Adobe Systems

Allikas: Vikipeedia

Adobe Systems Incorporated on rahvusvaheline arvutitarkvara tootev ettevõte, mis asutati 1982. aastal ning mille peakorter asub USA-s San Joses. Traditsiooniliselt on ettevõtte keskendunud multimeedia- ning loovustarkvara tootmisele, hiljem on suunitlus laienenud ka veebitarkvarale. Adobe asutati 1982. aasta detsembris John Warnock'i ja Charles Ceschke poolt pärast nende lahkumist Xerox PARC-ist eesmärgiga arendada ning müüa PostScripti. Ettevõtte nimi Adobe tuleneb samanimelisest ojast, mis voolas ühele loojatest kuuluva maja tagant läbi. Detsembris 2005 omandas Adobe ühe oma peamistest konkurentidest – Macromedia, mis tõi Adobe tarkvaratoodete rivvi juurde näiteks Coldfusioni, Dreamweaveri, Flashi ja Flexi.

2011. aasta detsembris oli ettevõttes 9925 töötajat.[1] Kõige rohkem töötajaid asub ettevõtte peakontoris, kuid Adobe omab harusid ka näiteks Orlandos, Seattle'is, San Franciscos, Oremis, Minneapolises, Walthamis, San Luis Obispos, Ottawas, Hamburgis, Bangalores, Bukarestis ja Pekingis.[2]

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Adobe Systemsi peakontor San Joses, Californias.

Adobe esimesed tooted pärast Postscripti olid digitaalsed kirjatüübid nimega Type 1 ja Type 3. Apple tuli hiljem välja konkureeriva Truetype'i standardiga. Adobe vastas oma kirjatüüpide spetsifikatsioonide avalikustamisega ning tõi turule Adobe Type Manageri tarkvara, mis võimaldas nende kirjatüüpide WYSIWYG-skaleerimist ekraanil, nagu ka TrueType'i puhul, kuid ilma täpse piksli tasemel kontrollita. Siiski oli juba liiga hilja TrueType'iga konkureerimiseks. Vaatamata sellele, et Type 1 ja Type 3 kirjatüübid jäid trüki- ja graafikatööstuses standardseks, muutus äri- ning tavakasutajale standardiks TrueType. 1996. aastal kuulutasid Adobe ja Microsoft välja kirjatüübi Opentype ning 2003. aastal jõudis Adobe Type 1 kirjatüübi OpenType'i konverteerimisega lõpule. Adobe logo on disainitud John Warnocki abikaasa Marva Warnocki poolt, kes on graafikadisainer.[3]

1980. aastate keskpaigas sisenes Adobe klienttarkvara turule Adobe Illustratoriga, mis on vektorgraafikal põhinev joonistusprogramm Apple Macintoshi jaoks. Firmasisesest kirjatüüpide tootmiseks mõeldud tarkvarast välja kasvanud Illustrator aitas populariseerida PostScripti toetavaid laserprintereid. Erinevalt Macdraw'st, tollal standardsest Macintoshi vektorjoonistusprogrammist, võimaldas Illustrator paindlikumat kujutiste kirjeldamist kasutades Bezier' kõveraid, saavutades konkurentsitut täpsust. Kirjatüüpide renderdamine jäeti siiski Macintoshi QuickDraw teekidele kuni Adobe Type Manageri turule toomiseni.

1989. aastal esitles Adobe jällegi Macintoshile mõeldud toodet, millest on saanud tema lipulaev – graafikaprogrammi Adobe Photoshop'i. Photoshop 1.0 väljalase oli stabiilne ja rohkete võimalustega ning tänu heale turundusele muutus Photoshop peagi domineerivaks rakenduseks.[4]

1993. aastal tuli Adobe välja PDF formaadiga ning selle juurde kuuluva Adobe Acrobat ja Reader tarkvaraga. PDF on nüüdseks standardiseeritud (ISO 32000-1:2008). Kõnealune tehnoloogia on saanud elektrooniliste dokumentide jaoks tavapäraselt kasutatavaks meediumiks.

Vaieldavalt oli üks Adobe vähestest vigadest Macintoshi platvormil nende suutmatus toota oma kompaktkirjastamisprogrammi (DTP). Seetõttu said Aldus oma 1985. aasta PageMaker ja Quark 1987. aasta QuarkXPress programmidega varajase edumaa DTP turul. Samuti oli Adobe aeglane ka Windows'i DTP turule sisenemisega, kuid hiljem hakkas jõudsalt konkureerima tänu Creative Suite turustamisele. Arvutinduse tulevikusuuna arvamisel eksiti samuti, hakates tootma Illustratori täisversiooni Steve Jobs'i ebaõnnestunud NeXT süsteemile ning halva kvaliteediga versiooni Windowsile.

