Voldemar Karl Koht

Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt Voldemar Koch)
 See artikkel on sõjaväelasest; ajakirjaniku kohta vaata Voldemar Koch (ajakirjanik)

Voldemar Karl Koht
Sündinud 21. veebruar 1893
Vao vald, Eesti
Surnud 2. september 1942
Norilsk, Venemaa
Teenistus Venemaa keisririigi armee
Eesti Rahvavägi
Auaste Kolonel
Juhtinud Soomusrongirügement
Sõjad/lahingud Esimene maailmasõda
Eesti Vabadussõda
Autasud Vabadusrist II/3
Kotkaristi III klass
Püha Anna ordeni II, III ja IV järk
Püha Stanislavi ordeni II ja III järk

Voldemar Karl Koht VR II/3 (kuni 1940 Voldemar Karl Koch; 21. veebruar 1893 Vao vald, Virumaa2. september 1942 Norilsk) oli Eesti sõjaväelane (kolonel, 1936).

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Sündis 21. veebruaril 1893 Virumaal Vao vallas, tollane perekonnanimi oli Koch.[1] Omandas üldhariduse Tartu Aleksandri Gümnaasiumis, kus lõpetas C-klassi.[2] Õppis ohvitseriks Pihkva ohvitseride koolis just Esimese maailmasõja eel,[1] 19131914. Ohvitseriks lipniku auastmesse ülendati 13. juunil (vkj 1. juunil) 1914.[2] Võitles Esimeses maailmasõjas 95. Krasnojarski jalaväepolgu koosseisus sakslaste vastu, saades haavata ja põrutada.[2]

Eesti Vabadussõja alul teenis 5. jalaväepolgus nooremohvitserina,[2] kus taganemise ajal 1918. aasta detsembris degradeeriti reameheks.[3][1] Komandeeriti 1. jaanuaril 1919 "iseäralises komandirovkas" 2. Jalaväerügementi.[4] Tõsteti 25. septembril 1919 vahvuse ja eeskujuliku teenistuse eest tagasi kapteniks.[1][5] Seejärel teenis 4. Jalaväerügemendi pataljoniülemana ja pataljoniülema abina.[2][6]

Võttis osa lahingutest Pada mõisast kuni Valklani, Valkla, Kriuši ja Narva all, Luuga jõe ümbruskonnas, samuti Krasnaja Gorka operatsioonist ja Narva kaitselahingutest 1919. aasta lõpul.[7] Autasustati sõja lõppedes Vabadusristi II liigi 3. järguga.

Jätkas rahuajal esialgu jalaväes, olles mitme pataljoni ülem ning 19231924 ka 1. jalaväerügemendi ülema kohusetäitja.[1] Ülendati 30. jaanuaril 1924 kolonelleitnandiks[8] ja nimetati 15. märtsil 1924 koosseisu kitsendamise puhul 1. jalaväerügemendi 1. pataljoni ülemaks.[9] Viidi teenistuse huvides 20. oktoobril 1925 üle 5. jalaväerügemendi 5. pataljoni ülemaks.[10]

1.–28 oktoobrini 1928 oli kolonelleitnant Voldemar Koch Jõhvis asunud iseseisva üksusena taastatud 4. üksiku jalaväepataljoni ülem[11].

Määrati aprillis 1934 2. soomusrongirügemendi ülema kohusetäitjaks. Asus samal aastal õppima Kõrgemas Sõjakoolis juhtimist ja staabiteenindust, sõjakooli lõpetamisel 1936 sai Soomusrongirügemendi ülemaks.[1] Ülendati 24. veebruaril 1936 koloneliks.[2] Elas 1930. aastatel Tallinnas aadressil Tatari 21b–15.[12]

Viidi veebruaris 1940 üle 1. diviisi staabiülemaks, kellena sai teenida Eesti okupeerimiseni.[1] Eestistas oma perekonnanimeks Koht.[13]

Teenis Punaarmee 22. Eesti Territoriaalse Laskurkorpuse 182. Eesti Laskurdiviisi 140. laskurpolgu ülemana. Voldemar Karl Koht arreteeriti 14. juunil 1941 Värska õppelaagris, veeti Siberisse ja lasti 2. septembril 1942 Norilskis maha.[1]

Auastmed[muuda | muuda lähteteksti]

  • 1914 – lipnik
  • 1918 – reamees
  • 1919 – kapten
  • 1924 – kolonelleitnant
  • 1936 – kolonel

Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 1,6 1,7 Õun, M; Noormets, T; Pihlak, J (2003). Eesti soomusrongid ja soomusronglased 1918–1941. Tallinn: Sentinel, lk 26
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 2,5 Kolonel Voldemar Koch VR II/3 25 aastat ohvitserikutses. Sõdur. 1939, nr 22-23, lk 511
  3. https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1918/12/07/12.6
  4. "Eesti Sõjamuuseum - kindral Laidoneri Muuseum. Eesti ohvitserid 1918-1940".[alaline kõdulink]
  5. "Eesti Sõjamuuseum - kindral Laidoneri Muuseum. Eesti ohvitserid 1918-1940".[alaline kõdulink]
  6. Kröönström, M (2008): Eesti sõjaväe juhtivkoosseis Vabadussõjas 1918–1920. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, lk 207
  7. Väike-Maarja kihelkonnast pärit Vabadusristi kavalerid. Väike-Maarja valla infoleht nr 2 (168), veebruar 2008, lk 15.
  8. "Eesti Sõjamuuseum - kindral Laidoneri Muuseum. Eesti ohvitserid 1918-1940".[alaline kõdulink]
  9. "Eesti Sõjamuuseum - kindral Laidoneri Muuseum. Eesti ohvitserid 1918-1940".[alaline kõdulink]
  10. "Eesti Sõjamuuseum - kindral Laidoneri Muuseum. Eesti ohvitserid 1918-1940".[alaline kõdulink]
  11. Viru jalaväepataljon
  12. Nerman, R: Tatari 21b – erandliku kultuurilooga maja Tallinna haritlaste linnaosas. III osa. Eesti Päevaleht, 12. detsember 2002
  13. Allandi, H (2007). Tapal paiknenud soomusrongirügement sõnas ja pildis 1923–1940. Tapa: Trükk Pakett AS, lk 85

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]