Igelström

Allikas: Vikipeedia
Igelströmi suguvõsa vabahärravapp
Igelströmi suguvõsa krahvivapp

Igelström (rootsi keeles Igelström, vene keeles Игельстрем) on Rootsi päritolu aadlisuguvõsa. Tänapäeval elavad suguvõsa Eestimaa liinist pärit liikmed Saksamaal.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Harald Bengtsson (1604–1677) aadeldati Igelströmi nimega Rootsi kuninga Gustav II Adolf poolt 1632. aastal ning immatrikuleeriti Rootsi rüütelkonna aadelkonnamatriklisse tituleerimata aadlisuguvõsana nr 320 all.

Gustav Heinrich von Igelströmi (1695–1771) pojad: Harald Gustav Igelström (1733–1804), Jakob Johann Igelström (1735–1804) ja Otto Heinrich Igelström (1737–1823) tõsteti Saksi kuurvürsti Friedrich August I poolt Saksa-Rooma riigikrahviseisusse[1], 18/29. juunil 1792.

Sugupuu[muuda | muuda lähteteksti]

Igelströmi suguvõsa mõisavaldused[muuda | muuda lähteteksti]

  • Eestimaa:
    • Albu (Alp) (1823−1844), Arkna (Arknal) (1845−1858), Haiba (Haiba) (1899−1909), Jõgisoo (Jöggis) (1892−1909), Jõhvi (Jewe) (XIX sajandi algus−1866), Korjodi (Korjoth) (1855−1858), Põlli (Poll) (1895−1908), Saida (Saida) (1905−1908, poolmõis)
  • Kuramaa:
    • Code (Zohden) (XVIII sajandil), Dube (Dubbenhof) (XVIII sajandil), Lambārte (Lambertshof) (XVIII sajandil)
  • Liivimaa eesti distrikt:
    • Kabina (Kabbina) (1777−1805), Kärevere (Kerrafer) (1671−1810), Laeva (Laiwa) (1645−1810), Meeri (Meyershof) (1764−1824), Põlgaste (Pölks) (1786−1794), Ropka (Ropkoi, tollal Taubenhof) (1632−1680ndad pärus-, 1730ndad−1740ndad rendivaldus), Unipiha (Unnipicht) (1777−1824), Vaabina (Uelzen) (1773−?), Vastse-Nõo (Neu-Nüggen) (1853−1856 pandi-, 1856−1874 pärusvaldus), Viitina (Kosse) (1856−1857)
  • Liivimaa läti distrikt:

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Reichsvikariats Grafendiplom für die Gebrüder Harald Gustav, Jakob Johann und Otto Heinrich Freiherren von Igelström, ausgestellt von Friedrich August, Kurfürst von Sachsen, d. d. Dresden 1792 29. 6

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]