Vikipeedia:Üldine arutelu/Arhiiv 27
 | See siin on vanade arutelude arhiiv. Ära muuda selle lehe sisu. Kui soovid algatada uut arutelu või jätkata olemasolevat, siis palun tee seda sellel lehel. |
| Eelnev Arhiiv 26 |
Üldise arutelu arhiiv 27 juuli 2013 – detsember 2013 |
Järgnev Arhiiv 28 |
Uus viitamise mall
Kandsin just üle eesti Vikipeediasse ühe viitamise malli, mida ma tšehhi Vikipeediasse lõin ja seal tihti kasutan ja mida mul siin oli tihti puudu: {{Eestigiid}}
Proovi pärast kasutasin malli kõigepealt artiklites Aa ja Abruka, ja kasutan tulevikus veel palju kordi, aga kui teile kellelegi sobiks, võtke kasutusele ka. --Mmh (arutelu) 17. juuli 2013, kell 17:33 (EEST)
- See mall lisatakse alajaotusse Välislingid, seega võiks ta olla kategoorias Välislinkide mallid. Abruka veebiserveril Eestigiid.ee. Eestigiid pole veebiserver vaid koduleht. Kodulehte majutatakse serveris. --Tiia (arutelu) 17. juuli 2013, kell 17:46 (EEST)
- Vahepeal muutsin "serveri" "portaaliks", sest "portaal" kasutatakse Eestigiid'i kohta üsna üldiselt. Aga kui tahad, muuda julgelt. (See puutub loomulikult ka kategoriseerimisse. Aga see mall on samast sordist nagu näiteks {{EE}} või {{EMBL}}, mida saab kasutada nii viiteis, kui välislinkide või raamatute nimekirjas, siis panin selle kõigepealt nende kõrvale.) --Mmh (arutelu) 17. juuli 2013, kell 18:12 (EEST)
Edasi oma vikipeedilist elu lihtsustada püüdes, kandsin üle malli {{Keskkonna}}. Samamoodi nagu {{Eestigiid}} on see kasutatav nii viidetes, kui välislinkides (mõlemad on nüüd näidatud artiklis Käntu-Kastja hoiuala). Morel aga arvas, et see on veider nimi, niimoodi omastavas käändes (no jah, välja hammustatud "tähtis osa" Keskkonnaregistrist, Keskkonnainfost jne.). Niisiis, kas on kellelgi hea mõte, kuidas seda nimetada, et see (1) ei oleks mitte midagi ütlev lühend (nagu {{KKR}}), et see (2) ei oleks liiga pikk kirjutada (nagu {{Keskkonnaregister}}) ja et see (3) oleks kuidagi mõistlikult seletav? --Mmh (arutelu) 18. juuli 2013, kell 00:57 (EEST)
- Vastatud Malli arutelu:Keskkonna. --Tiia (arutelu) 18. juuli 2013, kell 01:02 (EEST)
Ja kohe küsin veel kolmanda ja neljanda kohta: kavatsen siia veel importeerida {{Mõis}} mõisaportaalile viitamiseks ja {{Muinas}} kultuurimälestiste registrisse viitamiseks (mallist {{Kultuurimälestis}} ei aita, sest seda ei saa kasutada viidetes ega teise kirjeldusega kui on lehekülje nimi). Kas nende nimetustega on kellelgi mingi probleem? Kui on, siis pakkuge palun teised nimed. --Mmh (arutelu) 18. juuli 2013, kell 01:13 (EEST)
- Portaalile viidates "Mõis" ei sobi, sest seda võiks kasutada mõisa artiklites infomallina. Ma ei tea, mida sa mõtled aga portaali mall on meil {{portaal}}. "Muinas" pole arusaadav. Kas äkki "muinasmälestis"? --Tiia (arutelu) 18. juuli 2013, kell 01:25 (EEST)
- Kas malli {{Kultuurimälestis}} muuta ei saa niimoodi, et saaks ka teist kirjeldust lisada? Vrd {{ETIS}}. Ma muidugi ei süvenenud koodi hetkel.--Morel (arutelu) 18. juuli 2013, kell 01:26 (EEST)
- Minu arusaamist mööda peaks piisama, kui koodis {{{1|{{PAGENAME}}}}} asendada nii: {{#if: {{{2|}}} | {{{2}}} |{{PAGENAME}} }}. Siis saaks lisada ka artikli pealkirjast erineva kirjelduse. Või ei?--Morel (arutelu) 18. juuli 2013, kell 01:37 (EEST)
- Kas malli {{Kultuurimälestis}} muuta ei saa niimoodi, et saaks ka teist kirjeldust lisada? Vrd {{ETIS}}. Ma muidugi ei süvenenud koodi hetkel.--Morel (arutelu) 18. juuli 2013, kell 01:26 (EEST)
Palju küsimusi, palju vastuseid:
- Mõisaportaal on eesti mõisaportaal. Sellele viitamiseks loomulikult ei saa {{portaal}} kasutada.
