Intel

Allikas: Vikipeedia
Intel Corporation
Inteli logo
Asutatud 1968 1
Asutaja(d) Gordon Moore, Robert Noyce
Peakorter 2200 Mission College Boulevard, Santa Clara, USA
Tooted mikroprotsessorid, välkmälu, emaplaadid, kiibistikud, võrguliidese kaardid, Bluetooth
Käive 5,711 miljardit dollarit (2009)[1]
Puhaskasum 4,369 miljardit dollarit (2009)[1]
Töötajaid 83 500 (2008)[1]
Võrguleht Intel.com
1Asutati Californias 1968, taasasutati Delaware'is 1989[2]

Intel Corporation on x86 arhitektuuriga mikroprotsessorite tootja ja ettevõtte aastaaruande põhjal maailma suurim pooljuhtkiipide tootja [3]. Intel toodab protsessoreid, emaplaate, kiibistikke, võrguliidese kontrollereid, mikroskeeme, välkmälusid, graafikakaardi protsessoreid ning teisi seadmeid, mis on seotud side ja arvutitega.

Inteli asutasid 18. juulil 1968 Californias Santa Claras Robert Noyce ja Gordon Moore. Ettevõtte juhil Andrew Grove'il oli visioon, et Intel ühendab arenenud kiipide disaini tipptehnoloogia võimalustega tootmises. 1990 toimus Inteli reklaamikampaania "Intel Inside", mis tõi kuulsuse nii Pentiumi protsessorile kui ettevõttele endale.

Intel oli SRAM ja DRAM mälukiipide varajane arendaja ja kuni 1980. aastateni kuulus talle enamus selles majandusharus. Intel lõi 1971 esimese kommertsmikroprotsessori, kuid see sai alles siis Inteli peamiseks tooteks, kui personaalarvutit saatis edu. 1990. aastatel investeeris Intel palju uute mikroprotsessorite arendamisse, eeldades tohutut arvutituru kasvu. Intel tõusiski turuliidriks, olles suurim mikroprotsessorite tootja. Intel kasutas oma turuosa hoidmiseks, peamiselt oma konkurendi AMD vastu, agressiivset ja vahel vastumeelsust tekitanud taktikat ning võitles Microsoftiga kontrolli pärast arvutitööstuse tuleviku üle.[4][5]

Intel oli 2009. aastal maailma mõjukuselt 23. kaubamärk, 2008. aastal 27. kohal.[6]

Intel on alustanud ka elektriülekande ja -tootmise uurimist.[7][8]

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Päritolu ja algusaastad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Inteli peakorter Santa Claras

Inteli asutasid 1968 Gordon Moore ("Moore'i seaduse" looja, keemik ja füüsik) ning Robert Noyce (füüsik ja mikroskeemide kaasleiutaja), kui nad lahkusid ettevõttest Fairchild Semiconductor. Nad ei olnud ainukesed, kes läksid Fairchildist tööle teistesse Silicon Valley ettevõtetesse. Inteli kolmas töötaja Andrew Grove oli keemiainsener, ta juhtis ettevõtet 1980. aastatel ja suure kasvu ajal 1990. aastatel. Teda mäletatakse nüüd ettevõtte võtmeisikuna äris ja strateegias. 1990. aastate lõpuks oli Intel üks maailma suurimaid ja edukaimaid ettevõtteid.

Nime päritolu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Loomise ajal tahtsid Gordon Moore ja Robert Noyce oma ettevõtte nimetada Moore Noyce.[9] Nimi kõlas aga nagu sõnad "more noise" (inglise keeles 'rohkem müra') – see ei sobinud elektroonikaettevõttele, kus müra seostatakse tavaliselt halva elektromagnetilise interferentsiga.

Aasta aega kasutasid nad nime NM Electronics, enne kui otsustasid nime INTegreeritud ELektroonika kasuks, mis lühendatult ongi Intel [10]. Aga "Intel" oli juba ühe hotelliketi kaubamärk ja seega pidid nad sellele nimele õigused ostma.[11] Hotell Imperial House Motels Inc. andis nimele kaubamärgitaotluse sisse 21. oktoobril 1968, enne Inteli avaldust 24. aprillil 1969.[12] See hotell kasutas seda kaubamärki esimest korda 26. jaanuaril 1967, enne Inteli asutamist.

