Berends

Allikas: Vikipeedia
 See artikkel on 1675. aastal aadeldatud suguvõsast; 1752. aastal aadeldatud suguvõsa kohta artiklit Berens von Rautenfeld ja Rostockist pärit suguvõsa kohta Berens.

Berendsi suguvõsa aadlivapp

Berends oli Liivimaa ja Eestimaa aadlisuguvõsa.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Berendsi suguvõsa päritolu on jäänud ebaselgeks. 1675. aastal 8. oktoobril tõstis Rootsi kuningas Karl XI major Jakob Berendsi (suri pärast 1689) aadliseisusse, kuid Rootsi rüütelkonda teda ei introdutseeritud.[1] Suguvõsa kustus ilmselt XX sajandil.

Berendsid rüütelkonna matriklis[muuda | muuda lähteteksti]

1794. aastal võeti suguvõsa Liivimaa kubermangu aadlisuguvõsaraamatusse. Pärast asehalduskorra kaotamist võeti brigadir Johann Gustav von Berends (1736−1806) 1797. aasta 12. jaanuaril (vkj) Liivimaa rüütelkonna matriklisse. Tema vennapoeg Karl Magnus Gustav von Berends (1783−1824) ja viimase õed immatrikuleeriti 30. aprillil (vkj) 1798.[2] Eestimaal immatrikuleeriti suguvõsa 20. veebruaril (vkj) 1820.[3]

Suguvõsa liikmeid[muuda | muuda lähteteksti]

Mõisavaldused[muuda | muuda lähteteksti]

Nõmmküla mõisa peahoone. Suguvõsa valdus 1840−1903
  • Eestimaa:
    • Kiikla (Kieckel) (1847−1853), Nõmmküla (Nömküll) (1840−1842 pandi-, 1842−1903 pärusvaldus)
  • Liivimaa läti distrikt:
    • Drabeši (Drobbusch) (1676−1684, pandivaldus), Ķēči (Fossenberg) (1794−1832, pandi- ja pärusvaldus)

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Schlegel, Ernst Bernhard. Klingspor, Carl Arvid. Den med sköldebref förlänade men ej å riddarhuser introducerade Svenska adelns ättar-taflor. Stockholm: P. A. Norstedt & Söner, 1875, lk 19.
  2. Der Adel der russischen Ostseeprovinzen (Estland, Kurland, Livland, Ösel). 1. Teil. Die Ritterschaft. Neustadt an der Aisch: Bauer & Rape, inhaber Gerhard Gessner, 1898 (ümbertrükk 1980), lk 236.
  3. Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Teil: Livland. Bd II. Görlitz: Verlag E. U. Starke, 1929, lk 966.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Teil: Livland. Bd II. Görlitz: Verlag E. U. Starke, 1929. Lk 964−971 [1].
  • Schlegel, Ernst Bernhard. Klingspor, Carl Arvid. Den med sköldebref förlänade men ej å riddarhuser introducerade Svenska adelns ättar-taflor. Stockholm: P. A. Norstedt & Söner, 1875. Lk 18 [2].

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]