- Nimed Mõis ja Muinas on võetud URL'ist. Nagu aadressile eestigiid.ee viidab mall {{Eestigiid}}, viidaks siis aadressile mois.ee {{Mõis}} ja aadressile muinas.ee {{Muinas}}. Minu arvates see kõige loogilisem ja arusaadavam variant.
- Et {{Mõis}} võiks olla pigem mõisainfokast, sellest saan aru. Kuidas siis oleks, kui see mõisaportaalile viitamiseks mall oleks {{Mõisad}}?
- Kui Muinas ei ole arusaadav, kas siis sama loogika järgi võiks see teine mall olla {{Mälestised}}? Ja see vaidlusalune Keskkonna ehk {{Keskkond}}?
- Malli {{Kultuurimälestis}} juures kahjuks see tekstiga probleem ei ole ainuke. See teine on, et seal sees on ikka see välislinkides kasutatud *. Kui see võetaks välja, peaks kõik kohad, kus on kasutatud, kontrollima ja muutma. Siis juba parem uus mall teha, arvan mina.
--Mmh (arutelu) 18. juuli 2013, kell 09:15 (EEST)
- Viimase punkti osas: vaata tolle malli arutelu, selle tärni kaotamine on juba päevakorral. Neid kohti, kus seda malli artiklites kasutatud on, on 300-400 vahel, AutoWikiBrowseri abiga peaks saama need ära muuta, häda pärast ka käsitsi. Minu meelest on see parem variant kui uue samasisulise malli tegemine.--Morel (arutelu) 18. juuli 2013, kell 12:12 (EEST)
- Tegelikult on neid artikleid, kus peab muudatusi tegema, veel vähem, sest piltide nimeruumis ei pea muudatusi tegema, seal käitub mall teisiti.--Morel (arutelu) 18. juuli 2013, kell 12:16 (EEST)
- Muutsin natuke malli koodi, nüüd peaks saama lisada ka teise parameetri ning kasutada viidetes. Tuleb veel ainult nüüd lisada olemasolevates artiklites malli ette tärn. --Morel (arutelu) 18. juuli 2013, kell 12:42 (EEST)
- Tegelikult on neid artikleid, kus peab muudatusi tegema, veel vähem, sest piltide nimeruumis ei pea muudatusi tegema, seal käitub mall teisiti.--Morel (arutelu) 18. juuli 2013, kell 12:16 (EEST)
- Aitäh. Rõõmust kohe hakkasin käsitsi tärne lisama. :-) Ja siia panin kõnealuste peanimeruumi artiklite nimekirja, palun sealt kustutada, kus on tehtud (olgu AutoWikiBrowseri'ga või käsitsi). --Mmh (arutelu) 18. juuli 2013, kell 13:08 (EEST)
Siis, nüüd on Kultuurimälestiste register lahendatud. Mis aga nende teiste mallidega? Kas siis {{Mõisad}} ja {{Keskkond}} on talutavad nimed? --Mmh (arutelu) 18. juuli 2013, kell 17:43 (EEST)
- Teine variant on panna infokastile nimeks "Mõisa info", siis võiks olla ka mall "Mõis". Keskkonna malli kohta käib ikka nii nagu arutelulehel juttu oli. Kui teistel rohkem arvamusi ei ole, siis võid tegutseda. --Tiia (arutelu) 18. juuli 2013, kell 23:59 (EEST)
- jätkan vana arutelu: tegin malli {{Mõisaportaal}}--Bioneer1 (arutelu) 23. oktoober 2013, kell 18:05 (EEST)
Mobiilne Vikipeedia
Lihtsalt infoks, et alates tänasest saab Vikipeedias muudatusi teha ka mobiilselt: http://blog.wikimedia.org/2013/07/25/edit-wikipedia-on-the-go/ --Morel (arutelu) 25. juuli 2013, kell 23:11 (EEST)
- Mismõttes tänasest. Mobiililt on vikipeediat võimalik muuta olnud juba vähemalt kolm aastat -- Ahsoous (arutelu) 28. juuli 2013, kell 02:02 (EEST)
- Ei olnud võimalik. Selleks oli vaja arvutivaateks muuta. Nüüd on juurde lisatud nupud (redigeerimine, lemmikutesse ja veel oli midagi). --Tiia (arutelu) 28. juuli 2013, kell 02:06 (EEST)
Viimaste muudatuse kontroll
Praegu märgib filter kontrollimiseks muudatused, mida pole teinud adminid ega robotid. Selle asemel on võimalik üles seada sarnane süsteem nagu näiteks Commonsis. Eelised võivad olla järgmised:
- Muudatusi saab märkida kontrollituks nagu praegu uusi lehekülgi.
