AMD

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib ettevõttest; AMD on ka Armeenia drammi tähis

Advanced Micro Devices, Inc.
AMD Logo
Tüüp Börsiettevõte (NYSEAMD)
Asutatud 1969
Asutaja(d) W. Jerry Sanders III
Edwin Turney
ja teised kaasasutajad
Tegevuspiirkond Rahvusvaheline
Võtmeisikud Rory Read
(tegevdirektor ja president)
Bruce Claflin
(tegevesimees)
Valdkonnad Pooljuhtide tööstus
Tooted Mikroprotsessorid
Emaplaadi komponendid
Graafikaprotsessorid
Digitelevisiooni dekodeerimise komponendid
Käive Suurenema1,46 mlrd $ (III kv 2013)[1]
Tegevuskasum Suurenema95 mln $ (III kv 2013)[1]
Puhaskasum Suurenema48 mln $ (III kv 2013)[1]
Vara Suurenema4,3 mlrd $ (III kv 2013)[1]
Omakapital Suurenema4,3 mlrd $ (III kv 2013)[1]
Töötajaid 10 340 (2012)[2]
Tunnuslause The Future is Fusion

AMD (Advanced Micro Devices) on firma, mis tegeleb arvutiosade tootmisega (protsessorid, videokaardid). Kompanii asutati 1969. aastal.[3][4] Kompanii peakorter asub Californias Sunnyvale'is. Firmas töötab umbes 10 340 inimest.[2]

Firma ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

AMD Peakontor, Sunnyvale, California
AMD campus Canadas, endine ATI Technologies Peakontor

AMD asutati 1. Mail, 1969 aastal Jerry Sanders III, Ed Turney'i, John Carey'i, Sven Simonseni ja Jack Giffordi poolt. Firma alustas esialgu loogiliste kiipide tootjana ning aastal 1975 hakkas ka tootma RAM'i seadmeid. Samal aastal tutvustas firma maailmale pöördprojekteeritud Inteli 8080 mikroprotsessori klooni. Sel ajal tootis ka AMD erinevaid mikroprotsessorielemente(Am2900, Am29116, Am293xx).

Sel ajal arvati, et maailm liigub uue protsessori tüübi RISC poole, ning AMD lõi just selle jaokd uue AMD 29 protsessori. Muuhulgas hakkas firma tootma ka erinevaid graafika- ja audioriistvara ning ka EPROM mälu. 1980ndate keskpaigas soosis firmat edu modemite AMD 7910 ning AMD 7911, mis hõlmas Belli ja CCITT'i toone kuni 1200 boodi pooldupleksis või 300/300 täisdupleks. AMD otsustas aga lõpuks teise suuna valida ning otsustas tootma hakata ainult Inteliga kokkusobivaid mikroprotsessoreid ja välkmälusid. AMD muutus Inteli põhikonkurendiks x86 protsessorite ja välkmälude turul.

AMD avalikustas 2006. aasta 24. juulil, et omastab firma ATI Technologies Inc'i 5.4 miljardi dollari eest, millest 4.3 miljardit dollarit oli sularahas ning ülejäänud summa moodustas umbes 58 miljonit aktsiaosakut. Tehing viidi lõpule 2006. aasta oktoobris.[5]

2008. aasta oktoobris teatas AMD pressile, et kavatseb luua uue ühisettevõtte firmaga Advanced Technology Investment Co. mille nimeks saab olema GlobalFoundries Inc., mis tegeleb ainult tootmisega. Tänu sellele on võimalik sellest ajast alates AMD'l keskenduda vaid kiibistike disainimisega.[6]

2011. aasta augustis teatas AMD, et endine Lenovo juhataja astub firma uueks tegevjuhiks.[7]

2011. aasta novembris avalikustas AMD, et koondatakse 1400 töötajat, ehk umbes 10 protsenti firma globaalsest töötajaskonnast. Koondamine finaliseeritakse 2012. aasta esimeseks vartaliks. Koondamisega võidab firma umbes 10 miljonit dollarit 2011. aasta neljandas kvartalis ning rohkem kui 200 miljonit dollarit 2012. aastal.[8]

Protsessorite turu ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vana AMD 8080 Processor (AMD AM9080ADC / C8080A), 1977
AMD D8086

IBM PC ja x86 arhitektuur[muuda | redigeeri lähteteksti]

1982. aasta veebruaris kirjutasid AMD ja Intel alla lepingule, mis lubas AMD'l ametlikult toota Inteli 8086 ja 8088 protsessoreid. IBM tahtis kasutada Inteli 8088 protsessorit enda IBM PC's, aga IBM'i tol-aegne poliis nõudis, et kasutatavaid protsessoreid peab tootma vähemalt kaks erinevat firmat.

