Tallinna Üksik-Päästekompanii

Tallinna Üksik-Päästekompanii
Tegev	1996–2005
Riik	Eesti Vabariik
Kuuluvus	Põhja- ja Lääne-Eesti päästeregioon (Harju, Järva, Rapla, Lääne, Pärnu, Saare ja Hiiu maakond)
Ülesanne	tegevusvaldkonnad: demineerimis-, tulekustutus- ja päästetööde tegemine.
Suurus	kompanii
Osa	Päästeameti sõjaväestatud päästeüksuste osakond
Garnison/staap	Harju maakond Kose vald Vardja küla
Tähtpäevad	10. märts

Tallinna Üksik-Päästekompanii oli Eesti Päästeameti sõjaväestatud valitsusasutus^[1] Siseministeeriumi valitsemisalas, mis tegutses ajavahemikul 1996–2005.

Tallinna Üksik-Päästekompanii moodustati sõjaväestatud päästeüksuste ümberkorraldamise käigus 1996. aastal^[2] Tallinna Pääste- ja Juhtimiskompaniist, mis loodi 10. märtsil 1992. aastal,

Tallinna Pääste- ja Juhtimiskompanii tegutses Harjumaal Kose vallas Vardjal, kus asusid kompanii: kasarm, õppe- ja sööklahoone, staabihoone, pääsla, 3 garaažihoonet, sigala ja laohooned, tankla, kaitstud juhtimiskeskus, juurviljahoidla, määrdeainete hoidla, betoonist piirdeaed, kompleksalajaam, elamu^[3]. ENSV ajal asus Vardjal ENSV Tsiviilkaitse staabi sideväeosa^[4]. 1992. aasta märtsi alguses võttis päästeteenistus üle Kose lähedal Ravilas asunud tsiviilkaitse väeosa^[5].

Päästekompanii komplekteerimisel kasutati sõdureid ja allohvitsere ajateenijatena, samuti asendusteenistuslasi ning riigiteenistujaid. Päästekompaniidesse kuulus nende tegutsemise ajal 300 vormikandjat, kellest umbes 180 olid ajateenijad^[6].

1990. aastate algul õnnestus Eesti sõjaväelastel ja kaitseliitlastel lahkuvalt Vene armeelt üle võtta vähemalt 5–6 BTR-60, neist 1 sidesoomuk BTR-60PU. Lisaks sõjaväeotstarbelistele oli üks ümberehitatud BTR-60 kasutusel Päästeameti Tallinna Üksik-Päästekompaniis.

2. septembril 2004 Lihula kalmistult peaminister Juhan Partsi korraldusel “60 aastat Eesti kaitselahingutest” monumendi eemaldamise järel toimetati monument Tallinna Üksik-päästekompanii territooriumile^[7] ja taaspüstitati hiljem Eesti Vabadusvõitluse Muuseumis Lagedil.

Kompanii ülem oli: 1992–2005 kapten Kaido Kaurit.

Päästekompanii struktuuriüksused olid:

1) kompanii staap, mis oli kompanii ülema tööorgan kompanii tegevuse ja isikkoosseisu teenistuse korraldamisel, suunamisel ja kontrollimisel ning kompanii katkematu juhtimise tagamisel. Kompanii staap korraldas kompanii raamatupidamist ja isikkoosseisu meditsiinilist teenindamist;
2) siderühm, mis tagas kompanii sidevahendite töövalmiduse ja side;
3) päästerühm, põhiülesanne päästetööde tegemine ning kannatanute abistamine õnnetuste korral;
4) tuletõrje- ja päästerühm, põhiülesanne osalemine metsa- ja rabatulekahjude ning muude tulekahjude kustutamisel ning muudel tuletõrje- ja päästetöödel;
5) kiirgus- ja keemiakaitse rühm, põhiülesanne keemia- ja kiirgusohtudega seotud õnnetuste tagajärgede lokaliseerimine ja likvideerimine;
6) demineerimisrühm, põhiülesanne lõhkekehade ja -seadeldiste demineerimine;
7) auto- ja tehnikaremondi rühm, põhiülesanne kompanii auto- ja päästetehnika remontimine ja remondi korraldamine;
8) majandusrühm, kompanii majandustegevuse ja isikkoosseisu toitlustamise korraldamine.
9) raamatupidamine;
10) velskripunkt.

Päästekompanii funktsioonid olid vastavalt Tallinna Üksik-Päästekompanii põhimäärusele:

1) teostada lõhkekehade demineerimist;
2) teostada pommiähvarduste korral lõhkeseadeldiste otsinguid ja nende kahjutuks tegemist;
3) võtta osa lõhkekehade ja -seadeldiste plahvatuse korral sündmuskoha ülevaatusest ja annab nende kohta esialgse hinnangu;
4) teostada vajaduse korral pommitehnilist kontrolli;
5) lokaliseerida ja likvideerida loodusõnnetuste tagajärgi;
6) osaleda radioaktiivsete kiirgusallikate otsimises ja nende transportimises hoidlasse;
7) desaktiveerida radioaktiivselt saastatud ehitisi, maa-alasid ja muid objekte;
8) lokaliseerida ja likvideerida keemiaõnnetuste tagajärgi;
9) osaleda metsa- ja rabatulekahjude ning muude tulekahjude kustutamises;
10) osaleda loodusreostuste ja ökoloogiliste õnnetuste tagajärgede likvideerimises;
11) otsida ja päästa inimesi ja vara õnnetuste korral ning osutab kannatanutele meditsiinilist esmaabi;
12) osaleda eksinud ja kadumaläinud inimeste otsingutes maastikul;
13) osaleda liiklusõnnetuste tagajärgede likvideerimises ja kannatanute abistamises;
14) osaleda õnnetuspiirkondade valves;
15) abistada tervishoiu- ja veterinaarasutusi karantiini rakendamisel epideemia või epizootia korral;
16) teostada teenistuskoerte dressuuri lõhkekehade ja -seadeldiste avastamiseks ning eksinud ja kadumaläinud inimeste otsimiseks maastikul;
17) teostada julgeoleku- ja mobilisatsioonivaru hoidmist ja teenindamist;
18) täita muid talle seadustega, Riigikogu otsustega, Vabariigi Presidendi seadlustega, Vabariigi Valitsuse määruste ja korraldustega, siseministri määruste ja käskkirjadega ning Päästeameti peadirektori käskkirjadega pandud ülesandeid.