- Märgistus võtab viimastes muudatustes ja ajalugudes vähem ruumi: (Märgis: K) asemel on viimastes muudatustes iga kontrollimata muudatuse ees hüüumärk nagu praegu vaid uute lehekülge ees.
- Lisaks administraatori muudatusele on automaatselt kontrollituks võimalik märkida muudatused, mille on teinud muud usaldusväärsed kasutajad, kelle saab lisada vastavasse kasutajarühma.
Filtri kasutamine pole vist ka päris õige, kuna see märgistab umbes kolmandiku muudatustest ja ületab seetõttu kogu aeg mingisugust 5% limiiti.
Kas Epul, Andresel, Morelil ja kes need on, kes kõiki muudatusi tähelepanelikumalt jälgivad, oleks pakutav süsteem meelepärane või muidu abiks? Või ei tehta meie vikis niivõrd palju muudatusi ja enamvähem ühtviisi jõutakse läbi vaadata kõigi kasutajate (ka adminide) muudatused? Pikne 29. juuli 2013, kell 19:54 (EEST)
- Minu meelest pole tarvidust selle muutmisega vaeva näha. Vähem ruumi võiks võtta küll, mulle tundub see "märgis" seal sulgudes täiesti ülearune. Mina ei lähtu niikuinii kunagi muudatuste läbi vaatamisel sellest, kas seal on K või mitte. Ja minu meelest ei tee sisselogimata kasutajad viimasel ajal üldiselt sugugi vähem kvaliteetset tööd kui sisseloginud kasutajad. Patrullimise puhul jääb alles see probleem, et kui patrullijat ei usalda, peab ikka üle kontrollima. Ka kõik administraatorid ei ole automaatselt arusaajad ega õigekeelsed. Mina tunnen kõige rohkem puudust sellest, et saaks kasutajate kaupa filtreerida. Mõnikord kui keegi läbivalt hakkab mingit robotitööd tegema, oleks see hädavajalik. Kui me just ei jõua kokkuleppele, et selliseid asju teeksidki robotid. (Näiteks rea lõpust tühikute eemaldamist või toimetamismärkuste muutmist vms.) --Epp 29. juuli 2013, kell 20:29 (EEST)
- Robot kriipsude parandamiseks, rea lõpust tühikute eemaldamiseks ja sõnade vahelt mitmekordsete tühikute eemaldamiseks oleks küll pro.--Kyng (arutelu) 29. juuli 2013, kell 21:12 (EEST)
- Ei oska öelda, kas teeks muudatuste jälgimise mugavamaks. Selles mõttes olen Epuga nõus, et seda K-d ma tavaliselt ei vaata üldse, ja kasutajate kaupa filtreerimine oleks kõige kasulikum lisavõimalus. Mõnikord, kui on olnud eriti palju muudatusi või kui paar päeva olen eemal olnud, tunnen ka vajadust vaadata rohkem kui 500 muudatust.--Morel (arutelu) 29. juuli 2013, kell 22:38 (EEST)
- Aga seda saad ju teha. Eelistustest saad valida, kui palju vaikimisi näidatakse, ja kui sellest ei piisa, saad aadressiribale panna päris palju, näiteks nii: http://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Eri:Viimased_muudatused&limit=10000 --Epp 29. juuli 2013, kell 22:46 (EEST)
- Ei oska öelda, kas teeks muudatuste jälgimise mugavamaks. Selles mõttes olen Epuga nõus, et seda K-d ma tavaliselt ei vaata üldse, ja kasutajate kaupa filtreerimine oleks kõige kasulikum lisavõimalus. Mõnikord, kui on olnud eriti palju muudatusi või kui paar päeva olen eemal olnud, tunnen ka vajadust vaadata rohkem kui 500 muudatust.--Morel (arutelu) 29. juuli 2013, kell 22:38 (EEST)