AMD lõi hiljem ka Am286 protesssori sama lepingu alusel, aga Intel tühistas lepingu 1986. aastal ning keeldus AMD'le andmast tehnilisi detaile uue i386 osa juures. AMD lasi vaidlustada Inteli otsust lepingut tühistada ning läbi ekspertiisi ka võitis. Intel aga vaidlustas kohtuotsuse. Järgnes pikk juriidiline vaidlus, mis lõppes aastal 1994, mil Lõuna California Ülemkohus otsustas AMD kasuks. Järgnesid veel mitmed vaidlused, mis keskendusid probleemile, kas AMD'l on ametlikult lubatud kasutada Intel'i mikrokoodi. Ebakindluse ees oli AMD sunnitud arendama pöördprojektsiooniga uusi koodivariante Inteli enda koodist.

1991 aastal avaldas AMD enda AM386 protsessori, mis oli kloon Inteli enda i386 protessorist. Möödus natukene alla aasta kuni firmal sai müüdud miljon protsessorit. Hiljem kasutasid ka mitmed suurfirmad ka Am486 protsessorit, mis osutus väga populaarseks. AMD oli hea ja odav alternatiiv Inteli toodetele.

K5, K6, Athlon, Durion, Sempron[muuda | redigeeri lähteteksti]

AMD esimene enda toodetud x86 protsessor oli K5, mis avalikustati 1996. aastal.[9] Eesliide "K" tähendas krüptooni. Krüptoon on koomiksitemaailmas tuntud kui ainsa asjana, mis suutis Superman'i ohustada, halvimal juhul ka tappa. Tol ajal oli Intel protsessorite turu "Superman" ning AMD oli ja on Inteli krüptoon.[10] Number 5 protsessori nimetuses tähendab viiendat protsessorite generatsiooni. Intel turustas enda viienda protsessorigeneratsiooni nime all Pentium kuna USA Kaubamärgi- ja Patendiamet otsustas, et Intel ei saa patendeerida vaid numbrite kombinatsioone nimedena.

1996. aastal ostis AMD protsessorifirma NexGen'i, mille tulemusel valmis ka uus protsessor. AMD lubas NexGen'il kasutada AMD hooneid, rahastas ning siis jättis firma osa rahule mõneks ajaks, et nad saaksit töötada nende vana Nx686 protsessori kallal, et seda edendada ja paremaks muuta. Tulemuseks oli uus K6 protsessor, mis avalikustati 1997. aastal. Kuigi K6 põhines Socket 7 tehnoloogial, oli ka teisi variante nagu K6+3/450, mis olid kiiremad kui Inteli Pentium II.

K7 olid AMD seitsmenda generatsiooni x86 protsessor, mis avalikustati brändinime all "Athlon" 1999. aasta 23. juunis. Erinevalt eelnevatest AMD protsessoritest, ei saanud seda enam kasutada samadel emaplaatidel, kui Inteli protsessorid. Duron-protsessorid olid uued limiteeritud variandid Athloni protessorist (256KB L2 vahemälu asemel 64KB) mis kasutasid Socket A'd. Sempron avaldati uue odavama Athlon XP variandina, mis lõpuks asendas Durioni protsessoreid.

