Kaulbars
Allikas: Vikipeedia
Kaulbars oli baltisaksa aadlisuguvõsa.
Kaulbarside esimene esindaja Liivimaal oli Pommeris sündinud Johann von Kaulbars (1621–1693), kes töötas Jakob De la Gardie teenistuses ja kellele viimane aastal 1652 kinkis Lõhavere mõisa.
Kuninganna Kristiina kinkis mehele 1653. aastal ka aadlitiitli (Nr. 643).[1]
Johann von Kaulbarsi pojapoeg, Göteborgi ja Bohusi lääni ülemkomandant ja maavanem, ratsaväekindral Johann Friedrich von Kaulbars (sv)(1689–1762) sai omale 21. novembril 1751 Rootsi vabahärratiitli (Nr. 230).[2]
Kaulbarsidele kuulusid erinevatel aegadel Lõhavere, Mõdriku, Rägavere, Paunküla, Prandi ja veel mitmed mõisad.
Suguvõsa liikmeid [muuda]
- Reinhold August von Kaulbars (1767–1846), Venemaa sõjaväelane, maanõunik, Mõdriku ja Rägavere mõisnik, lasi Tallinnasse ehitada linnapalee, tänase Õiguskantsleri Kantselei hoone Kohtu tn. 8 [3]
- Nikolai Reinhold Friedrich von Kaulbars (1842–1905), Venemaa jalaväekindral, diplomaat ja sõjanduskirjanik (ru)
- Alexander Wilhelm Andreas von Kaulbars (1844–1925/29) [4], Venemaa ratsaväekindral ja väejuht, Bulgaaria sõjaminister 1882–83 (ru)
