Võrumaa

See artikkel räägib ajaloolisest maakonnast; uusaegsest kreisist vaasta Võru kreis; praegusest maakonnast vaata artiklit Võru maakond.

Võrumaa (saksa keeles Kreis Werro; võru keeles Võromaa) oli ajalooline maakond Eestis.

Ajalooline Võrumaa hõlmab praeguste Võru, Põlva, Valga ja Tartu maakondade alasid. Lisaks võrukeste maakondlikule identiteedile on Võrumaal siiani tugevad kihelkondlikud ja kohati muud regionaalsed identiteedid (näiteks haanja identiteet Haanjamaal).

Muinasaeg[muuda | muuda lähteteksti]

Võrumaa asustuse hälliks on Võhandu jõe kaldad. Esimesed asulakohad Võrumaal olid Kääpal, Villal ja Tamula järve kaldal, neist vanim on Kääpa, kus elati juba kolmanda aastatuhande esimesel poolel eKr ehk umbes 5000 aastat tagasi. Keskmise rauaaja lõpuperioodil jõudsid soome-ugri asustusaladele slaavi hõimud. Hakkas kujunema huvitav etniline grupp – setud. Setud on eestlased, kelle materiaalse ja vaimse kultuuri kujunemises on täheldatud tugevaid slaavi mõjusid.

Keskmisel ja nooremal rauaajal (I at II pool – II at algus) kujunesid välja muistsed kihelkonnad ja nende liidud – maakonnad. Kagu-Eestis asus muistne Ugandi maakond, mille kihelkondlik jaotus ei ole teada.

Võrumaa asustus muinasajal on jätkuvalt ebaselge, tihedam inimasustus lõppes arvatavasti ära üsna pea Otepääst kagu pool ning Tartu–Pihva teel Liiva kõrtsi (teeristi) juures ehk praeguse Postitee alguses. On oletatud, et Põlva ümbrus kuulus Valgatabalve nime all Ugandi muinasmaakonna koosseisu. On arvatud sedagi, et hilisem Hargla kihelkonna ümbrus kuulus hoopis latgalitele, nagu ka suur osa Karula kihelkonna aladest.

Keskaeg[muuda | muuda lähteteksti]

13. sajandil algas Mõõgavendade ordu sissetung Läti ja Eesti aladele, ordu ja nende poolt alistatud liivlaste ning latgalite esimene sõjakäik muistsesse Ugandi maakonda toimus 1208. aastal. Orduväed alistasid Ugandi lõplikult 1224. aastal. Pärast vallutamist moodustati Ugandi aladel Tartu piiskopkond.

Piiskopkonna ajal ehitati Võrumaa alale piirikaitseks venelaste vastu Kirumpää ja Vastseliina linnus.

Liivi sõja ajal, aastatel 1558–1583 oli Võrumaa ala Moskva suurvürstiriigi võimu all, kuid 1582. aastal jäi Eesti Jam Zapolski rahulepingu alusel Poola valdusse.

Poola võimu perioodil 1582–1625 oli Kirumpää Kirumpää staarostkonna keskuseks, kuid 1625. aastast kuni Põhjasõjani oli Mandri-Eestis ja sellega ka Võrumaal Rootsi kuningriigi Liivimaa kubermangus.

Aastatel 1656–1658 toimus Vene tsaaririigi ja Rootsi vaheline sõda, mille käigus hävisid Kirumpää linnus ja selle juures olnud asula ja 1661. aastani jäi Võrumaa Vene võimu alla, kuni 1661. aastal taastati Kärde rahulepinguga Rootsi võim.

Venemaa keisririigis[muuda | muuda lähteteksti]

Põhjasõja (1700–1721) käigus läks Võrumaa Moskva tsaaririigi võimu alla juba 1704. aastal.

1783. aastal kehtestati ka Läänemereprovintsides niinimetatud asehalduskord, millega Riia kubermang nimetati Riia asehaldurkonnaks. Kubermang jaotati 8 maakonnaks ja moodustati Tartumaa lõunaosast 1783. aastal koos Võru linna asutamisega Võru kreis. Algselt pidi maakonnalinn asutatama Vana-Koiola mõisa, nii et Võrumaa asemel oleks võinud tekkida hoopis Vana-Koiolamaa ja võru keele asemel vanakoiola keel.

Pikemalt artiklis Võru kreis

Algselt kuulus kreisi kaheksa kihelkonda, kus räägitakse ka praegu võru keelt: Hargla, Kanepi, Karula, Põlva, Rõuge, Räpina, Urvaste ja Vastseliina kihelkond.

1918. aasta lõpul tegutsesid Eestis kaks punast eesti töörahva polku: esimene Tallinna polk ja teine Tartu polk. Võrus loodi kolmas vabatahtline polk — „3. kommunistline Võru polk", Võrus.

Eesti Vabariigi maakond[muuda | muuda lähteteksti]

Pikemalt artiklis Võru maakond

1920. aastal, kui Valga linn arvati Eesti koosseisu ja Eesti aladel moodustati uus Valga maakond, liideti osa Karula ja Hargla kihelkonnast Valga maakonnaga. 1925. aastal viidi osa Räpina kihelkonnast Tartumaa alla.

1. aprillil 1939 moodustati Võrumaal seniste valdade asemel uued vallad, mis püsisid kuni 1950. aastani, mil nad kaotati koos Võru maakonnaga.