2001. aasta oktoobris avaldati Athlon XP ning 2003. aastal uus Athlon XP, millel oli 512KB L2 vahemälu.[11]

Athlon 64, Opteron, Phenom[muuda | redigeeri lähteteksti]

K8 arhitektuur oli väga suur muutus K7-lt, olulisemad muutused oli 64-bit laienduse lisamine, kiibile paigaldati mälujuht ning võeti kasutusele kõrgkvaliteetne point-to-point ühendus nimega HyperTransport. Esialgu kasutati K8't Opteroni-nimelise serveri protsessorites, hiljem aga kasutati seda lauaarvutite protsessorintes personaalarvutites ehk PC'des ning nimeks sai sellele Athlon 64.[12][13]

2005. aasta aprillis avalikustas AMD esimese kahetuumalise Opteroni protsessori.[14] Esimene lauaarvutitele mõeldud kahetuumaline variant Athlon 64 X2 avalikustati kuu aega hiljem.[15] 2007. aasta mais nimetati Athlon 64 X2 lihtsalt Athlon X2-ks. 2008. aasta algul hakkas AMD tootma kahetuumalisi Sempron protsessoreid, mil olid madalamad HyperTransport kiirused ning vähem L2 vahemälu, seerianimega Sempron 2000.

K10 arhitektuur on K8 järeltulija, mis avalikustati 2007. aasta Septembris. Seda kasutasid üheksa erinevat neljatuumalist kolmanda generatsiooni Opteroni. Hiljem kasutasid K10 ka lauaarvutitele mõeldud Phenom protsessorid. K10 protsessorid oli kolme erinevat liiki: kahe-, kolme- ja neljatuumalised.[16] Realiseeriti ka uus protsessoriplatvorm koodnimega "Spider" mida kasutasid uued Phenom protsessorid ja uued R770 graafika protsessorid ning 790GX ja FX kiibistikud. See oli aga ehitatud 65nm sõlmedele, ehk see ei olnud konkurentsivõimeline kuna Intel oli juba liikunud väiksematele ja energiasäästvamatele 45nm sõlmedele.

2009. aasta jaanuaris avaldas AMD uue Phenom II nimelise protsessori, mis edendas algset Phenomit sellega, et see oli ehitatud 45nm sõlmedele. Uue protsessoriga tuli ka uus platvorm nimega "Dragon", mis kasutas uus Phenom II protsessorit, ATI R770 graafikaprotsessorit ja 790 GX ja FX kiibistikke. Uuendus parandas märgatavalt töötamisel taktikiirust ning L3 vahemälu. Phenom II oli taas konkurentsivõimeline Inteli Core 2 Quad protsessoritega. Parandati ka Phenomi mälukontroller, mis lubas nüüd kasutada DDR3 mälu. Phenom II kasutab Socket AM3, kuid on tagurpidi ühilduv ka AM2+ Socketiga.

2010. aastal avaldati Thubaninimeline Phenon II hexa-core ehk kuuetuumaline Phenom II, mis põhineb kuuetuumalise Istanbulinimelise Opteroni protsessoril. See kasutab ka AMD "turbo core" tehnoloogiat, mis laseb protsessoril automaatselt muuta protsessori tööd kuuelt tuumalt kolme kiirema tuumale, juhuks kui on vaja võimsat jõudu.

Fusion, Bobcat, Bulldozer, Llano[muuda | redigeeri lähteteksti]

Pärast ATI omastamist, lõi AMD tegevusprogrammi nimega Fusion, mis paneb kokku arvuti protsessori, graafikaprotsessori ning ja mõned teised algelised kiibid, koos vähemalt ühe 16kontaktilise PCI Express ühendusega. See on selleks, et eemaldada arvuti emaplaatidel põhjasilla vajalikkuse. Nimelt võetakse mõned arvutused mis tavaliselt toimumvad arvuti protsessoris ja saadetakse need graafikaprotsessorisse, mis suudab teatud arvutusi kiiremini ja tõhusamini sooritada. Sellist protsessoriskeemi nimetatakse AMDs APU-ks (inglise keeles Accelerated Processing unit ehk kiirendatud protsessor).[17] AMD hakkas kasutama uut disainimeetodit nimega "M-SPACE" ning kaks uut protsessorituuma nimega "Bulldozer" ja "Bobcat". [18]

Bobcat on AMD hetkel-viimane x86 protsessor suunitletud madala voolutarbimise ja madalahinnaklassi jahtivatele klientidele. Esialgne plaan Bobcatile avaldati juba 2007 aastal, tootma hakati seda alates 2011 esimesest kvartalist.[18]

