Islami aed

Allikas: Vikipeedia
Kosmoloogilise idee rakendus Tāj Mahali näitel. Tāj Mahali põhiplaan.

Islami aed on üks aia tüüpidest.

Tihti viidatakse ka mõistele araabia aed, millega peetakse silmas nii islami, kui pärsia aeda. Kuid kui pärsia aia ajalugu ulatub 4. aastatuhandesse enne Kristust, siis islami aia ajalugu dateeritakse Koraani tekstide ilmumise aega – Allah lubas uskujale mehele ja naisele aeda, kus voolab jõgi ja kus on mugav elamu.

Pärsia aed sai islami aia lätteks islami tekke esimestel sajanditel ja alates 637. aasta Araabia vallutustest levis kahe sajandi jooksul kahe jõe ja 4 kvartali ideoloogia Araabiast Kesk-Aasiasse ja Vahemere lõunaaladele. Maurid jõudsid 710. aastal Hispaaniasse ja nende järeltulijad rajasid islami aedu ka seal. Parimateks näideteks on Alhambra aed ja Generalife aed Granadas.

Ideoloogia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vesi, taimed ja paviljon Indias asuva Shalimari aia näitel.

Islami aia kontseptsioon baseerub ühelt poolt kosmoloogilisele ideele, mille järgi universum koosneb kahe suure jõe poolt jaotatud neljast kvartalist, ja sõltub teiselt poolt kohalikest oludest. Seega on tüüpiline islami aed taeva või paradiisiaia projektsioon maapinnale, mida on kohandatud kohalikele tingimustele (lage ja põuane kõrb). Islami aed sisaldab endas vett, varju, lilli ja puid, eriti datlipalme ja granaatõunapuid. Et isoleerida aia õrna floorat karmist kõrbest, ümbritseb aeda müür.

Kujunduse põhimõtted[muuda | redigeeri lähteteksti]

Islami aia kujunduses on kolm komponenti:

  1. Paradiisiaia peegeldus
  2. Prohveti õpetus
  3. Karm kohalik olustik

Ülaltoodud komponentidest lähtuvalt on islami aial teatavad kohustuslikud elemendid.

Eluliselt tähtis vesi islami aias. Tāj Mahal.
  1. Neljaosaline kujundus, mis tuleneb religioossetest ettekujutustest ja vajadusest aeda niisutada. Neljaosaline kujundus saavutatakse kahe kanali abil, mis koonduvad aia keskel asuvasse kesksesse purskkaevu.
  2. Vesi, mis on islami aia keskne element, omab nii füüsilist ja vaimset tähendust, sest islami tsivilisatsioon paikneb piirkondades, kus on karm kliima ja vesi toob elu kõrbe karmi olustikku.
  3. Taimed pakuvad varju, jahedust, rohelust, toitu ja silmailu. Peamised taimed datlipalmi ja granaatõunapuu kõrval on plataan, pappel, jalakas, vaher, paju, mürt.
  4. Paviljonid, mis on sageli ehitatud üle kanalite.
  5. Müürid, mis eraldavad õrna elavat loodust karmist kõrbest.

Kanalid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Paremal on põhikvartalid jaotatud lisakvartaliteks. Shalimari aed Pakistanis.
Purskkaevud Generalife aias. Esiplaanil iseloomulikult väikese suurusega purskkaev.

Kanalid on islami aias sirged ja piirnevad kõnniteega. Islami aias peab olema vähemalt 2 kanalit, mis jaotavad aia neljaks kvartaliks. Suuremates aedades võivad olla kanalid ka igas põhikvartalis, jaotades põhikvartali omakorda väiksemateks kvartaliteks.

Kanalid on tavaliselt üsna madalad ja vooderdatud türkiis-siniste või nefriitroheliste plaatidega. Kanalit võivad ületada mitmed väikesed sillakesed.

Sageli on kanalis või kanali kaldal ridamisi hulganisti väiksed fontääne.

Basseinid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Bassein Pakistanis asuva Shalimari aias.

Basseinid islami aias on alati rangelt geomeetrilise kujuga – kunagi ei ole nad looduslikult ebakorrapärased. Kõige levinum kuju on kaheksa- või nelinurk või kaheksa tipuga täht. Kuid võib olla ka kümne- või kaheteistkülgseid hulknurke ja kuue-, kümne- või kaheteistkümne tipuga tähti. Mõnikord võib kohata ka kumera piirdega basseine, kuid needki peavad olema sümmeetrilised.

On rajatud ka basseinikomplekse, kus ühte suurt basseini ümbritsevad sümmeetriliselt hulk väiksemaid basseine.

Üsna tavaline on, et basseinis asub ka purskkaev.

Purskkaevud[muuda | redigeeri lähteteksti]

Üsna iseloomulikult on islami aias rohkelt väikeseid purskkaeve. Islami aedades ei kohta gigantseid purskkaeve, nagu suurtes Euroopa aedades. Ka ei näe islami aedade purskkaevudes inimskulptuure, nagu on üsna tavaline Itaalia renessanssiaegsetele purskkaevudele.

Kõige levinum purskkaev islami aedades on ümar, madal, õrn, merekarbikujuline. Sageli, eriti Indias, Pakistanis ja Iraanis, kohtab graatsilisi madalaid sambakujulisi purskkaeve, mis on graveeeritud lootoseõie kujuliseks.

Paviljonid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Īwān Tāj Mahalis.
Esiplaanil range sümmeetriaga kanal purskkaevudega, taamal tsentraalne õrna kujundusega purskkaev kanalite ristumiskohal ja veel kaugemal paviljon.

Paviljonid ja varjualused (mida kutsutakse īwān-iks) on vajalikud varju pakkumiseks ebasoodsate ilmastikuolude puhul. Īwān on sügav kaarja katusega varjualune aeda ümbritsevas müüris, kust avaneb hea vaade aiale. Iraanis eristatakse suviseid ja talviseid īwāne. Suvise īwāni lahtine külg avaneb põhja, et lasta ligi jahedat põhjatuult, talvine īwān aga avaneb lõunasse päikesepaiste suunas. Osad īwānid on nii suured, et seal on lisaks tavapärasele mööblile ka väikesed basseinid koos fontäänidega.

Taimestik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Koraanis (56. suura/28 – 33) on kirjas, et:

28 Nad viibivad seal keset okasteta lootosepuid,
29 lopsakate akaatsiate all,
30 mille vari ulatub kaugele,
31 voolavate ojade kaldal,
32 kus on ohtralt vilju,
33 mis on käeulatuses ja lubatud

Islami tsivilisatsioon pööras aiakultuuris rohkelt tähelepanu rohelusele. Nad mõtlesid endast kui aiast ja seetõttu oli aiandus nende silmis väga kõrge väärtusega.

Koraanis on nimetatud nelja paradiisipuud: datlipalm, oliivipuu, granaatõunapuu ja viigipuu.

Islami aiad tänapäeval[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tänapäeval võib islami aedu leida laial alal alates Hispaaniast läänes kuni Indiani idas. Tüüpilisemad ja tuntumad islami aiad:

Kasutatud kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]