BTR-80

Allikas: Vikipeedia

BTR-80

BTR-80

Põhilised taktikalis-tehnilised andmed
Pikkus 7,65 m
Laius 2,9  m
Kõrgus 2,35  m
Kaal 13,6  t
Kiirus maastikul 50 km/h
maanteel 80 km/h
Käiguvaru maanteel 600 km
Suurtükk -
Kuulipildujad 14,5 mm kuulipilduja NSVT
7,62 mm kuulipilduja PKT
Soomus 6...14 mm
Mootor KamAZ-7403
Mootori võimsus 260 hj
Meeskond 3+7 inimest

BTR-80 GAZ-5903 (vene keeles Бронетранспортёр - БТР-80) on Nõukogude Liidus ja Venemaal valmistatud soomustransportöör.

Kirjeldus[muuda | redigeeri lähteteksti]

BTR-80 ujumas

Võrreldes varasemate BTR-idega, on masinal suurendatud kuulipildujate tõstenurka 60°-ni ja kapriissed bensiinimootorid asendatud 1 KamAZ diiselmootoriga. Tõhustati ka dessandi laskeavade asendit. Külgedel asuvad dessandi luugid on tehtud kaheosaliseks ja suuremaks, võimaldades mugavamat väljumist. Masin on kerge, mobiilne, amfiibne ja hea läbivusega. Puudusteks on jäänud õhuke soomus ja vähene vastupidavus miini või IED plahvatuse korral.

1993. aastal valmis moderniseeritud versioon, mis sai nimeks BTR-80M. Hiljem on valminud teisigi moderinseeringuid, samuti modifikatsioone kindlat tüüpi ülesanneteks.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

BTR-80 tootmist alustati 1986 ja sellega vahetati välja vanemad soomustransportöörid BTR-70 ja BTR-60. BTR-80 kujundamisel arvestati sõjakogemusi Afganistanis. Tänapäeval on BTR-80 Vene Föderatsiooni Relvajõudude põhiline soomustransportöör. Seda kasutati näiteks Tšetšeenia sõjas ja Venemaa–Gruusia sõjas.

BTR-80 edasiarendusena on valminud BTR-90.

Kasutus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vene BTR-80 Bosnias

Tänapäeval on maailmas u 25 riigis kasutusel üle 5000 BTR-80, neist enamus Venemaal. Venemaal on valmistatud masinast umbes 30 versiooni ja modifikatsiooni. Lisaks on oma mudeleid valmistanud Ukraina, Ungari, Rumeenia ja Kolumbia.

BTR-80 Eestis[muuda | redigeeri lähteteksti]

Suvel 1992 konfiskeeriti Eestis vene päritolu ärimeestelt (a/s E&R) 21 uut relvastamata masinat BTR-80UNŠ (unifitsirovannõi šassi, GAZ-59032), mis olid ilmselt transiidi eesmärgil sisse toodud veoautodena. Masinatest enamus relvastati ja võeti kasutusele jalaväe jao transpordivahendina. Esmalt olid BTR-id Kuperjanovi üksik-jalaväepataljonis, kust toodi Pullapää kriisi paiku Jägalasse. 19932001 olid nad aktiivselt kasutusel Kalevi üksik-jalaväepataljonis, kuhu üritati koguda ka muud vene soomustehnikat. Pataljoni likvideerimise järel 2002 anti masinad üle äsja moodustatud Scoutspataljonile.

Pärast soomustransportööride Sisu XA-180EST hanget Soomest 2005 võeti järelejäänud kasutuskõlblikud BTR-id kasutusest maha ja arvati reservi. 2000. aastate lõpul on mõned masinad töökorda seatud ja uuesti kasutusele võetud.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]