Bulldozer avaldati 2011. aasta Oktoobris ning on energiasäästlik ning võimas. Bulldozer on ehitatud 32nm silikoonisolaatori tehnoloogiaga. Bulldozer'i protsessoreid on kahe-, nelja- ja kaheksatuumalised ning kuni 8MB L3 vahemäluga.[18]

Llano on AMD teine APU, mis on suunatud tavakasutajatele. See kasutab endas arvuti protsessorit ning graafikatprotsessorit ja emaplaadi põhjasilla funktsioone ning kasutab Socket FM1 ning DDR3 mälu. 2011 kvartal ei olnud Llano suhtes edukas, kuna tootmisel tekkisid komplikatsioonid ja probleemid. [19]

2011. aasta augustis purustas AMD Bulldozer arvuti protsessori taktikiiruse maailmarekordi kiirusega 8429,4 MHz. Vana rekord oli 8308,9 MHz.[20]

Tooted ja tehnoloogiad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Graafikatooted[muuda | redigeeri lähteteksti]

Pärast ATI Technologies'i omastamist 2006. aastal, hakkas AMD muutma oma tootmisliine. 2010. aastast alates on kõik ATI graafikaprotsessorid turustatud AMD brändinime all.[21]

  • Radeon on AMD 3D kiirenditega lisagraafikakaardid suunatud tavakasutajatele. Mobility Radeon on alamkategooria, hõlmates endas energiasäästlikke variante Radeoni graafikakaartidest, mis on ettenähtud sülearvutitele.[22]
  • FirePro on AMD süvakasutajatele suunitletud graafikaprotsessorid, mis on ettenähtud kasutajatele, kes teevad tööd CADi ja CAMi süsteemidega.
  • FireStream on striiminguprotsessor mis on disainitud utiliseeima sriiminguprotsessori kontseptsiooni, mida kasutatakse mahukamate ujukomaarvutustega tegelemiseks. Seda kasutatakse teadustöödes ning finantssektoris.
  • EyeFinity on süsteem, mis laseb kasutada kuni 6 kuvarit korraga, lubades panoraamvaadet.
  • EyeSpeed on süsteem mis on loodud mängudele. See lubab kogeda mänge väga reaalsena. See süsteem tegeleb enamasti füüsikaliste seadustega ja nende effektidega, mängude tehisintellektidega jne.

AMD Quad FX Platvorm[muuda | redigeeri lähteteksti]

AMD Quad FX platvorm on eelkõige suunatud arvutientusiastidele. Quad FX on ettenähtud kasutama kahte protsessorit, mis on omavahel ühenduses HyperTransport süsteemiga. See on sarnane kaksiktuumaga serveritega, aga AMD sõnul on nende süsteem palju tõhusam. AMD sõnul on see süsteem ettenähtud entusiastidele kes soovivad multitegumitööd viia uuele tasemele, nimetades seda ka "megataskinguks".[23]

Kommertsplatvorm[muuda | redigeeri lähteteksti]

Esimene kommertsplatvorm pärast ATI omastamist avalikustati 2009. aastal koodnimega Fiorano. See kasutas mitut protsessorit. Loodi ka Catalunya platvorm, aga see ei ole nii tõhus põhjusel, et on ühe protsessoriga, ent siiski neliktuumaga.[24]

AMD x86 protsessoritele virtualiseerimislaiend 64-bitisele x86 arhitektuurile pandi nimeks AMD Virutalization, teisiti nimetatuna AMD-V. Tänapäeval toetavad seda süsteemi kõik AMD protsessorid mis kasutavad Socket AM2, Socket S1 ja Socket F'i.

