Gersdorff
Gersdorff on Saksamaalt, tänapäeva Saksimaa liidumaa idaosas ja Brandenburgi lõunaosas asuvast Ülem-Lausitzist pärit baltisaksa aadlisuguvõsa.
Suguvõsa esivanemaks Liivimaal oli Rootsi sõjaväelane, Toolse (1614–1617) ja Padise (1618/19) kindluseülem, kapten Jürgen von Gersdorff, kellele kuulus Laiuse kihelkonnas Rääbise mõis.
4. detsembril 1693 sai Närke ja Värmlandi jalaväerügemendi kortermeister Georg Gersdorff (1628–1709] naturalisatsiooni korras Rootsi aadlikuks ja immatrikuleeriti samal aastal nr 1282 all Rootsi rüütelkonda.[1]
Gersdorffid olid kantud 1745. aastal Eestimaa rüütelkonna ja 29. juulil 1747 ka Liivimaa rüütelkonna aadlimatriklisse nr 67 all.
Suguvõsa liikmeid[muuda | muuda lähteteksti]
- Moritz Heinrich von Gersdorff (1714–1762), Venemaa kindralmajor, Riigikontori (Staatscomptoir) asepresident
- Friedrich Johann von Gersdorff (1735–1805), Ingeri Kummolovo mõisnik, Peeter I ihuarsti Johann Blumentrosti (1676–1756) väimees
- Moritz Friedrich von Gersdorff (1747–1820), Riia asehaldurkonna aadlimarssal 1786–1792, Liivimaa maanõunik
- Friedrich Salomon von Gersdorff (1775–1848), Kummolovo mõisnik, Malta ordu rüütel
- Ernst von Gersdorff (1806–1883), Venemaa kindralleitnant, salanõunik, keiserliku õukonna ülemjäägermeister
- Friedrich von Gersdorff (1838–1898), Venemaa kindralmajor
- Alexander von Gersdorff (1839–1911), Venemaa kindralmajor
- Georg von Gersdorff (1856–1923), Liivimaa maanõunik
- Arthur Moritz von Gersdorff (1856–?), Stavropoli kubermangu maapealik
- Viktor von Gersdorff (1884–?), Orenburgi kubermangu maapealik
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Anders Anton von Stiernman: Matrikel öfwer Swea rikes ridderskap och adel ...2, 1755, lk. 938
Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]
- Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil 1, Livland, Bd. 2: Görlitz, ca 1935, lk. 731-746
- Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil 2, Estland, Bd. 2: Görlitz, 1930, lk. 231-232