Karl Wilhelm von Toll

Allikas: Vikipeedia
Krahv Karl Wilhelm von Toll
Krahv Karl Wilhelm von Tolli vapp.
Karl Wilhelm von Toll maeti perekonna hauakabelisse Aruküla mõisas

Krahv Karl Wilhelm von Toll (Карл Вильгельм Федоривич Толль, Карл Федорович Тол; 19. aprill (vkj 8. aprill) 1777 Keskvere mõis5. mai (vkj 23. aprill) 1842 Peterburi) oli baltisaksa päritolu Venemaa keisririigi sõjaväelane (jalaväekindral) ja riigimees.

Elulugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Karl Wilhelm von Tolli vanemateks olid Saaremaa Kaarma kihelkonna Vestli mõisast pärit Vana-Nõmpa mõisnik, leitnant Konrad Friedrich von Toll (1749–1821) ja Justine Wilhelmine von Ruckteschell (sündis 1752).[1] Tema ema oli Vaimõisa ja Keskvere mõisniku Gustav Wilhelm von Ruckteschelli (1723–1808) tütar.[2]

Karl Wilhelm von Toll astus 1796 Vene sõjaväkke. 1799 tegi ta kaasa Aleksandr Suvorovi sõjaretke Itaaliasse. 1805 määrati ta kindralstaapi ja ta osales majorina Austerlitzi lahingus. Seejärel sõdis Toll türklaste vastu.

1812. aastal oli ta Mihhail Kutuzovi kortermeister ja 1813 Michael Andreas Barclay de Tolly kortermeister. Pärast Leipzigi lahingut sai von Toll kindralleitnandiks, 1823 keisri kindraladjutandiks ning 1. armee kindralstaabi ülemaks.

1814 aasta 12. detsembril (vkj.) annetas Austria keiser von Tollile vabahärra tiitli.

1825. aastal võttis Peterburis Senati väljakul osa dekabristide ülestõusu mahasurumisest.

1825 ülendati ta jalaväekindraliks.

1829. aastal võttis ta kindralstaabi ülemana osa Vene-Türgi sõjast. 9. juunil Kulevca piiramise ajal anneta Vene keiser Nikolai I talle krahvitiitli.

Novembriülestõusu mahasurumise ajal Poolas 1831 oli ta kindralfeldmarssal Hans Karl von Diebitschi staabiülem. Diebitschi surma järel võttis armee juhtimise enda kätte kindralfeldmarssal Ivan Fjodorovitš Paskevitš ja 8. septembril 1831 vallutati Varssavi. See oli viimane sõjaretk, mille Toll kaasa tegi.

Pärast Poola sõjakäiku sai ta Venemaa keisririigi riiginõuniku ametikoha ja suundus poliitikasse. 1833 määrati ta Venemaa teedeminstriks.

Karl Wilhelm von Toll suri 1842. aastal 65-aastaselt ja maeti perekonna hauakabelisse Aruküla mõisas Järvamaal.

Autasud[muuda | redigeeri lähteteksti]

Venemaa ordenid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välismaa ordenid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Muud autasud[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Kuldmõõk "Vapruse eest" briljantidega
  • Märk "30 aastase eeskujuliku teenistuse eest" (1829)
  • Märk "35 aastase eeskujuliku teenistuse eest" (1832)
  • Austria keiser Franz I autasustas Karl Wilhelm von Tolli ja tema järglasi 12. detsembril 1814 Austria keisririigi parunitiitliga.
  • Venemaa keiser Nikolai I autasustas 9. juulil 1829 Venemaa keisririigi 2. armee staabiülemat, kindraladjutanti vabahärra Karl Wilhelm von Tolli ja tema järglasi Venemaa keisririigi krahvitiitliga.

Perekond[muuda | redigeeri lähteteksti]

Karl Wilhelm von Toll abiellus 1814. aastal Karoline Olga von Strandmanniga (1796–1861), kes oli Lihula mõisniku jalaväekindral Gustav von Strandmanni tütar.[3] Õukonnadaamist abikaasale annetati Püha Katariina orden. Abielust sündisid:

Esivanemad[muuda | redigeeri lähteteksti]


Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. "Genealogisches Handbuch der Oeselschen Ritterschaft", 1935, lk. 380-381
  2. Keskvere mõisa Ruckteschellid: "Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Estland, Bd. 3", lk. 384
  3. Aruküla mõisa krahv Tollid: "Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Estland, Bd. 1", lk. 434
  4. Personen um Ludwig II: Alfred Karl Nikolaus Alexander Graf Eckbrecht von Dürckheim-Montmartin

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]