- Robot kriipsude parandamiseks, rea lõpust tühikute eemaldamiseks ja sõnade vahelt mitmekordsete tühikute eemaldamiseks oleks küll pro.--Kyng (arutelu) 29. juuli 2013, kell 21:12 (EEST)
- Pikse kirjeldatud süsteemi peaks mingil kujul kindlasti sisse viima. Praegu kaootiliselt kontrollitud viimaste muudatustega ei suuda tulevikus keegi hakkama saada. Võimalus märgistada suure tõenäosusega usaldusväärseid kasutajaid on väga nutikas lahendus. Üks teine nutikas (juba töötav) lahendus on ka kontrollida K-märgisegaa kasutajaid (url on selline: http://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Eri:Viimased_muudatused&limit=500&tagfilter=kontrollida). Kui ainuüksi needki muudatused üle vaadata, siis 99% vandalismist ja desinformatsioonist saab eemaldatud--Bioneer1 (arutelu) 31. juuli 2013, kell 10:40 (EEST)
- Kui mina vahel harva viimaseid muudatusi vaatan, siis mina seda K-d eriti ei usalda ja sõna "märgis" tundub mulle täitsa liigsena. Taivo 29. juuli 2013, kell 22:49 (EEST)
- Aitäh nipi eest, Epp, ma ei ole selle peale tulnud, et aadressirea kaudu märku anda.--Morel (arutelu) 29. juuli 2013, kell 22:53 (EEST)
- Kui mina vahel harva viimaseid muudatusi vaatan, siis mina seda K-d eriti ei usalda ja sõna "märgis" tundub mulle täitsa liigsena. Taivo 29. juuli 2013, kell 22:49 (EEST)
- Kui need, kes viimaseid muudatusi tegelikult kontrollivad K-märgist (see ongi alul kirjeldatud filter) ei kasuta, siis võiks selle pigem välja lülitada. Visuaalse poole pealt eeskätt selleks, et liigsest märkusest "Märgis: K" lahti saada. "Märgis:" lisati kõigi hiljuti kõigi muudatusmärgiste ette nähtavasti sellepärast, et aimu saada, mis seal sulgudes on.
- Tõsi, et ka mõne admini muudatused vajaks ülevaatamist ja ei pruugi olla ühseselt määratletav, mida kontrollituks märkida. Võib küll proovida kuskil juhendmaterjalis kontrollijale südamele panna, et kahtluse korral on parem kontrollituks mitte märkida.
- Kui siin pakutud süsteemi järele praegu vajadus puudub, siis ma niisama süsteemi sisse pigem ei viiks. Kui tulevikus peaks kaastöölisi oluliselt juurde tekkima ja viimaste muudatusetega tõesti enam hakkama ei saada, saab seda tehnilist poolt ümber vaadata. Minu meelest kontroll üldjoontes pole praegu kaootiline. Pikne 1. august 2013, kell 10:55 (EEST)
Translation requests into Estonian
Hello, I am a member of the international team of Wiki Loves Monuments who takes care of the upload campaigns used with the picture contest Wiki Loves Monuments next month. For these upload campaigns we need to translate some templates into various languages so that as much as possible people can participate in their own language.
In Estonian we need translations for the following templates:
- Commons:Template:Upload campaign header Wiki Loves Monuments no contest (used above the upload wizard of a country which does not participate)
- To translate: This country does not participate this year in Wiki Loves Monuments 2013.
- To translate: You are welcome to upload pictures with this upload wizard, but they will not be part of the photo competition.