Intel kuulutas kaubamärgi, mida kasutatakse kõikjal, esmakordselt välja 11. märtsil 1969. Nende avalduses USA Patendi- ja Kaubamärgiametile andis Intel täpse tegevusalade kirjelduse: mikroskeemide registrid ja pooljuhtide mälud. See tundus väga erinevana hotellist. Kaubamärk "INTEL" registreeriti 15. juunil 1971 [13]. Üle 40 aasta on Intel oma kaubamärki kaitsnud. Seda rakendatakse peaaegu igale müüdavale tootele ja teenusele.

Varajane ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Intel on läbinud mitu arenguetappi. Asutamise ajal oli see lihtsalt ettevõte, mis suutis toota pooljuhte ja mille peamine toode oli SRAM kiip. Inteli äri kasvas 1970. aastatel, kui firma laiendas ja täiustas oma tootmisprotsesse ning mitmekesistas tootevalikut, aga tollal domineerisid veel mäluseadmed.

1971 lõi Intel esimese laiatarbemikroprotsessori Intel 4004 ja 1972 ühe esimestest arvutitest, millel oli mikroprotsessor sisemuses.[14][15] 1980. aastate alguseks domineeris Inteli äritegevuses DRAM-kiipide tootmine. 1983. aastaks langes selle tegevusala tulu oluliselt, sest tekkis konkurents ühe Jaapani ettevõttega, mis samuti pooljuhte tootis. Turule ilmus ka IBMi personaalarvuti, mida saatis tohutu edu. See sundis Intelit kurssi muutma ja keskenduma mikroprotsessoritele.

1980. aastate lõpuks osutus see otsus edukaks. Intelit aitas vee peal püsida õnnelik positsioon: nad tarnisid mikroprotsessoreid nii IBM-ile kui nende konkurentidele arvutiturul. Intel pani aluse 10-aastasele perioodile, mil sellest sai peamine arvutitööstuse raudvaraga varustaja. 1990. aastate lõpuks oli Inteli protsessor Pentium jõudnud paljudesse majapidamistesse.

Vähenev nõudmine ja suurenev konkurents[muuda | redigeeri lähteteksti]

Inteli mikroprotsessorite nõudlus aeglustus 2000. aastate aastate alguses. Konkurendid, peamiselt AMD, kogusid tuntava osa turust, algul odavate ja keskklassi protsessorite osas, lõpuks kogu ulatuses. Intel lakkas olemast turu ainuvalitseja.[16] 2000. aastate alguses üritas Craig Barrett ettevõtte toodangut mitmekesistada ja luua midagi lisaks pooljuhtidele, aga väga väike osa nendest projektidest osutus edukaks.

Intel oli juba paar aastat kohtuprotsessidesse mässitud. Ameerika kohtud ei tunnustanud algul intellektuaalset omandit mikroprotsessorite topoloogia alal (skeemide joonised), kuni 1984 anti välja pooljuhtskeemide kaitse seadus, mida Intel ja SIA (Semiconductor Industry Association) nõudsid.[17] 1980. aastate lõpus ja 1990. aastate alguses andis Intel selle seaduse alusel kohtusse ettevõtted, kes tahtsid arendada protsessoriga Intel 80386 konkureerivat kiipi.[18] Hagi tegi konkurentide olukorra raskeks, isegi kui Intel kohtulahingu kaotas.[18] Konkurentsiseaduse rikkumised tõid Intelile juba 1990. aastate alguses süüdistusi, kuid AMD andis hagi, et Intel ei käitu vastavalt konkurentsiseadustele, uuesti sisse nii aastal 2004 kui ka 2005.

Aastal 2005 reorganiseeris Paul Otellini ettevõtte ning asus tootma protsessoreid ja kiibistikuplatvorme. Selletõttu palkas ta üle 20 000 uue töötaja. 2006. aasta septembris oli ta kasumi languse tõttu sunnitud koondama üle 10 500 inimese.

Tooted ja turg[muuda | redigeeri lähteteksti]

DRAM-ist mikroprotsessorini[muuda | redigeeri lähteteksti]

Personaalarvutite ajastu algul 1983 oli Inteli kasum tugeva surve all, kui turule sisenesid Jaapani mälude ja kiipide tootjad. Siis otsustas president Andy Grove taanduda ja keskenduda mikroprotsessorite tootmisele. Grove kirjeldas seda üleminekut oma raamatus "Only the Paranoid Survive" ("Ainult paranoikud jäävad ellu"). Tema plaani võtmeks oli tollal radikaalne arvamus, et Intel võiks saada ainukeseks populaarse mikroprotsessori Intel 8086 järglase tootjaks.

