Püramiid

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib ehitiste tüübist; geomeetria mõiste kohta loe artiklist Püramiid (geomeetria), teiste tähenduste kohta artiklist Püramiid (täpsustus).

Püramiid (kreeka sõnast πυραμίς) on ehitis, mille välisküljed on kolmnurksed ja kohtuvad tipus ühes punktis. Püramiidi alus võib olla kolmnurkne, nelinurkne või mis tahes hulknurga kujuline. Seega peab püramiidil olema vähemalt kolm kolmnurkset pinda (alusega kokku neli külge). Kõige levinum variant on nelinurkne püramiid nelinurkse põhja ja nelja kolmnurkse küljega püramiid.

Suurem osa püramiidi massist paikneb maapinna lähedal, mis võimaldas varastel tsivilisatsioonidel rajada stabiilseid monumentaalehitisi.

Tuhandeid aastaid olid maakera suurimad ehitised Egiptuse püramiidid: esmalt Punane püramiid Dashuri nekropolis ning seejärel Cheopsi püramiid, ainus tänini säilinud antiikaegne maailmaime. Cheopsi püramiid koosneb tervenisti lubjakivist ning seda peetakse arhitektuuri tippsaavutuseks. Selles on 1 300 000 ehitusplokki kaaluga 2,5 tonnist 15 tonnini, ning selle aluse küljepikkus on umbes 230 meetrit. Selle neli külge asetsevad täpselt ilmakaarte suunas ning selle nurk on 52 kraadi. Püramiidi algne kõrgus oli 146,5 m, millest on tänapäeval alles vaid 137 m - üheksameetrine vahe tuleneb lihvitud katteplaatide ja ehituskivide kasutamisest Kairo majade ja mošeede ehitamiseks. Siiski on see endiselt kõrgeim püramiid. Ruumalalt suurim on Cholula Suur püramiid Mehhikos Puebla osariigis.

Eri materjalidest püramiide rajatakse tänapäevalgi. Üks tuntumaid on Louvre'i püramiid Pariisis Louvre'i kunstimuuseumi õues: 20,6 meetri kõrgune klaasehitis, milles paikneb muuseumi sissepääs. Ameerika arhitekti Ieoh Ming Pei projekteeritud rajatis valmis 1989. aastal.

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]