2S3 Akatsija

Allikas: Vikipeedia
2S3 Akatsia muuseumis.

152mm liikursuurtükk 2S3 Akatsia on Nõukogude Liidus (Venemaal) külma sõja ajal valmistatud soomustatud liikurhaubits. On jätkuvalt relvastuses.

Taktikalis-tehnilised andmed[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Kaal: 27,5 t
  • Pikkus rännakasendis rauaga: 8,4 m
  • Laius: 3,25 m
  • Kõrgus: 3,05 m
  • Kliirens: 0,45 m


  • Haubitsa kaliiber: 152,4 mm
  • Raua pikkus: 27 kaliibrit
  • Laskekaugus tavalise mürsuga: 17,5 km
  • Laskekiirus: 4 lasku/min
  • Kildmürsu normaalkaal: 43,56 kg
  • Lahingkomplekt: 46 mürsku
  • Tõstenurk: -4...+60°
  • Laskesektor: 360°
  • Kuulipilduja: 7,62mm PKT


  • Mootor: Vedelikjahutusega 4-taktiline diiselmootor V-59
  • Võimsus: 520 hj
  • Kiirus: 63 km/h
  • Kütuse tagavara: 830 ltr
  • Kütusekulu: 165 ltr/100 km
  • Sõidukaugus: 500 km


  • Soomuskaitse: 15-30 mm
  • Tõusunurk: 30°
  • Ületatav kraav: 3 m
  • ÜLetatav sein: 0,7 m
  • Läbitav veetõke: 1,05 m


  • Meeskond: 4 masinas + 2 positsioonil

Variandid[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Objekt 303 - eksperimentaalprototüüp haubitsaga D-11 ja D-11M.
  • 2S3 - lahingkomplekt 40 mürsku, toodetud 1970-1975.
    • 2S3M - trummelsalv 12 mürsuga, lahingkomplekt suurendatud 46 mürsuni, toodetud 1975-1987.
      • 2S3M1 - lisatud juhtimiselektroonika ja uus sihik, toodetud 1987 - 1993, varasemad masinad moderniseeritud.
      • 2S3M2 - versioon 155mm haubitsaga, valmistatud aastal 2000.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

2S3 aastal 1987

2S3 oli vastukaaluks USA selleaegsele liikurhaubitsale M109. Haubitsa väljatöötamist alustati 1967. a suvel. Peakonstruktor oli G. Jefimov. Laskeseade D-22 kohaldati välihaubitsalt D-20, veermik GM-123 õhutõrjeraketisüsteemilt Krug. Esimesed 2 eksemplari valmisid juba 1968, kuid 1969. aastani kestnud testide tulemusena avastati puudujääke. Probleemid lahendati ja esimesed seeriahaubitsad valmisid 1970 a. lõpul. Relvastusse võeti vägedes ametlikult 1971. a. Lääne vaatlejate poolt märgati esmakordselt 1973 ja sai NATO nimetuseks M1973. 1975. ja 1987. a haubitsat moderniseeriti.

Tootmine lõpetati 1993; vaid 2000. a valmistati 155mm eksportversioon. Moodsa sõjanduse tingimustes jäi ebapiisavaks (jäi ka alla NATO haubitsatele) relva efektiivne laskekaugus. Järeltulijaks sai liikurhaubits Msta-S. Siiski on Akatsiad veel relvastuses, sest uuemaid haubitsaid pole suudetud piisavalt toota.

Akatsiad on osalenud edukalt mitmetes relvakonfliktides, sealhulgas Nõukogude Liidu-Afganistani sõjas, Tšetšeenia sõdades ja Venemaa-Gruusia sõjas.

Kasutus[muuda | redigeeri lähteteksti]

2S3 on relvastuses vähemalt 15 riigis. Enamus on Venemaal (u 1400 + u 1600 ladudes), Ukrainas (u 500) ja Valgevenes (u 165). Vene motolaskurbrigaadi suurtükiväepataljonis on tavaliselt 18 Akatsiat.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Lingid[muuda | redigeeri lähteteksti]