Kuni selle ajani ei olnud komplekssete skeemide tootmine piisavalt usaldusväärne, et ettevõtted saaksid sõltuda ainult ühest varustajast, aga Grove alustas protsessorite tootmist kolmes eri maailmajaos olevast tehasest. Nad lõpetasid kiipide disaini litsentseerimise konkurentidele (nt. Zilog ja AMD). Kui arvutitööstust tabas 1980. ja 1990. aastatel buum, oli Intel üks peamisi sellest kasu saajaid.

Partnerlus Apple'iga[muuda | redigeeri lähteteksti]

6. juunil 2005 teatas Steve Jobs Apple'ist, et ettevõte läheb pikka aega kasutatud PowerPC arhitektuurilt üle Inteli x86 arhitektuurile, kuna PowerPC tulevik ei rahuldanud Apple'i vajadusi. Esimene Macintosh-arvuti, mis sisaldas Inteli protsessorit, kuulutati välja 10. jaanuaril 2006 ja alates sama aasta augustist on kõik Macid Inteli protsessoritega. Apple'i Xserve server varustati Inteli Xeon protsessoritega 2006. aasta novembris.[19]

Classmate PC[muuda | redigeeri lähteteksti]

Inteli Classmate PC on ettevõtte esimene odav sülearvuti.

Konkurents[muuda | redigeeri lähteteksti]

Euroopa Liit[muuda | redigeeri lähteteksti]

2007. aasta juulis süüdistas Euroopa Komisjon Intelit konkurentsivastases tegevuses, peamiselt AMD vastu.[20] Süüdistused lähevad tagasi aastasse 2003, mil anti eeliseid ja soodustusi arvutivalmistajatele, kes ostsid enamuse oma mikroprotsessoritest Intelilt. Lisaks maksis Intel nendele firmadele selle eest, kui nad viivitasid AMD protsessoreid kasutavate toodete turule toomisega või isegi tühistasid selle. Samuti müüsid nad oma kiipe alla omahinna valitsustele ja haridusasustustele.[21] Inteli arvates oli see süüdistus alusetu ja selle asemel hoopis teatas, et nende käitumine turul oli tarbijasõbralik.[22] Advokaat Bruce Sewell vastas selle peale, et komisjon oli valesti tõlgendanud mõningaid faktilisi oletusi hinna määramisel ja tootmiskuludes.[23]

2008. aasta veebruaris teatas Intel, et Euroopa Komisjoni uurijad käisid läbiotsingul Münchenis asuvas kontoris. Intel väitis, et nad olid uurijatega väga koostöövalmid.[24] Intel seisis silmitsi trahviga, mis moodustas 10% tema aastatulust, kui jäi süüdi konkurentsireeglite rikkumises.[22] AMD lõi veebilehekülje, kus ta proovis rõhutada Inteli süüd.[25][26] 2008. aasta juunis andis Euroopa Liit sisse uued süüdistused.[27] 2009. aasta mais leidis Euroopa Liit, et Intel tegutses konkurentsiseaduste vastaselt ja määras trahviks 1,06 miljardit , mis oli rekordiline summa. Intel mõisteti süüdi selles, et ta maksis firmadele, kuhu kuulusid näiteks Acer, Dell, HP, Lenovo ja NEC,[28] et nad kasutaksid eranditult Inteli kiipe oma toodetes kahjustades sellega konkurente, sealhulgas ka AMD-d.[28][29][30] Euroopa Komisjon teatas, et Intel käitus tahtlikult nii, et hoida konkurente eemal ning läks sellega vastuollu Euroopa kartellivastaste seadustega.[28] Lisaks trahvile käskis Euroopa Komisjon koheselt lõpetada konkurentsivastane tegevus.[28] Intel teatas, et nad kaebavad Komisjoni otsuse edasi.[28]

