Harpe

Harpe suguvõsa aadlivapp

Harpe, varem Harp (vene keeles Гарпе) oli Eestimaalt pärit literaadi- ja aadlisuguvõsa. Tänapäeval elavad suguvõsa liikmed Ameerika Ühendriikides, Kanadas, Saksamaal, Soomes ja Tšiilis.

Ajalugu

Päritolu küsimus

Harpede päritolu on jäänud ebaselgeks. Esimesi teateid nende kohta on 18. sajandi algusest, mil Eestimaal elas mõisainspektor Otto Wilhelm Harpe (Harp) (1676−1739). Ühe arvamuse kohaselt olid Harped pärit Lõuna-Prantsusmaalt, kus nad kandsid nime de la Harpe. Pärast Nantes'i edikti (1598) rändas suguvõsa Šveitsi, kust üks haru siirdus Preisimaale, teine aga Rootsi kaudu Eestimaale.

Harped rüütelkonna matriklis

1809. aasta 10. märtsil (vkj) võeti Kaalepi mõisnik Karl Johann von Harpe (1752−1814) ja Wilhelm Christian von Harpe (1754−1837) Eestimaa rüütelkonna aadlimatriklisse. 24. novembril (vkj) 1848 immatrikuleeriti kindralmajor August Wilhelm Theodor von Harpe (1767−1815) järeltulijad.

Suguvõsa liikmeid

Kindralmajor Otto Wilhelm von Harpe (1762−1814)

• Otto Johann Harpe (1713–1761), kolleegiumiassessor, Eestimaa kubermanguvalitsuse sekretär, Ohtu mõisnik
• Wilhelm Christian Harpe (1723−1767), Tallinna Toomkoguduse ülempastor, Eestimaa konsistooriumi assessor, mõisaomanik
• Carl Gottschalck Harpe (1732−1815), Tallinna raesekretär, sündik ja justiitsbürgermeister, Undla pandivaldaja
• Otto Gottlieb Harpe (1738−1796), Kadrina pastor, mõisaomanik
• Wilhelm Christian von Harpe (1754−1837), õuenõunik, Eestimaa maanõunik, mõisaomanik
• Otto Wilhelm von Harpe (1762−1814), Venemaa keisririigi kindralmajor
• August Wilhelm Theodor von Harpe (1767−1815), Venemaa keisririigi kindralmajor
• Alexander von Harpe (1802−1869), kreisisaadik, meeskohtunik, Tallinna toomkooli kuraator, Äntu mõisnik
• Carl Wilhelm Heinrich von Harpe (1804−1867), kreisisaadik, Eestimaa maanõunik, mõisaomanik
• Richard Theodor von Harpe (1832–1889), Venemaa keisririigi staabikapten, Äntu mõisnik
• Hermann August Alexander von Harpe (1874−u 1944), Eesti Vabariigi nooremleitnant, pangaametnik, Harku ja Habaja mõisnik
• Bruno Rudolf von Harpe (1875−1941), filosoofiadoktor, keemik
• Ferdinand Walther von Harpe (1877–1953), Äntu mõisnik
• Richard Wilhelm von Harpe (1917−1945), Saksa Riigi Kriegsmarine kaptenleitnant, allveelaeva U129 ja U3519 komandör
• Thure von Harpe (1941−2012), loodusteaduse doktor
• Michael Eugen von Harpe (sündinud 1943), õigusteaduse assessor, Maailmapanga täitevdirektor
• Anke Irene Hörschler (sündinud von Harpe) (sündinud 1970), loodusteaduse doktor

Harpe suguvõsa mõisavaldused

Salla mõisa häärber. Harpede valduses 1868−1919

• Eestimaa:
  • Aavere (Afer) (1836−1902), Albu (Alp) (1912−1919, jäänukmõis 1919−1939), Araski (Arraska) (1840−1842 pandi-, 1842−1919 pärusvaldus), Haabersti (Habers) (XIX sajandil, rendivaldus), Harku (Hark) (1912−1919), Järvakandi (Jerwakant) (1911−1919), Kaalepi (Kaulep) (1788−1870), Kaarma (Kaarmann) (1803−1807 pandi-, 1807−1874 pärusvaldus), Koonu (Kono) (1804−1821 pandi-, 1821−1832 pärusvaldus), Korba (Korba) (kuni 1919), Lagedi (Laakt) (1916−1919, jäänukmõis 1919−1939), Lammasküla (Lammasküll) (enne 1900−1904), Lehtmetsa (Lechtmetz) (kuni 1910), Mäeküla (Mehheküll) (1825−? pandi-, ?−1833 pärusvaldus), Ohtu (Ocht) (u 1726−1775), Põdrangu (Pöddrang) (1840−1870 pandi-, 1870−1919 pärusvaldus), Salla (Sall) (1868−1919), Tamsalu (Tamsal) (1843−1858), Undla (Undel) (1777−1791, pandivaldus), Varmasaare (Warmesaar) (1825−1833, pandivaldus), Viisu (Wieso) (1824−1919, jäänukmõis 1919−1939), Äntu (Engdes) (1833−1842 pandi-, 1842−1919 pärusvaldus, 1919−1939 jäänukmõis)
• Posen:
  • Pappeln (1940ndad), Rohrschütz (1940ndad), Stanau (1940ndad)
• Wartheland:
  • Lenzing (1940ndad), Schalkau (1940ndad), Scheringen (1940ndad), Stefansdorf (1940ndad), Witkowitz (1940ndad)

Sugupuu

Otto Wilhelm Harpe (Harp) (1676−1739), Ohtu mõisnik, Ulvi ja Tudu pandivaldaja, Põlula, Ulvi, Aruküla ja Ohtu mõisate inspektor (mõisavalitseja); abiellus 1) 1711 Anna Margaretha Krämeriga (1679−1717), 2) 1718 Margaretha Schlüteriga (pärast 1669−1720), 3) Euphrosina Elisabeth Kelchiga (1700−1780)

A1. Otto Johann (1713−1761), Ohtu mõisnik, kolleegiumiassessor, Eestimaa kubermangusekretär; abiellus Anna Katharina Riesemanniga (1724−1775)

A2. Wilhelm Christian (1723−1767), Ulvi ja Tudu mõisnik, Tallinna Toomkoguduse ülempastor, Eestimaa konsistooriumi assessor; abiellus 1) 1749 Katharina Elisabeth Schonertiga (1732−1760), 2) 1765 Anna Dorothea Kelchiga (1743−1807)

A3. Carl Gottschalck (1732−1815), Undla pandivaldaja, Tallinna raesekretär (1779), sündik (1783−1786) ja justiitsbürgermeister (1796−1803); abiellus 1756 Johanna Benigna Schonertiga (1733−1767)

Kirjandus

• Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Teil: Estland. Bd III. Görlitz, 1930. Lk 112–120 [1].
• Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Neue Folge. Bd V. Hamburg: 2015. Lk 231-290.

Välislingid

• Väljavõte Eestimaa rüütelkonna genealoogilisest käsiraamatust