jaanilinna venekeelne nimi. Andres 27. aprill 2008, kell 12:34 (UTC)
- Jah, kahjuks valitsevad ka EKI vastavates toimkondades natsionalistlikud meeleolud. Üha raskem on mul üldse seda asutust kogu eesti keele alal, aga iseäranis kohanimede küsimuses mingiks autoriteediks pidada ning isiklikus kõnes ja kirjas ma seda enam ammu ei teegi. Siin Vikipeedias kahjuks tuleb igasuguste ametlikuks tunnistatud nõmedustega leppida. -- Toomas 27. aprill 2008, kell 12:40 (UTC)
Jah, oli kyll Eesti Vabariigi territooriumil asuv linn aastatel 1918-1940, nagu ka Petseri. Nende linnade ja piirkondade kohta peaks meil olema normaalne käsitlus, eriti seoses praeguse piirilepingu-jamaga. --Lulu 7 juuli 2005 08:46 (UTC)
- nõus, kuid see on ajalugu, me võime tahta ja arvata hetkel mida tahame, kuid Ivangorod ei ole Ida-Viru maakonna kooseisus praegu.
- Arvan et peaksime tegema artikli Ivangorodist (kui Venemaa linnast) ja seal siis ära märkima kõik need probleemsed aspektid. ja siinne artikkel oleks ümbersuunamine sinna. Kuna see on arvatavasti mõnelegi õrn teema ei taha seda muudatust teha enne kui on ühine kokkuleppe --TarmoK 7 juuli 2005 08:59 (UTC)
Ehk midagi taolist nagu sai praegu artikliga Petseri (tuleks muidugi kõvasti täiendada veel, ajalugu jne). Arvan, et põhiartikkel peaks olema kindlasti eestikeelse nimetusega, kasvõi juba sellepärast, et me teeme eestikeelset vikipeediat. Paljudel toponyymidel on eestikeelsed nimed, sõltumata sellest, kas nad asuvad Eestis või mitte. --Lulu 7 juuli 2005 09:23 (UTC)
- Jaanilinna kuulumine Eesti koosseisu aastal 1918 vajab üle kontrollimist. Teatavasti kuulus Narva vahetult enne I maailmasõda Peterburi kubermangu koosseisu ning liideti Eesti aladega (administratiivselt?) hiljem - kindlasti mitte enne 1917. aastat, kui eestlaste alad ühendati autonoomia saanud Eestimaa kubermangu. Samas on teada, et selle kubermangu piirid jäid täpsemalt kindlaks määramata.
- Ja Eesti kaotas nii Jaanilinna kui ka Petseri samal ajal - pärast Punaarmee teistkordsel saabumisel Eestisse II ms lõpus. Petseri alad ühendati vastmoodustatud Pihkva oblastisse (samuti kui ka Läti Abrene/Jaunlatgale/Põtalovo ala). Hetkel peast ei mäleta, kas see oli 1944. või 1945. aastal.
- Mis puudutab nimesid, siis on siin asi selge - rääkida tuleb Jaanilinnast ja Petserist, mitte Ivangorodist ja Petšorõst. - Urmas 8 juuli 2005 09:54 (UTC)
Jaanilinn ja Petseri asusid kindlasti Eesti Vabariigi territooriumil alates 1920. aasta 2. veebruarist (Tartu rahuga määratud piirides). Kysitav on jah, ajavahemik 1918. a. 24. veebruarist (iseseisvuse väljakuulutamisest) kuni 1920. a. 2 veebruarini (Tartu rahuni). Okupatsiooni alguseks ja Eesti Vabariigi faktilise iseseisvuse, sealh ka tema poolt valitsetava territooriumi kadumist loetakse ametlikult 1940. aasta 17. juunit. Alates sellest kuupäevast ei räägita enam Eesti Vabariigist, vaid NSV Liidu poolt okupeeritud territooriumist, kus toimuvaid administratiivseid muudatusi ei saa enam käsitleda Eesti riigi suhtes. Seega kuulusid need linnad ja nende ymbruse maa-alad Eesti Vabariigi koosseisu kindlasti 02.02.1920 - 16.06.1940. --Lulu 8 juuli 2005 13:03 (UTC)
- Artiklis Petseri on kirjas, et see linn "kuulus Eesti koosseisu". Sõnagi pole juttu EW-st või ENSV-st. Eesti kui selline eksiteerib ikka, sõltumata, kelle lipp Toompeal parasjagu vardas on.
