Kiibistik

Allikas: Vikipeedia
Emaplaadi kiibistik.

Kiibistik (inglise chipset) on emaplaadi nn närvisüsteem, mis juhib ja haldab kogu emaplaadi liiklust.

Kiibistik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ehituselt on kiibistik emaplaadi keerukaim ja olulisim osa. Kui protsessor on arvuti "aju", siis kiibistik on tema "närvisüsteem". Kiibistik koosneb väikestest mikroskeemidest. Varasemal ajal oli emaplaadil kümneid erinevaid mikroskeeme, mis täitsid erinevaid ülesandeid: mälukontroller, siinikontroller (siin), videosiini kontroller jne. Tänapäeval koosneb kiibistik reeglina ühest-kahest võimsast kiibist ehk kontrollerist. Klassikaliselt on neid kaks: põhjasild (Northbridge) ja lõunasild (Southbridge).

  • Põhjasild on varustatud jahutussüsteemiga (tavaliselt radiaator ja kallimatel mudelitel lisaks ka ventilaator). Põhjasild haldab kiiret andmevahetust vajavate komponentide omavahelist suhtlust, näiteks protsessor, mälu (RAM), graafikakaart ja lõunasild. Kuna tänapäeval on graafika kaartidel liikuv andmete hulk, vool suur siis ühendatakse ka videokaart põhjasillaga. See suhtleb protsessoriga FSB (Front Side Bus) kaudu ning sisaldab mälukontrollerit, graafikakaardi ja lõunasilla kontrollereid. Integreeritud graafikaga emaplaatide puhul on põhjasillas tihti ka graafikakiip.
  • Lõunasild vahendab kõigi ülejäänud komponentide, seadmete omavahelist suhtlust. Põhjasilla PCI-siiniga on seotud ka lõunasild, mis tegeleb sisend–väljundsüsteemiga nagu USB, BIOS jne. Integreeritud plaatide korral on lõunasillas tihti ka audio- ja võrgukontrollerid.


Tänapäeval on mälukontroller mõnikord ehitatud protsessori sisse ning seega kaotatud vajadus ühe kiirete ja ühe aeglaste seadmete kontrolleri järele. Tihti on kiibistik koondatud integraallülituse sisse.

Igal kiibistikul on oma funktsioon. Näiteks võib üks kiibistik täita graafikakaardi põhifunktsioone, teine aga arvuti protsessori funktsioone. Kiibistik määrab ära milliseid protsessoreid, mälusid ja lisaseadmeid on võimalik emaplaadile ühendada. Kiibistik mõjutab oluliselt arvuti jõudlust ja stabiilsust.

Integraallülitus ehk IC[muuda | redigeeri lähteteksti]

Integraallülitus on vooluahel, mis on toodetud õhukesele pooljuhtmaterjali pinnale. Integraallülitusi kasutatakse peaaegu igas tänapäeva elektroonilises seadmes. Integraallülitusi võib liigitada järgmiselt: analoog-, digitaal- ja ühendsignaal. Väikesed ahelad võimaldavad suuri kiirusi, madalat võimsuskadu ja madalat tootmiskulu.

OCS (original chip set)[muuda | redigeeri lähteteksti]

OCS on kiibistik, mida kasutati varasematel Commodore Amiga arvutitel, mis määras Amiga graafika ja heli võimekuse. Selle järeltulija oli pisut täiustatud ECS (Enhanced Chip Set) ja rohkelt paranenud AGA (Advanced Graphics Architecture). OCS-i kasutati Amiga mudelitel, mis oli ehitatud 1985. ja 1990. aastatel (Amiga 1000, Amiga 2000, Amiga CDTV, and Amiga 500). Kiibistik, mis andis Amigale selle unikaalse graafikavõimekuse, koosneb kolmest peamisest kiibist: Agnus, Denise ja Paula.

  • Agnus – kiibistiku funktsioon oli üldkontroll terve kiibistiku üle. Kõik operatsioonid olid sünkroonitud väljundvideosiinil.
  • Blitter on Agnuse osa, mis otsustab kiiret andmete liiklust ja muutmist arvuti mälus. Blitter on võimeline kopeerima suuri mälu plokke (video mälu) ühest mälu osast teise suhteliselt kiiresti, see tähendab CPU saab tegeleda teiste käskudega. Blitteri kasutati peamiselt oli graafiliste piltide joonistamiseks ja nende uuesti joonistamiseks ekraanil.
  • Copper on Agnuse teine komponent. Cooper ehk co-protsessor on piiratud programmeerimise arvuga, sellel on kindel olek (current state), mis reguleerib liiklust video siinil. Olek muutub, kui toimub mingi kindel sündmus. Olekuid on erinevaid, kuid piiratud arv.
  • Denise – kontrollib video ajastust.
  • Paula – sisaldab heli mängimise loogikat, disketti (floppy) kontrolli ja I/O (input/output) suhtlust (protsessori ja inimese või teise protsess süsteemiga).


Tootjad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tavaliselt on kiibistiku ja emaplaadi tootjad erinevad.
Tänapäevased tuntumad kiibistiku tootjad x86 emaplaadile on nVidia, ADM, VIA, SiS ja Intel.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Märkimisväärsed kiibistikud on :

  • Intel 440BX, mis tuli välja aastal 1998, mille siini kiirus oli 100 MHz.
  • Intel 810E ja 810E2, mis tuli välja aastal 1999, millel oli sisseehitatud graafika kontroller, see tähendab ei olnud vajadust osta arvutile graafika kaarti.
  • Intel 815/E/G/EG, mis tuli välja aastal 2000, see sisaldas graafika-, heli- ja võrgukaarti.

Kiibistikud muutusid kompaktsemaks.

Kasutatud materjalid[muuda | redigeeri lähteteksti]

http://beta.wikiversity.org/wiki/Kiibistik
http://heiki.tpt.edu.ee/eucip/emaplaat.html
http://www.ria.ee/lib/am-2001-2005/6207_238.HTM
http://en.wikipedia.org/wiki/Chipset
http://en.wikipedia.org/wiki/Original_Chip_Set