Varjatud jälgimine
 |
See artikkel vajab toimetamist. Lisainfot võib leiduda arutelulehel. Palun aita artiklit toimetada. |
 |
Selles artiklis on õigekeele- või stiilivigu. Palun aita artiklit keeleliselt parandada. |
Varjatud jälgimine on teabehanke ja jälitustegevuse meetod, mis seisneb isiku või objekti tegevuse, talle varjatult fikseerimises kirjalikult või audio-visuaalseid tehnilisi vahendeid kasutades.
Meetodit kasutavad nii riiklikud luure- ja vastuluureasutused, kriminaalkuritegevuse vastased asutused ning eraviisiliselt ka eradetektiivindusega tegelevad isikud ja asutused.
Ajalugu [muuda]
Kriminaalkuriteod [muuda]
29. september 1938. moodustati NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadis (NKVD) esimene spetsialiseeritud kriminaalkuritegevuse vastane allüksus, mille ülesanne oli vastavalt salajastele sisemistele ametkondlikele normatiivaktidele tuvastada ja fikseerida kuritegevuses kahtlustatavate isikute tegevust, kuriteo asitõendeid ja tehiolusi. Üksus kandis nimetust Siseministeeriumi Operatiivteenistus, 7. osakond jne.
Välislingid [muuda]
- Бойцы невидимого фронта
- Инструкция начальникам охранных отделений по организации наружных наблюдений
- VANA KULD: Detektiivide avalik elu ja varjatud tunded
- Kaitsepolitsei lõpetas SIA kriminaalasja, milles süüdistati ka SIA töötajat Vladimir Kozlovi tolleaegse politsei peadirektori Hermann Simmi Varjatud jälgimises
- SPIONAAŽ: Rootsi ajakirjanik vaatas binokliga inglaste taktikakoosolekut, Delfi.ee, 18. juuni 2012
