Vjazmitinov

Allikas: Vikipeedia
Vjazmitinovi suguvõsa krahvivapp

Vjazmitinov, varem Wiszowaty oli Poola päritolu Venemaa aadlisuguvõsa.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Vjazmitinovid põlvnesid vanast Poola Wiszowaty aadlisuguvõsast. XV sajandi lõpul elas Brjanski piirkonnas Abraham Wiszowaty. Viimase pojapojapoeg Benedykt Wiszowaty (elas XVII sajandi algul) asus elama Venemaale Vjazma lähedale; selle linna järgi sai ta perekonnanimeks Vjazmitinov. Tema järeltulija Sergei Kuzmitš Vjazmitinov (1744−1819) oli nimekas sõjaväelane ja riigitegelane, selhulgas esimene Venemaa keisririigi sõjaminister. 19. augustil (vkj) 1818. aastal andis keiser Aleksander I talle krahvitiitli. Kuna tal lapsi ei olnud, kustus krahviliin tema surmaga. Aadliliin jätkus tema noorema venna 1. järgu major Ivan Kuzmitš Vjazmitinovi (1753−1810) järeltulijatega.

Vjazmitinovid rüütelkonna matriklis[muuda | muuda lähteteksti]

Sõjaminister Sergei Kuzmitš Vjazmitinov (1744−1819) võeti 1806. aasta 24. veebruaril (vkj) Eestimaa rüütelkonna matriklisse.[1] Suguvõsa kanti lisaks Mogiljovi ja Kurski kubermangu aadlisuguvõsaraamatusse.

Krahv Sergei Kuzmitš Vjazmitinov (1744−1819)

Suguvõsa liikmeid[muuda | muuda lähteteksti]

  • Krahv Sergei Kuzmitš Vjazmitinov (1744−1819), jalaväekindral, pataljoni- ja korpusekomandör, Peterburi sõjakindralkuberner, Simbirski, Ufa ja Väikevene kindralkuberner, Kamenets-Podolski ja Orenburgi sõjakuberner, Peeter-Pauli kindluse komandant, senaator, Sõjakolleegiumi viitsepresident, esimene Venemaa keisririigi sõjaminister, Ministrite Komitee esimees, Alalise nõukogu ja Riiginõukogu liige, mõisarentnik

Sugupuu[muuda | muuda lähteteksti]

Benedykt Wiszowaty (Vjazmitinov)

A1. Feodossi
B1. Vassili (suri pärast 1656)
C1. Poeg
D1. Semjon
E1. Kuzma (suri pärast 1752), Kurski kubermangu mõisaomanik
F1. Krahv Sergei (1744−1819), Venemaa keisririigi krahv (1818), jalaväekindral (1798), Venemaa keisririigi sõjaminister (1802−1808), Ministrite Komitee esimees, Riiginõukogu liige; abiellus 1786 Alexandra von Engelhardtiga (1767−1848)
F2. Ivan (1753−1818), 1. järgu major
G1. Pelageja (suri 1838); abiellus Vassili Jossifovitš Tumanskiga (1765−?)

Vjazmitinovi suguvõsa mõisavaldused[muuda | muuda lähteteksti]

  • Podoolia kubermang:

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Teil: Estland. Bd III. Görlitz: Verlag E. U. Starke, 1930, lk 296.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Der Adel der russischen Ostseeprovinzen (Estland, Kurland, Livland, Ösel). 1. Teil. Die Ritterschaft. Neustadt an der Aisch: Bauer & Rape, inhaber Gerhard Gessner, 1898 (ümbertrükk 1980). Lk 118.
  • Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Teil: Estland. Bd III. Görlitz: Verlag E. U. Starke, 1930. Lk 296 [1].

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]