Nendele vigadele vaatamata suutis Adobe, tänu konkurentide turult lahkumisele või nende ära ostmisele 1980. lõpus ja 1990. alguses, jääda püsima. 1991. aasta detsembris tõi Adobe välja Adobe Premiere'i, mis nimetati 2003. aastal ümber Adobe Premier Pro'ks. 1994. aastal ostis Adobe ära Alduse ning lisas oma toodetele Adobe Page Maker'i ja Adobe After Effects'i, samuti omandati õigused TIFF failiformaadile. 1995. aastal pärast Frame Technology Corp. soetamist lisati toodete hulka ka Adobe Framemaker. 1999. aastal tuldi välja Adobe InCopy'ga, mis sai otseseks konkurendiks QuarkCopyDesk'le.[5]

Sündmused ettevõttes[muuda | redigeeri lähteteksti]

1992. aastal ostis Adobe OCR Systems Inc.'i. 1994. aastal ostis ettevõte Aldus Corporation'i. 30. mail 1997 ühines Adobe Delaware's asuva Adobe Systems'iga, mis asutati 9. mail 1997. Säilis korporatsioon Adobe Systems Incorporated (Delaware) ning muutis oma nime Adobe Systems Incorporated-iks kooskõlas ühinenud ettevõttega.[6]

12. detsembril 2005 omandas Adobe oma peamise konkurendi Macromedia 3,4 miljardi USD suuruseks hinnatud aktsivahetuse teel, ning see lisas Adobe tootenimekirja programmid: Adobe ColdFusion, Adobe Contribute, Adobe Captivate, Adobe Acrobat Connect (varasemalt Macromedia Breeze), Adobe Director, Adobe Dreamweaver, Adobe Fireworks, Adobe Flash, FlashPaper, Adobe Flex, Macromedia FreeHand, Macromedia HomeSite, Macromedia JRun, Adobe Presenter, ja Macromedia Authorware.[7][8][9]

2007. aasta jaanuaris toodi turule Adobe Photoshop Lightroom aitamaks fotograafe tegeleda digifotodega. See toode oli mõeldud konkureerimiseks Apple'i Aperture tarkvaraga RAW-tüüpi piltide toimetamiseks. Adobe omandas populaarset kujutiste töötlusplatvormi tootva ettevõtte Scene7 samal aastal. Sama aasta juulis tuli Adobe välja Soundbooth'iga. See toode ei olnud mõeldud asendamaks olemasolevat Adobe Audition'i vaid võimaldamaks töökeskkonda professionaalidele, kes ei ole spetsialiseerunud helile. 3. augustil 2007 teatas ettevõte, et Authorware arendus lõpetatakse.[10] Authorware oli üks arendusvahenditest, mille Adobe omandas koos Macromedia ostmisega. See asendati Adobe Captivate tarkvaraga. Oktoobris ostis ettevõte Virtual Ubiquity koos nende veebipõhise tekstiredaktoriga Buzzword. 12. novembril 2007 teatas ettevõtte tegevdirektor Bruce Chizen oma tagasiastumisest. Alates 1. detsembrist sai tema asendajaks Shantanu Narayen, praegune Adobe president.

Adobe avalikustas Adobe Media Playeri aprillis 2008. 27. aprillil lõpetas Adobe oma senise HTML/veebiredaktori GoLive arenduse ning müügi ja asendas ta Dreamweaveriga. Adobe pakkus GoLive kasutajatele Dreamweaveri ostmisel allahindlust ning pakub teatud määral siiani GoLive kasutajatele tuge. 1. juunil lasi Adobe käiku Acrobat.com'i, mis ühendab mitmeid veebirakendusi võimaldamaks ühiselt töötamist.[11] Oktoobris 2008 toodi turule Creative Suite 4 kuues konfiguratsioonis hinnavahemikus 1303 – 1917 EUR.[12][13] 3. detsembril 2008 vallandas Adobe 600 töötajat (8% kogu töötajate hulgast) viidates majanduse madalseisule.

2009 teatas Adobe kahe ettevõtte omandamisest: 29. augustil liitus Adobega Business Catalyst ja 15. septembril ostis Adobe Omniture.[14][15] 10. novembril vallandas ettevõte 680 töötajat.[16] 2010. aastal teatas Adobe, et uurib koordineeritud küberrünnakut ettevõtte süsteemidele Hiinas.[17] Sama rünnaku alla sattusid ka Google ja üle 20 teise ettevõtte. 12. aprillil 2010 teatas Adobe uue Creative Suite versiooni (CS5) turule toomisest. Teatati ka uutest tarkvaratoodetest nagu Flash Catalyst ja Business Catalyst.

