Carl Heinrich Friedemann Vogt
Carl Heinrich Friedemann Vogt (2. juuli / 14. juuli 1804 Lüganuse – 2. jaanuar / 14. jaanuar 1882) oli Eesti vaimulik.
Ta õppis Tallinna toomkoolis ja aastatel 1824–1827 Tartu Ülikooli usuteaduskonnas (lõpetas 1830, grad. stud.). Korporatsioon Estonia liige.
Sai 3. juulil / 15. juulil 1830 jutlustamisõiguse (venia conconandi). Ordineeriti 16. jaanuaril/28. jaanuaril 1838 õpetajaks.
Ta oli aastatel 1838–1844 Lüganuse Ristija Johannese koguduse adjunktõpetaja. Aastatel 1844–1882 oli ta Lüganuse Ristija Johannese koguduse õpetaja. Lisaks oli ta 4. septembrist / 16. septembrist 1871 Viru praostkonna praost[1].
Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]
Tema isa Carl Friedemann Vogt samuti Lüganuse Ristija Johannese koguduse õpetaja; vanaisa Isaac Heinrich Hirschhausen oli Jõelähtme koguduse õpetaja. Tema abikaasa Anna Amalie isa Emil August Ferdinand Seidler oli abiõpetaja Tallinna Oleviste koguduses.
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Liivi Aarma Põhja-Eesti vaimulike lühielulood 1525-1885 Tallinn 2007