- Mh on ka teada, et Eesti Vabariigi õiguslik järjepidevus 1940. aasta sündmustega ei katkenud, ehkki mitte kõikides ilmakaartes sellega nõus ei olda ;).
- Püüaks siiski asja mitte väga keeruliseks ajada ja räägiks piirimuutmisest omaette artiklis. - Urmas 12:17, 10 juuli 2005 (UTC)
Urmase tekst: Kuulus Eestile või Eesti koosseisu Vabadussõjast kuni 1945. aastani, mil Nõukogude Liit muutis ühepoolselt Eesti ja Venemaa vahelist piirijoont. On minu meelest ebatäpne. --Lulu 12:51, 25 juuli 2005 (UTC)
- Vaidlustamise kohta vaata artikli Petseri arutelu; põhjus on sama. - Urmas 14:04, 25 juuli 2005 (UTC)
- Ka praegune tekst "oli 1940 — 1992 Nõukogude Liidu poolt okupeeritud" ei ole täpne, sest vahepeal oli ta Saksamaa poolt okupeeritud. Andres 14:06, 25 juuli 2005 (UTC)
- Lulu! Kui tahad ajada taga õiguslikku järjepidevust, siis Sinu loogika järgi olid kõik Eesti linnad Eesti Vabariigi koosseisus 1920-1940, seejärel kuni 1992. aastani NLiidu poolt okupeeritud. Kas nad olid Eesti linnad enne aastat 1920, nt aastal 1919? Oled millegipärast unustanud, et 1941-1944 oli Eesti okupeeritud Saksamaa poolt. Vähetähtis??? Minu meelest mitte. - Urmas 14:10, 25 juuli 2005 (UTC) PS minu ettepanek, millest olen ka enne kirjutanud, on mitte tuua siia linna artiklisse sisse Eesti Vabariigi järjepidevuse teemat.
- Urmasega nõus. Püüdsin parandada. Andres 14:34, 25 juuli 2005 (UTC)
- Lulu! Ole hea ja tee endale selgeks, mis oli Suur-Saksamaa territoorium ja mis mitte. Austria, osa sõdadevahelisest Poolast ja Klaipeda nt olid Suur-Saksamaa territoorium, kuid Kaunas ja Läti mitte. - Urmas 14:59, 25 juuli 2005 (UTC)
Hm. Huvitav. Võibolla ma tõesti eksin. Minu meelest kuulus "Ostland" Suur-Saksamaa territooriumi hulka, aga kui Sul on täpsemad andmed, siis palun väga. Kysimus on praegu selles, kas me räägime haldusest mingil ajal või okupatsioonist. Vist. --Lulu 15:05, 25 juuli 2005 (UTC)
- Oluline on, kellele linn kuulus, mitte kellele oleks pidanud kuuluma. St., mis linnaga tegelikult toimus; kirjutada linna tasandil, mitte Eesti-Nõukogude suhete tasandil. Viimastest saab ja tuleb kirjutada artiklites "Nõukogude Liit" ja "Eesti". - Urmas 15:20, 25 juuli 2005 (UTC)
- Arvan, et me ei saa nendest asjadest siiski päriselt mööda minna. Arvan, et päästab võimalikult detailne käsitlus: käsitlus peab olema nii detailne, et jutt oleks üheselt mõistetav. Andres 15:30, 25 juuli 2005 (UTC)
- Kas Eesti Töörahva Kommuun oli Nõukogude Venemaa osa? Andres 15:29, 25 juuli 2005 (UTC)
- ETK oli Jaanilinnas vaid paar kuud. Milleks seda eraldi mainida? Kui kõiki niisama lühikesi erinevaid valitsusperioode iga linnaosa ajaloo all üles lugema hakata, siis tulevad need linnaosade ajalood vääääga pikad. Minu tagasihoidlik arvamus on, et ainus linn, mille ajaloo all tasub ETK-d eraldi mainida on Narva (mis oli justkui ETK "pealinn" või nii), aga mitte Jaanilinna linnaosa. Cheers. --212.209.42.133 16:43, 25 juuli 2005 (UTC)
- Olen eriarvamusel. Andres 17:57, 25 juuli 2005 (UTC)
- Minu meelest oli Eesti Töörahva Kommuuni väljajätmine põhjendamatu. Andres 17:58, 25 juuli 2005 (UTC)