2010. aastat jäid märkima pidev põhjenduste pildumine Apple'i ja Adobe'i vahel, kuna Apple ei toetanud Adobe Flash'i oma toodetel, kaasa arvatud iPhone'il ja iPad'il.[18] Apple'i tegevdirektor Steve Jobs väitis, et Flash ei olnud piisavalt usaldusväärne ja turvaline, kuid Adobe'i juhid väitsid, et Apple tahab säilitada kontrolli iOS'i üle.

Jaanuaris 2011 omandas Adobe Demdexi.[19]

Photoshop World 2011-l avalikustas Adobe uue mobiilse fototeenuse. Carousel on uus rakendus iPhone'i, iPadi ja Maci jaoks, mis kasutab Photoshop Lightroomi tehnoloogiat võimaldades kasutajatele fotodega manipuleerimist kõigil platvormidel. Carousel võimaldab ka automaatselt sünkroniseerida ning jagada fotosid.[20]

9. novembril kinnitas Adobe, et mobiilsete seadmete Flashi arendus on lõpetatud. Selle asemel keskendutakse HTML 5'le, kuna selle võimalused on laiemad kui Flashil.[21]

1. detsembril 2011 teatas Adobe, et on saavutanud kokkuleppe internetireklaami valdkonnas tegutseva eraettevõtte Efficient Frontier soetamiseks.[22][23]

Ettevõtte juhtfiguurid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Juhatus[1]
Charles Geschke Juhatuse esimees
John Warnock Juhatuse aseesimees
Shantanu Narayen President ja tegevdirektor
Karen Cottle Vanemasepresident
Mark Garrett Tegevasepresident
Donna Morris Vanemasepresident
Kevin Lynch Vanemasepresident

Tooted[muuda | redigeeri lähteteksti]

Rakendusprogrammid
Adobe Photoshop, Adobe InDesign, Adobe Illustrator, Adobe Fireworks, Adobe Acrobat ja Adobe Audition
Serveritarkvara
Adobe ColdFusion, Adobe Content Server ja Adobe LiveCycle Enterprise Suite
Formaadid
Portable Document Format (PDF), PDF'i eelkäia PostScript, ActionScript, Shockwave Flash (SWF) ja Flash Video (FLV)
Veebipõhised teenused
Adobe Kuler, Photoshop Express, and Acrobat.com
Veebidisaini programmid
Adobe Dreamweaver, Adobe Contribute, Adobe Flash Builder, Adobe Flash Catalyst ja Adobe Flash
Videotöötlus ja visuaalsed efektid
Adobe Premiere Pro ja Adobe After Effects
eLearning tarkvara
Adobe Captivate
Organisatoorne tarkvara
Adobe Extension Manager ja Adobe Bridge

Finantsinformatsioon[muuda | redigeeri lähteteksti]

Adobe Systems sisenes NASDAQ börsile 1986. aastal. Adobe'i 2006 aasta aastatulu oli 2,575 miljardit USD.[24]

Aastatulu[muuda | redigeeri lähteteksti]

2000ndad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Rahandusaasta Aastatulu
2011 $4,216 miljardit[25]
2010 $3,800 miljardit[26]
2009 $2,946 miljardit[27]
2008 $3,580 miljardit[28]
2007 $3,158 miljardit[29]
2006 $2,575 miljardit[30]
2005 $1,966 miljardit[31]
2004 $1,667 miljardit[32]
2003 $1,295 miljardit[33]
2002 $1,165 miljardit[34]
2001 $1,230 miljardit[35]
2000 $1,266 miljardit[36]

1990ndad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Rahandusaasta Aastatulu
1999 $1,015 miljardit[37]
1998 $895 miljonit[38]
1997 $912 miljonit[38]
1996 $787 miljonit[38]
1995 $762 miljonit[38]
1994 $675 miljonit[38]

Adobe'i rahandusaasta kestab detsembrist novembrini.