- For a label above a field where uploaders can enter the (unique) identifier (code) of a monument:
- To translate: Monument ID
You can translate the lines on Commons by creating a subpage with the translation, or put the translation below here or above under the English lines and I will create the subpage on Commons. The ones without a link should be translated here. I will visit this page the coming days. Thanks for the help! Romaine/Romaine (arutelu) 4. august 2013, kell 03:59 (EEST)
- Translations are done, thanks User:Pikne! :-) Romaine (arutelu) 4. august 2013, kell 15:28 (EEST)
Eestikeelse Metapeedia objektiivsete sissekannete toomine Vikipeediasse
Avastasin, et eksisteerib eestikeelne Metapeedia http://et.metapedia.org/wiki/Esileht, mis näib hakkavat välja surema. Kuna siin on palju infot, mis meie Vikipeedias puudub, siis ehk oleks nutikas see üle kanda? Eriti väärtuslik on mu meelest kuupäevade artiklid, nt http://et.metapedia.org/wiki/1._august. Litsentsi mõttes vastab Metapeedia GNU Free Documentation License 1.3 tingimustele. Tegin ka Metapeedia artiklite loendi Vikipeediasse ([1])--Bioneer1 (arutelu) 14. august 2013, kell 08:28 (EEST)
- Kui kuupäeva artiklid on kõik sarnased sellega, mis siin viidatud, siis see info sobiks isegi vist Vikipeedia vastava kuupäeva artikli ühte (või kahte) alaossa jagamiseks. Kui litsents vastab GNU Free Documentation License 1.3 tingimustele, siis mina probleemi ei näe. Muidugi peaks kõik artiklid enne ülekandmist üle vaatama, millega Bioneer1 ilmselt ise hakkama ei saa, nagu ma loomaarstiteadlaste kategooria artikleid sirvides veendusin. Ave Maria (arutelu) 14. august 2013, kell 08:51 (EEST)
- See on see kerge natsimaiguga entsüklopeedia? Hea stiilinäide on artikkel Neeger http://et.metapedia.org/wiki/Neeger. Mõni oma kopipasteerimistuhinas ikka üldse ei vaata, mida ja kust...--Kyng (arutelu) 14. august 2013, kell 09:41 (EEST)
- No jaa ... palju õnne, Vikipeedia! Veel üks samm edasi pikal allakäigutrepil. Kui nüüd seda projekti hakatakse teostama, siis selle infoga lähen ma samal päeval mõne meie suurema ajalehe juurde. Bioneer, kas sinu eesmärk ongi siin aastaid tehtud töö sihilikult nii ära solkida, et eestikeelse Vikipeedia nime oleks isegi häbiväärne suhu võtta? -- Toomas (arutelu) 14. august 2013, kell 10:22 (EEST)
- Tõesti, see oli väga vale ja halb mõte. Adeliine 14. august 2013, kell 12:39 (EEST)
- Seitsekümmend aastat tagasi ja varem oligi kogu Õhtumaa teadus "natsimaiguga", mis ei sega näiteks mind vanu entsüklopeediaid kasutamast. Mind häirib rohkem eesti metapeedia arvuline kidurus (2000 artiklit üldentsüklopeedias!), rõhuasetus ühele Saksa parteile ja vapslik eelarvamuslikkus. --IFrank (arutelu) 14. august 2013, kell 20:26 (EEST)
- Tõesti, see oli väga vale ja halb mõte. Adeliine 14. august 2013, kell 12:39 (EEST)
- No jaa ... palju õnne, Vikipeedia! Veel üks samm edasi pikal allakäigutrepil. Kui nüüd seda projekti hakatakse teostama, siis selle infoga lähen ma samal päeval mõne meie suurema ajalehe juurde. Bioneer, kas sinu eesmärk ongi siin aastaid tehtud töö sihilikult nii ära solkida, et eestikeelse Vikipeedia nime oleks isegi häbiväärne suhu võtta? -- Toomas (arutelu) 14. august 2013, kell 10:22 (EEST)
- See on see kerge natsimaiguga entsüklopeedia? Hea stiilinäide on artikkel Neeger http://et.metapedia.org/wiki/Neeger. Mõni oma kopipasteerimistuhinas ikka üldse ei vaata, mida ja kust...--Kyng (arutelu) 14. august 2013, kell 09:41 (EEST)
- Ka kuupäevaartiklis on sündmuste ja illustratsiooni valik tendentslik. Andres (arutelu) 14. august 2013, kell 10:59 (EEST)
- ma arvan, et seal on ka häid tükke, nt Türi raadiomast või Avo Piht. Ilma viideteta on see muidugi samasugune tädi-Maali jutt nagu meilgi Vikipeedias massiliselt leida on. Ma arvan ka, et piltidega rikutakse Metapeedias autoriõigusi.--Bioneer1 (arutelu) 14. august 2013, kell 12:46 (EEST)
