Hessen
| Hessen |
|
|
| saksa Hessen |
|
|
 Hesseni vapp |
 Landesflagge
|
|
|
| Pindala: 21 115 km² |
| Elanikke: 6 067 000 (2010) |
| Pealinn: Wiesbaden |
|
|
 |
.svg)
Sisukord |
Haldusjaotus[muuda]
Hesseni liidumaa jaguneb halduslikult 21 kreisiks ja 5 kreisivabaks linnaks.
Kreisivabad linnad[muuda]
Hesseni ajalugu[muuda]
Hesseni valitsejad[muuda]
- 1500 - 1509, Wilhelm, Hesseni hersogiriigi hertsog, endine Hesseni maakrahv Wilhelm II (surn. 1515);
- 1509 - 1567, Philipp Suuremeelne, Hesseni hersogiriigi hertsog;
Pärast Philipp Suuremeelse surma 1567. aastal jagati hertsogiriik tema 4 poja vahel: Hessen-Kassel, Hessen-Marburg, Hessen-Rheinfels ja Hessen-Darmstadti maakrahvkondadeks. Järgnevate vürstiriikide juhtide surma järgse valduste jagamise tulemusel järeltulijate vahel jagunes piirkond veelgi väiksemateks valdusterritooriumiteks: Hessen-Homburgi, Hessen-Rumpenheimi, Hessen-Philippsthali, Hessen-Philippsthal-Barchfeldi, Hessen-Eschwege, Hessen-Rheinfelsi, Hessen-Rheinfels-Rotenburgi, Hessen-Rheinfels-Wanfriedi, Hessen-Butzbachi, Hessen-Brubachi, Hessen-Darmstadt-Itteri, Hessen-Marburgi ja Hessen-Hanau maakrahvkondadeks.
Suurema maaala ja võimsuse säilitas Hessen-Kasseli maakrahv, kes ka domineeris piirkonnas kuni 19. sajandi alguseni.
- 1567 - 1592, Wilhelm IV, Philipp I Suuremeelse vanim poeg, kes suutis liita ka oma maakrahvkonnaga 1583. aastal Hessen-Rheinfelsi piirkonna;
- 1592 - 1627, Moritz, liitis 1604. aastal Hessen-Marburgi pärast selle valitseja Ludwigi surma, kuid eraldas oma poegadele valitsemiseks 1627. aastal Hessen-Eschwege, Hessen-Rheinfelsi ja Hessen-Rotenburgi;
- 1627 - 1637, Wilhelm V, maakrahv Moritza poeg, Kolmekümneaastase sõja ajal sunniti eksiili;
- 1637 - 1663, Wilhelm VI, kes asus valitsema pärast täisealiseks saamist, enne seda aga aastatel
- 1637 - 1650, valitses regendina Amalie Elizabeth von Hanau, maakrahvinna ja eelmise ema, 1644 - 1648 toimusid kalvinismi pooldava Põhja-Hesseni ja Lõuna-Hesseni luterluse pooldajate vahel.
- 1663 - 1670, Wilhelm VII, Wilhelm VI poeg, asus valitsema lapseeas, kuid suuri noorena;
- 1663 - 1677, valitses regendina Hedwig Sophie von Brandenburg, Wilhelm VII-nda ema;
- 1670 - 1730, Karl I, Wilhelm VI poeg;
- 1730 - 1751, Fredrik I, kes abiellus Karl XII õe Ulrika Eleonoraga ja pärast Karl XII surma järel kuningannaks valitud Ulrika Eleonora loobumist troonist 1720. aastal sai Rootsi kuningaks. 1736. aastal liitis Fredrik Hessen-Kasseliga taas Hanau-Munzenbergi, peale sealse Hanau krahvidünastia väljasuremist;
- 1751 - 1760, Wilhelm VIII;
- 1760 - 1785, Fredrik II, Fredrik II valitsemisajal osalesid Hesseni palgasõdurid Suurbritannia kuningriigi poolt Ameerika iseseisvussõdas (1776-1783);
 |
Selle artikli kirjutamine on pooleli jäänud. Jätkamine on kõigile lahkesti lubatud. |