AMD promob ka AMD I/O Virtualiseeristehnoloogiat, mis sisuliselt virtualiseeib sisend- ja väljundseadmeid. See süsteem kasutab ka HyperTransport arhitektuuri. [25][26]

AMD kommertsinitsiatiivide hulka kuuluvad:

  • AMD Trinity, mis pakub toetust virtualiseerimisel, turvamisel ja haldamisel.[27]
  • AMD Raiden
  • Torrenza[28]
  • AMD Commercial Stable Image Platform
  • AMD Validated Server programm
  • AMD True Server Solutions
  • AMD Thermaly Tested Barebones Platforms

Lauaarvuti platvorm[muuda | redigeeri lähteteksti]

Aastast 2007 hakkas AMD Inteli eeskujulkasutama lauaarvutite platvormide tähistamiseks koodnimesid nagu Spider ja Dragon. Erinevalt Inteli lähenemisest keskenduvad AMD platvormid spetsialiseerumisele, uuendades end ise aastaringselt. See platvorm koosneb AMD protsessoritest, kiipidest, ATI graafikakaartidest ja teistest lisadest, aga jäi ka avatuks teistele tootjatele nagu VIA, SiS ja Nvidia.

Platvormi uuenduste hulka kuulub ka IOMMU I/O virtualiseerimine 45nm generatsiooni protsessoritega ning ka uus AMD 800 kiibistikuseeria. [29]

Integreeritud süsteemid[muuda | redigeeri lähteteksti]

2002. aasta veebruaris omastas AMD firma Alchemy Semiconductor. Alchemy Semicundctor tootis kaasaskantavaid meediamängijaid.[30]

2003. aasta augustis omastas AMD Geode'i äri, mis oli algeliselt firma Cyrix MediaGX, et edasisi x86 arhitektuuriga siseseid protsessoreid muutma hakata. 2004. aasta teises kvartalis avalikustati uus madala voolutarbega Geode NX protsessor, mis põhines K7 Thoroughbred ahritektuuril. Seda tehnoloogiat kasutatakse laialdaselt, näiteks kasiinodes mündimänguautomaatides ning automaatkioskides.

Järgneva paari aasta jooksul hakkas AMD üha enam turule tooma tooteid, millel oli sisesed 64-bitised protsessorid. Levima hakkas esialgu Opteroni protsessor. See sai populaarseks, kuna andmeside kiirus oli väga tõhus ja kiire läbi HyperTransporti ja DCA. 2006. aastal lisandus integreeritud protsessorite valikusse ka AMD Athlon, Turion ja Mobile AMD Sempron. Need protsessorid kasutavad samat süsteemi mis Opteron, aga nõuavad vähem voolu, seega neid sai mitmetes erinevates valdkondades kasutada. 2007. ja 2008. aasta jooksul lisas AMD mitmeid erinevaid ühe- ja kaksiktuumalisi protsessoreid integreeritud protsessorite hulka[31]

2007. aasta aprillis avalikusta AMD M690T integreeritud graafikakiibistiku. See andis AMDle võimaluse luua ühes tükis müüdavaid tooteid mis nõuavad kiiret protsessorit ning 3D graafilist kasutajaliidest, nagu POS süsteemid, digitaalallkirjastamise applikatsioonid ning muud sarnased kioskiprogrammid.

Välkmälu tehnoloogia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Üldiselt on AMD maailmale tundud kui protsessorite tootja, aga AMD oli ka üks globaalselt edukamaid välkmälu tootjaid. AMD astus 50-50 partnerlusse Fujitsuga 1993. aastal ning selle liidu nimeks sai FASL, millest 2003. aastal tekkus uus firma nimega FASL LLC.

AMD ei tegele enam otseselt välkmälu turul kuna firma liitus ametliku kokkuleppega, milles sätestati et ta firma ei tooda enam üksik- või mitmekiibiliste süsteemide tootmisega, mis koosnevad ainult välkmälust.[32]

Mobiilsed platvormid[muuda | redigeeri lähteteksti]

2003. aastal alustas AMD platvormiga, mis oli suunatud eelkõige mobiilsetele toodetele. Platvorm kasutas üldiselt Mobile Athlon 64 ja Mobile Sempron protsessoreid.

Puma platvormiga ja Turion Ultra protsessorid avalikustati 2008. aasta juunis. Erinevalt Phenom protsessoritest, Turion Ultra põhines 64 X2 tehnoloogial.

2009 aasta septembris avalikustati Tigris platvorm, ehk esimene AMD mobiilne platvorm mis kasutas uut K10 arhitektuuri. 2010 aasta märtsis avalikustati ka Danube platvorm, mis toetas neliktuumaga protsessoreid ja DDR3 mälu.

