Korff

Allikas: Vikipeedia
Korffi suguvõsa krahvivapp

Korff (kirjanduses ka Korff-Schimising) oli Vestfaalist pärit aadlisuguvõsa, kelle esindajad tegutsesid ka Eesti alal.

Korffi suguvõsa aadli- ja parunivapp ning Schmysingk gen. Korffi suguvõsa parunivapp

Aadlisuguvõsast on esimesena teada 1241. aastal mainitud rüütel Henricus Corf. 15. sajandi II poolel astus Klaus (Nicolaus) Korff Saksa ordusse ja saabus Kuramaale. Korffid immatrikuleeriti Kuramaa ja Zemgale hertsogiriigi aadlimatrikli I klassi 1631. aastal. I klassi moodustasid need aadlisuguvõsad, kes suutsid oma seisust tõendada 16 sugupõlve. Korffid immatrikuleeriti Liivimaa rüütelkonna aadlimatriklisse 1864. aastal.

Suguvõsale kuulusid mõisad: Jäneda mõis, Tohisoo, Laagna ja Vaivara mõis, Eestimaa kubermangus ja mõis (Gut Raskulizy) Ingerimaal Peterburi kubermangus jt.

Kuramaa Korffidele kuulus ka 300 aasta jooksul Krustpilsi linnus, kui 1585. aastal kinkis Poola kuningas Stefan Bathory linnuse sõjaliste teenete eest oma väejuhile Nikolai IV von Korffile Priekule vasallilinnusest Kuramaalt.

Korffid Eesti alal[muuda | muuda lähteteksti]

Modest von Schmysingk gen. Korff (vene Корф, Модест Андреевич) (1800–1876)[1] immatrikuleeriti 7. veebruaril 1836 Eestimaa rüütelkonna aadlimatriklisse, 1872. aastast krahv.

Aadlisuguvõsa esindav Nikolai von Korff (1793–1869) immatrikuleeriti Eestimaa rüütelkonna aadlimatriklisse 14. novembril 1861.

Aadlisuguvõsa esindav Frank von Korff immaturikuleeriti 1. mail 1938 Saaremaa rüütelkonna aadlimatriklisse.

Suguvõsa esindajaid[muuda | muuda lähteteksti]

---

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Modest von Korff, Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Görlitz 1930
  2. Nikolaus Johann Rudolf von Korff (1793–1869), Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Görlitz 1930

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

  • Korff, Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Görlitz 1930