Kaupmehe tänav

Allikas: Vikipeedia
 See artikkel räägib Tallinna tänavast; Vahi aleviku tänava kohta vaata artiklit Kaupmehe tänav (Vahi)

Kaart
Kaart

Kaupmehe tänav on tänav Tallinnas Kesklinna linnaosas Sibulaküla asumis.[1]

Vaade Rävala puiestee maja nr 13 sisehoovile

Tänav algab Rävala puiestee maja nr 13 sisehoovist, ristub Kauka tänavaga ja ulatub kuni Liivalaia tänavani. Kaupmehe tänav on ligikaudu 315 meetrit pikk. Kuni Lenini puiestee (praegu Rävala puiestee) ja Teadlaste maja rajamiseni 1940. aastate teisel poolel algas Kaupmehe tänav Sakala tänavalt.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Teadaolevalt on selle tänava vanimad nimed Kaupmehe tänav (Kaufmannstrasse) (1804[2]) ehk Vene kaupmehe tänav (1820) seal elanud vene kaupmehe järgi ja Stolzenwaldi tänav (Stolzenwaldstrasse) (1809) sealse majaomaniku ja kaupmehe Christoph Stolzenwaldi järgi, kes avas sellel tänaval restorani. Ühel korral on tänava kohta kasutatud ka nime Podosinsche Strasse (Podosini tänav), 1846, tõenäoliselt samuti mõne sealse majaomaniku järgi. Kaupmehe tänava nimi fikseeriti ametlikult 1882. aastal.[3]

Aadressil Kaupmehe 15[4] asus 1934. aastal valminud, arhitekt Eugen Sachariasi projekteeritud Tallinna Vennastekoguduse palvemaja, mille peasaal hävines 1944. aasta 9. märtsi Tallinna pommitamises ja mis 1950. aastatel taastati Tallinnfilmi paviljoniks.

Kui Vennastekogudus rajas Kaupmehe 18 oma palvela, siis hakati tänavat nimetama ka Bethausstrasse (1873) (Palvela tänav) ja eesti keeles Lugemise uulits (1883) (lugemiste ehk palvetundide järgi).

25. septembrist 1959 kuni 1. jaanuarini 1991 kandis tänav Hans Pöögelmanni tänava ehk Pöögelmanni tänava nime (eesti kommunisti ja luuletaja Hans Pöögelmanni auks).[5]

Hoonestus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Kaupmehe 2 asub 1935. aastal Artur Perna projekteeritud Johannes Paaberi maja[6]
Ajalooline hoone Kaupmehe 5
  • Kaupmehe 5 asub 1913. aastal arhitekt Aleksander Jaroni projekti järgi ehitatud neljakorruseline juugendstiilis korterelamu. Hoone on üks vähestest ajaloolises Sibulaküla asumis, mis jäi 1944. aasta märtsipommitamises alles. Aastatel 1918–1925 elas korterelamus lavastaja ja näitleja Karl Jungholz 1929. aastal projekteeris arhitekt Artur Perna kinnistu tagumisse ossa ühepereelamu.[7]
  • Kaupmehe 8 asub arhitekt Anton Uessoni projekteeritud kahesektsiooniline juugendstiilis puidust korterelamu.[8] Hoones elas aastatel 1934–1944 kirjanik August Gailit.
  • Kaupmehe 17/1 ja 17/2 asuvad 20. sajandi alguses ehitatud üürimajad. Hea näide varasemast hoonestusest piirkonnas.

Galerii[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]