Harilik sidrunipuu

Harilik sidrunipuu
Taksonoomia
Riik: Taimed Plantae Hõimkond: Katteseemnetaimed Magnoliophyta Klass: Kaheidulehelised Magnoliopsida Selts: Seebipuulaadsed Sapindales Sugukond: Ruudilised Rutaceae Perekond: Tsitrus Citrus Liik: Harilik sidrunipuu
Ladinakeelne nimetus
Citrus limon (L.) Burm.f.

Sidrunipuu (Citrus limon) on ruudiliste sugukonna tsitruse perekonda kuuluv igihaljas viljapuu.

Kirjeldus

Sidrunipuu on 3 –7 m kõrge igihaljaste lehtede ja suurte roosakate õitega puu. Vilja hakkab kandma 2–3-aastaselt, täiskandeikka jõuab 10–12-aastaselt ja annab siis 1000–1200 vilja puu kohta.

Ajalugu

Sidrunipuu on pärit Ees-Indiast, Loode-India subtroopiliselt alalt. Vahemeremaadesse jõudis Rooma ajal. Araablased tõid sidrunipuu 10. sajandil Sitsiiliasse. 11. sajandil jõudis mandri rannikule Riverasse.

Kasvatamine

Praegu kasvatatakse sidrunipuud kõige rohkem Ameerika Ühendriikides, Itaalias, Mehhikos ja Indias, ka Hispaanias, Põhja-Aafrikas ja mujal, peamiselt põhjapoolkeral. Maailma sidrunitoodang kasvas 1950. kuni 1970. aastani kahekordseks. 1971. aastal toodeti üle 3,5 miljoni tonni sidruneid, 1978. aastal 4,758 miljonit tonni ja 1985. aastal 5,461 miljonit tonni.

Sidrunid puu küljes

Alla 5 C temperatuuri juures sidrunipuu fotosüntees ja hingamine seiskuvad. Sidrunipuu talub sellist eluseisakut kahjustusteta üsna pikka aega, kuni 3 kuud. Seda iseärasust kasutatakse ära, ning sidruneid toodetakse ka jahedama kliimaga aladel kui subtroopika. Maasse kaevatakse paari meetri sügavused laia põhja ja püstiste seintega kraavid, mille põhja istutatakse sidrunipuud. Talvekuudeks kaetakse kraavid pealt mattidega ja sidrunipuud ootavad kevadet, et jälle maa sees vabas õhus edasi kasvada. Puuviljaaed maa all. Asjaarmastajad kasvatavad sidrunipuud ka toakultuurina ja saavad kuni 100 vilja puult.

Hariliku sidrunipuu vili on sidrun.

 Pikemalt artiklis Sidrun