Auhinnad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Alates 1995. aastast on Fortune ajakiri hinnanud Adobe't kui väljapaistvalt head kohta töötamiseks. Adobe oli paremuselt viies koht töötamiseks USA-s 2003. aastal, kuues 2004. aastal, 31. 2007. aastal, 40. 2008. aastal, 11. 2009 aastal ja 65. 2011. aastal.[39] Mais 2008 oli Adobe Systems India paremuselt 19. koht Indias töötamiseks.[40] Oktoobris 2008 nimetas Mediacorp Canada Inc. Adobe Systems Canada Inc.'i üheks sajast parimast Kanada tööandjast.[41]

Kriitika[muuda | redigeeri lähteteksti]

Adobe'i on kritiseeritud hinnapoliitika tõttu, kuna müügihinnad on pea kahekordsed USA-st väljaspool.[42][43][44] Juunis 2009 suurendas Adobe hindu Suurbritannias 10% võrra.[45]

37.33072012-121.89369679

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 Adobe Fast Facts Q3 2011, lk 1
  2. Adobe Major Corporate Offices
  3. Adobe Logo: Design and History
  4. How Adobe's Photoshop Was Born
  5. About Adobe – Press Room – For Immediate Release
  6. Adobe Investor Relations
  7. Adobe to acquire Macromedia Adobe. 2005-04-18.
  8. Adobe to Acquire Macromedia Macromedia. 2005-04-18.
  9. "Adobe buys Macromedia in $3.4B deal" Graham, Jefferson (2005-04-18).
  10. Authorware from Adobe : FAQ
  11. Welcome to Acrobat.com — Work. Together. Anywhere Adobe. Erik Larson. 2008-06-01
  12. Adobe launches Creative Suite 4; Likely to top low expectations 23. september 2008. ZDNet. CBS.
  13. Adobe Announces Vast Creative Suite 423. september 2008. TidBITS. Jeff Carlson.
  14. Adobe acquires Business Catalyst Adobe
  15. Adobe to Acquire Omniture. Businesswire.com. 15. september 2009.
  16. Adobe Will Cut 680 Jobs to Reduce Costs. Wall Street Journal. 10. november 2009. Scott Morrison.
  17. Adobe Targeted by Cyber Attack from China DailyTech.
  18. Apple vs. Adobe. networkworld.com. 7. juuni 2010.
  19. Adobe Acquires Demdex – Brings Audience Optimization to $109 Billion Global Online Ad Market. Adobe. 18. jaanuar 2011.
  20. Adobe tries mobile photos as a service with Carousel." Darrell Etherington. GigaOm. 7. september 2011.
  21. Flash to Focus on PC Browsing and Mobile Apps; Adobe to More Aggressively Contribute to HTML5 (Adobe Featured Blogs) Blogs.adobe.com. 9. november 2011
  22. Adobe to Acquire Efficient Frontier, Leading Digital Ad Buying and Optimization Platform
  23. Adobe Buys Efficient Frontier to Boost Its Online Advertising Capabilities
  24. "Adobe Systems Incorporated Company Profile". Google Finance.
  25. "Adobe Reports First Billion Dollar Quarter" (PDF). Vaadatud 4.01.2012.
  26. "Adobe Reports First Billion Dollar Quarter" (PDF). Vaadatud 4.01.2012.
  27. "Q4 and FY2009 earnings press release" (PDF). Vaadatud 4.01.2012.
  28. "Q4 and FY2008 earnings press release" (PDF). Vaadatud 4.01.2012.
  29. "Q4 and FY2007 earnings press release" (PDF). Vaadatud 4.01.2012.
  30. "Q4 and FY2006 earnings press release" (PDF). Vaadatud 4.01.2012.
  31. "Q4 and FY2005 earnings press release" (PDF). Vaadatud 4.01.2012.
  32. "Q4 and FY2004 earnings press release" (PDF). Vaadatud 4.01.2012.
  33. "Q4 and FY2003 earnings press release" (PDF). Vaadatud 4.01.2012.
  34. "Q4 and FY2002 earnings press release" (PDF). Vaadatud 4.01.2012.
  35. "Press/Analyst Contacts" (PDF). Vaadatud 4.01.2012.
  36. "Q4 and FY2000 earnings press release" (PDF). Vaadatud 4.01.2012.
  37. "Adobe Systems Reports Record Revenue and Operating Profit for both Fourth Quarter and Fiscal Year 1999" (PDF). Vaadatud 4.01.2012.
  38. 38,0 38,1 38,2 38,3 38,4 "Adobe 4th Quarter Form 10-K" (PDF). Vaadatud 4.01.2012.
  39. "100 Best Companies to Work For 2011", CNN. 
  40. "Best Places to work in India".
  41. "Reasons for Selection, 2009 Canada's Top 100 Employers Competition".
  42. "Adobe responds to CS4 pricing criticism".
  43. "Adobe defends CS4 pricing".
  44. "Adobe responds to customer protests against perceived unfair pricing.".
  45. "Adobe hikes UK prices by 10% | News". PC Pro (1. juuni 2009). Vaadatud 4.01.2012.