Tsitrus

Allikas: Vikipeedia
Tsitrus
OrangeBloss wb.jpg
Taksonoomia
Riik: Taimed Plantae
Hõimkond: Katteseemnetaimed Magnoliophyta
Klass: Kaheidulehelised Magnoliopsida
Selts: Seebipuulaadsed Sapindales
Sugukond: Ruudilised Rutaceae
Perekond: Tsitrus Citrus

Tsitrus (Citrus) on igihaljaste lehtpuude ja -põõsaste perekond ruudiliste sugukonnast.

Morfoloogia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tsitruspuud on keskmiselt 5–15 m kõrgused, igihaljad ja lihtlehised.

Lehed on tumerohelised, nahkjad, ovaalsed, tavaliselt terveservalised, mõnel liigil hambulise servaga.

Õied valged ja lõhnavad. Mõlemasoolised õied kinnituvad võrsele ühe- või mitmekaupa, neist igas on 4–5 tupp- ja 5 kroonlehte ning 20–60 kimbuna asetsevat tolmukat. Viljade valmimine võib kesta üle aasta, seetõttu pole haruldane, kui ühel puul on korraga õied, viljahakatised ja viljad.

Tsitrusepuude pomerantsvili ehk hesperiid on omapärane mari, mida iseloomustab eeterliku õli rikas tavaliselt mittesöödav nahkjas väliskest, selle all olev valge õhukoerikas keskmine kiht ja mahlarohke, lihakas, söödav siseosa. Kujult on vili kerajas, piklik või sidrunikujuline ning jaotunud 8–15 segmendiks. Viljaliha on enamiku liikide puhul söödav, sisaldab rohkesti vitamiine, happeid, suhkruid ja glükosiide.

Levila[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tsitruse perekonda kuuluvad 12–16 liiki koos hulga alamliikidega on pärit Lõuna- ja Kagu-Aasiast ning Malai poolsaarelt.

Kasvatamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Olles pärit Aasiast, eelistavad tsitrusviljad troopilist või lähistroopilist kliimat. Tänapäeval viljeldakse tsitrusviljalisi kõikjal lähistroopilistes piirkondades: Lõuna-Hiinas, Ameerika Ühendriikide lõunaosariikides, Kesk- ja Lõuna-Ameerikas , Brasiilias, Lõuna-Aafrikas, Iisraelis ja Vahemeremaades (peamiselt Hispaanias, Itaalias ja Kreekas).

Kuna tsitruse perekonna esindajad ristuvad kergesti omavahel, ei ole liikide täpse arvu kohta ei ole täit selgust. Arvatakse, et perekonna kolm esivanemat on tsitronipuu, pomelipuu ja harilik mandariinipuu. Need kolm liiki kasvavad Ida-Aasias ka metsikuna.

Kuna tsitruste ristamine on suhteliselt kerge, on püütud liikidevaheliste hübriididega vähendada tsitrusviljade puudusi, nagu näiteks rohke seemnete sisaldus, mõrkjas maitse või kõva sisekest. Näiteks apelsin on pomeli ja mandariini ristand, greip omakorda apelsini ja pomeli ristand.

Eestis kasvatatakse apelsinipuud ja harilikku sidrunipuud toataimedena.

Liigid, hübriidid ja sordid [1][muuda | redigeeri lähteteksti]

Sidrunisorte tuntakse 120 ümber, apelsinisorte aga üle 400. Arvukas on ka mandariini teisendite, mutantide, hübriidide ja sortide nimekiri.

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]