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 "Intel Reports Fourth-Quarter and Annual Results". Vaadatud 5. novembril 2007.
  2. "INTEL CORP (Form: 10-K, Received: 02/27/2006 06:02:42)". USA Julgeoleku- ja Kaubanduskomisjon (31. detsember 2005). Vaadatud 5. juulil 2007.
  3. Inteli 2007. aasta aastaaruanne
  4. Goodin, Dan (23. september 1998). "Microsoft's holy war on Java", news.com, CNET News.com. Vaadatud 7. jaanuaril 2008. 
  5. Graham, Lea (14. detsember 1998). "USA versus Microsoft: the fourth week", BBC News. Vaadatud 7. jaanuaril 2008. 
  6. "Brandz Ranking 2009". Millward Brown Optimor (2009). Vaadatud 20. mail 2009.
  7. AFP (21. august 2008). "Intel cuts electric cords with wireless power system", Yahoo! News. Vaadatud 22. augustil 2008. Originaali arhiivikoopia seisuga 2008-08-28. 
  8. Markoff, John (21. august 2008). "Intel moves to free gadgets of their recharging cords", International Herald Tribune, The New York Times Company. Vaadatud 22. augustil 2008. 
  9. "IDF Trancript: Interview with Gordon Moore". Intel Corporation (18. august 2007). Vaadatud 29. juulil 2009.
  10. "Encyclopaedia Britannica. Intel Corporation". Vaadatud 26. novembril 2008.
  11. Theo Valich (19. september 2007). "Secret of Intel name revealed". The Inquirer. Vaadatud 19. septembril 2007.
  12. http://www.trademarkia.com/intel-72310103.html
  13. http://www.trademarkia.com/intel-72325488.html
  14. Silberhorn, Gottfried; Colin Douglas Howell. "Intel Intellec Series". old-computers.com. OLD-COMPUTERS.COM. Vaadatud 31. juulil 2007.
  15. "A chronological list of Intel products. The products are sorted by date." (PDF). Intel museum. Intel Corporation (2005-07). Vaadatud 31. juulil 2007.
  16. Wong, Nicole (31. juuli 2006). "Intel Core 2 Duo a big leap in chip race", Seattle Times. Vaadatud 15. oktoobril 2009. 
  17. Seaduse seletuskiri senatis rääkis:

    Pooljuhitööstuses on innovatsioon asendamatu; läbimurded uurimistöödes on sellele tööstusele hädavajalikud. Aga pooljuhtkiipide disainis ohustavad teadustööd ja innovatsiooni puudulikust seaduslikust kaitsest tingitud piraatlus ja loata kopeerimine. See probleem, mis on väga tähtis just USA-s, saab vastuse 1984. aasta pooljuhtskeemide kaitse seadusega. ... Seaduseelnõu keelab "kiibipiraatluse": pooljuhtskeemide loata kopeerimise ja kopeeritud kiipide leviku.

    Brooktree Corp. v. Advanced Micro Devices, Inc.

  18. 18,0 18,1 "Bill Gates Speaks", lk. 29. ISBN 0-471-40169-2, ISBN 978-0-471-40169-8
  19. Jobs: New Intel Macs are 'screamers' news.com
  20. "Competition: Commission confirms sending of Statement of Objections to Intel", Official website of the European Union (2007-07-27). Vaadatud 2007-07-28. 
  21. Lawsky, David (2007-07-27). "UPDATE 4-EU says Intel tried to squeeze out Advanced Micro Devices", reuters.com, Reuters. Vaadatud 2007-07-28. 
  22. 22,0 22,1 "EU outlines Intel 'market abuse'", BBC News (2007-07-27). Vaadatud 2007-07-28. 
  23. Lawsky, David (2007-07-27). "Intel says EU made errors in antitrust charges", Reuters. Vaadatud 2007-07-28. 
  24. "EU regulator raids Intel offices", BBC News (2008-02-12). Vaadatud 2008-02-12. 
  25. Clarke, Peter (2007-08-08). "AMD sets up website to tell "the truth about Intel"", eetimes.com, CMP Media LLC. Vaadatud 2007-08-09. 
  26. "AMD Break Free". breakfree.amd.com. Advanced Micro Devices, Inc (31. juuli 2007). Vaadatud 9.08.2007.
  27. "EU files new competition charges against Intel". Reuters (17. juuli 2008). Vaadatud 10.09.2008.
  28. 28,0 28,1 28,2 28,3 28,4 Template error: argument title is required. 
  29. "Antitrust: Commission imposes fine of €1.06 bn on Intel for abuse of dominant position; orders Intel to cease illegal practices", reference: IP/09/745, date: 13/05/2009
  30. Neelie Kroes, "Commission takes antitrust action against Intel", introductory remarks at press conference, Brussels, May 13, 2009

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]

37.38838889-121.96336111