Benckendorff

Allikas: Vikipeedia
Benckendorffide suguvõsavapp

Benckendorff (vene k. Бенкендорф) on baltisaksa rae- ja aadlisuguvõsa.

Esimeseks teadaolevaks suguvõsa liikmeks oli Salzwedelist pärit Andras Benckendorff, kes teenis Poola sõjaväes ja asus elama Riiga. Tema poeg Johann Benckendorff (surnud 1615) oli juba Riia raehärra. Viimase pojapoeg Johann Benckendorff (1626–1680) oli Riia raehärra ja bürgermeister, ning tõsteti aadliseisusse 1674. aastal (vastavalt 1660. aasta Rootsi aadliseadusele andis rae vanembürgermeistri ametikoht päriliku aadliseisundi).

1765. aastal immatrikuleeriti suguvõsa Liivimaa ja 1773. aastal Eestimaa rüütelkonna aadlimatriklisse.

Alexander von Benckendorff koos oma järglastega sai 8. novembril 1832. aastal keiser Nikolai I-lt Venemaa Keisririigi krahvitiitli, kuid kuna tal puudusid meessoost järglased, siis 15. novembril 1832 laienes krahvitiitel ka tema vennapojale Konstantin von Benckendorffile ning viimase meessoost järglastele.

Suguvõsale kuulusid erinevatel aegadel Kiltsi (), Vorsti (Sternhof), Keila-Joa (Schloß Fall), Meremõisa (Merremois), Kehtna (Kechtel), Kabala (Kappel), Varangu (Warrang), Liigvalla (Löwenwolde), Jäneda (Jendel) ja mitmed muud mõisad.

Benckendorffide suguvõsavapp (1, 4) ja von Broitzenite (2), von Diepenbrockide (5), Dinggravenite (6), von Ostmannide (7) Starenschöldide suguvõsavapid. Johann Christoph Brotze kogust

Suguvõsa liikmeid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]