Oleneb, kas me vaatleme syndmusi Eesti poole pealt või Nõukogude poole pealt. ETK oli Nõukogude Venemaa poolt loodud ja temast sõltuv organisatsioon, mis pidi propagandistlikult õigustama Eesti ryndamist ning andma sellele kodusõja ilmingu. Vabadussõda lõppes Tartu rahuga, mis sõlmiti Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel. Niinimetatud Eesti Töörahva Kommuun oli selleks ajaks ammu unustatud. Kas me peame seda propagandat tõesti siia sisse tooma? --Lulu 18:23, 25 juuli 2005 (UTC)
- Arvan, et käsitlus peab olema nii detailne kui võimalik. Sel juhul Eesti Töörahva Kommuuni välja jätta ei saa. Aga see ei tähenda, et teda peaks käsitlema propagandistlikult. Andres 18:30, 25 juuli 2005 (UTC)
- Kas ETK peakorter oli Jaanilinna linnaosas? Kui ei olnud, siis tuleb ETK paarikuisest valitsusperioodist pikemalt rääkida Narva all, kuid muude ETK võimu alt läbi käinud linnade ja linnaosade artiklites on see pigem ebaproportsionaalne ruumi raiskamine. --212.209.42.133 14:26, 31 juuli 2005 (UTC)
- Tõenäoliselt ei olnud Jaanilinnas. Aga praegu ei ole Eesti Töörahva Kommuuni üldse mainitud, mistõttu käsitlus on lünklik. Samuti ei ole mainitud Narva (ja Jaanilinna) vallutamist Nõukogude vägede poolt. Andres 15:01, 31 juuli 2005 (UTC)
Miks soomekeelne nimi on välja jäetud? Andres 15. märts 2006, kell 16.17 (UTC)
Välja jäetud lingid:
Andres 16. juuni 2006, kell 14.38 (UTC)
Nikolai Kolomeitsev viib valesse kohta. --Metsavend 16. november 2009, kell 21:39 (UTC)
Kui keegi küsib, miks ma võtsin kategooria Eesti linnad ära koos põhjendusega, et Jaanilinn pole kunagi olnud Eesti linn, siis on asi selles, et linnaks sai see asula aastal 1954. • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 14. august 2014, kell 01:58 (EEST)
- Asi on selles, et Jaanilinn sai linnaks 1617. aastal ja tema maa-ala kuulus Tartu rahulepingu alusel Eestile.
- Jah. ta oli küll Rootsi linn, aga mitte Eesti linn. • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 14. august 2014, kell 17:31 (EEST)
- Kui täpne olla, siis 17. sajandil isegi mitte Rootsi, vaid Ingerimaa linn. Aga Eesti ajal oli ta enesestmõistetavalt Eesti ajalooline linn (näiteks kaartidel), kuna siis ei teadnud veel keegi, et Tartu rahulepingut pole olemas. Kokkuvõte oleks, et kuna linna territoorium on täiesti seaduslikult kuulunud Eestile, on see alus nimetada Jaanilinna Eesti linnaks. Pole õige öelda, et Eesti on ainult see, mis jääb Eesti NSV 1945. aastal kehtestatud piirist sissepoole.
- Nii ja naa. Ajalooliselt pole see olnud Eesti Vabariigi linn. Kuid keegi on kunagi teinud Kategooria:Eesti ajaloolised linnad (vt ka arutelu) ja sinna võiks Jaanilinn äkki tõesti kuuluda. • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 15. august 2014, kell 00:00 (EEST)
- Kui täpne olla, siis 17. sajandil isegi mitte Rootsi, vaid Ingerimaa linn. Aga Eesti ajal oli ta enesestmõistetavalt Eesti ajalooline linn (näiteks kaartidel), kuna siis ei teadnud veel keegi, et Tartu rahulepingut pole olemas. Kokkuvõte oleks, et kuna linna territoorium on täiesti seaduslikult kuulunud Eestile, on see alus nimetada Jaanilinna Eesti linnaks. Pole õige öelda, et Eesti on ainult see, mis jääb Eesti NSV 1945. aastal kehtestatud piirist sissepoole.
- Jah. ta oli küll Rootsi linn, aga mitte Eesti linn. • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 14. august 2014, kell 17:31 (EEST)
See de jure ja de facto on artikli alguses problemaatiline. Selles asjas on Eesti ja Venemaa vahel lahkarvamus. Parem rääkida asjast üksikasjalikumalt. Andres (arutelu) 19. juuni 2016, kell 01:17 (EEST)