2011. aasta juunis avalikustati Sabine platvorm, mis võimaldas kasutada kuni neli K10.5 platvormil põhinevat Star tuuma.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 AMD Reports 2013 Third Quarter Results. AMD. Kasutatud 3. jaanuar 2014.
  2. 2,0 2,1 AMD 2012. aasta Form 10-K aruanne. Kasutatud 3. jaanuar 2014.
  3. AMD at a Glance. Advanced Micro Devices, Inc.. Kasutatud 17.09.2007. (inglise)
  4. AMD ajalugu. (inglise (uk-gb))
  5. [http://www.newswire.ca/en/releases/archive/October2006/25/c4187.html AMD Completes ATI Acquisition and Creates Processing Powerhouse. NewsWire, 25. oktoober 2006.
  6. Ashlee Vance. A.M.D. to Split Into Two Operations. The New York Times, 7. oktoober 20008. Vaadatud 26.03.2010.
  7. Dylan McGrath. Former IBM, Lenovo exec takes the helm at AMD. EE Times. Vaadatud 25.08.2011.
  8. AMD To Fire 1,400. 4. november 2011.
  9. AMD K5. CPU-INFO.COM. Vaadatud 11.07.2007.
  10. Arik Hesseldahl. Why Cool Chip Code Names Die. Forbes Inc, 6. juuli 2000. Vaadatud 14.07.2007.
  11. Jack Huynh. The AMD Athlon XP Processor with 512KB L2 Cache. AMD, 10. veebruar 2003. Vaadatud 2.10.2007 (pdf).
  12. Scott Wasson. Workstation platforms compared. The Tech Report, LLC., 15. september 2003. Vaadatud 29.07..2007.
  13. Scott Wasson. AMD's Athlon 64 processor, The Tech Report, LLC., 23. september 2003. Vaadatud 29.07.2007.
  14. Scott Wasson. AMD's dual-core Opteron processors". The Tech Report, LLC., 21. aprill 2005. Vaadatud 29.07.2007.
  15. Scott Wasson. AMD's Athlon 64 X2 processors. The Tech Report, LLC., 9. mai 2005. Vaadatud 29.07.2007.
  16. AMD announcement. Vaadatud 17.09.2007.
  17. John Stokes. AMD reveals Fusion CPU+GPU, to challege Intel in laptops. Ars Technica, 8. veebruar 2010. Vaadatud 9.02.2010.
  18. 18,0 18,1 18,2 Joel Hruska. AMD Flip-Flops: Llano Later, Bobcat Bounding Forward. HotHardware, 16. juuli 2010.
  19. Jeffrey Burt. AMD Cuts Q3 Forecast Due to Chip Manufacturing Problems. eWeek, 28. september 2011. Vaadatud 7.11.2011.
  20. Charlie Demerjian. AMD sets clock speed world record with Bulldozer. Semi Accurate. Vaadatud 13.09.2011.
  21. ATI to be re-branded as AMD - branding, ATI Radeon, ati, amd - ARN. Arnnet.com.au, 30. august 2010. Vaadatud 19.02.2011.
  22. AMD launches DirectX 11 graphics chips for laptops. techworld.com. Vaadatud 8.01.2010.
  23. Official Press Release (AMD Quad FX Platform with Dual Socket Direct Connect Architecture Redefines High-End Computing for Megatasking Enthusiasts)
  24. AMD Quad-core Suzuka supports DDR3. Fudzilla. Vaadatud 11.11.2013.
  25. AMD press release
  26. AMD IOMMU specification 1.2 (pdf)
  27. AMD Analyst Day presentation, lk 24. Vaadatud 14.07.2007.
  28. Intel Geneseo press release
  29. AMD Financial Analyst Day 2007 presentation, Mario Rivas esitlus, lk 24. Vaadatud 14.12.2007.
  30. AMD Alchemy processor product line acquired by Raza Microelectronics. TechNews, 14. juuni 2006. Vaadatud 11.07.2007.
  31. AMD Embedded Solutions that are scalable, x86- based, low-power and feature-rich products. Amd.com, 5. november 2010. Vaadatud 9.11.2010.
  32. Press release

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kodulehekülg

37.38667111-121.99876389