- Ma teen ettepaneku mitte kasutada (keelata kasutada) Metapeediat Vikipeedia eeskuju või materjali allikana. Isegi kui võtta sealt normaalsena näivat infot, siis juba fakt, et sealt võeti võib Vikipeedia mainet kahjustada. Ärme näpi sitta, see haiseb.--Kyng (arutelu) 14. august 2013, kell 13:28 (EEST)
- ma arvan, et seal on ka häid tükke, nt Türi raadiomast või Avo Piht. Ilma viideteta on see muidugi samasugune tädi-Maali jutt nagu meilgi Vikipeedias massiliselt leida on. Ma arvan ka, et piltidega rikutakse Metapeedias autoriõigusi.--Bioneer1 (arutelu) 14. august 2013, kell 12:46 (EEST)
- Minu poolest keelake kasvõi Eesti Entsüklopeedia ära. Eesti metapeediast pole praegu midagi võtta. --IFrank (arutelu) 14. august 2013, kell 20:29 (EEST)
- Igasugused teised "peediad" võiks ära unustada. See ei sobi meile. --Tiia (arutelu) 14. august 2013, kell 20:49 (EEST)
Oleks vaja töövahendit erinevates serverites paikenevate "vikide" sisu võrdlemiseks artiklite kaupa - olgu võrdlusallikateks siis MereWiki, WeskiWiki vms. Andmete 1:1 kopipeistimine ei vii heade tulemusteni, seda enam et liigitus (kategooriad) ei sobi kokku. Teemaksoleva viki artiklite ülesehitus ja teksti kvaliteet ei kannata kriitikat. lugeja 89.235.232.181
- Ma arvan ka, et selle Metapeediaga ei peaks Vikipeedia kuidagi suhtesse astuma. --Morel (arutelu) 14. august 2013, kell 23:41 (EEST)
Mõistuse kasutamine ei ole keelatud. Kui kusagil on väärtuslikku materjali, ei ole mingit põhjust seda eitada või tõrjuda. Jutud "solkimisest ja "haisemisest" ning stiilis "igasugused teised "peediad" võiks ära unustada. See ei sobi meile." tunduvad tõepoolest muusse ajastusse kuuluvatena. Selline ultimatiivne üldistamine on sama tobe, kui uskuda Metapeediat või Vikipeediat kui viimase instantsi tõde. --Andrus Kallastu (arutelu) 15. august 2013, kell 00:58 (EEST)
- Kas sa leidsid Metapeediast midagi kasulikku. Kategoorias muusika on ainult kategooria rahvuslik muusika, kus on ainult ansamblid. Mõni ainult ühelauseline ja videod. Artikeid on seal kokku ainult 2054. Mida sealt võtta on? Kusjuures rämpspostifilter ei lase siin isegi linkida. --Tiia (arutelu) 15. august 2013, kell 01:15 (EEST)
- Ma ei arutlenud selle üle, kas Metapeedia on kellelegi kasulik või mitte. Protesteerisin lahmimise vastu.--Andrus Kallastu (arutelu) 15. august 2013, kell 01:46 (EEST)
- Ära lahmi siis. Metapeedia mittekasutamiseks on toodud välja adekvaatseid põhjusi, ka sellest, miks teiste entsüklopeediate kasutamist allikana tasuks vältida on meil varem räägitud. Miks väikest artiklite arvu argumendina välja tuuakse sellest ma ei saa ausaltöelda aru. Võib-olla on suures mikroartiklite loomise tuhinas ära unustatud, et artiklite arv on ainult number, tegelikult loeb sisu ja vahel ka selle pudumine.--Kyng (arutelu) 15. august 2013, kell 16:07 (EEST)
- Ma ei arutlenud selle üle, kas Metapeedia on kellelegi kasulik või mitte. Protesteerisin lahmimise vastu.--Andrus Kallastu (arutelu) 15. august 2013, kell 01:46 (EEST)
- Kui mu mälu ei peta, siis on isegi Metapeedia linkide salvestamisega Vikipeedias raskusi, sest see on tehniliselt blokitud. (Võib-olla on info aegunud, kungi igatahes oli nii.) Just seepärast, et tegemist on väikese vahva natsientsyklopeediaga, mis esitab isegi näivalt objektiivset infot kallutatult - ja seda igas keeles. Sellega sidemete loomine on Väga Halb Mõte. --Oop (arutelu) 16. august 2013, kell 14:20 (EEST)
- Kutsuksin samuti üles ettevaatusele. Näiteks see Metapeedia kasutaja, kes laadis oma nimel üles "Estonia" kaptenite pildid, on sündinud pärast laevahukku. Nii et need ei saa olla tema tehtud fotod. Ssgreporter (arutelu) 17. august 2013, kell 01:10 (EEST)
Ma siis ütlen ka, et olen selle ülekandmise vastu, mõtlesin enne, et pole vajadust miljon korda kõike üle korrata. Aga tundub, et ega vahet pole, mida me siin ütleme. Paistab, et autopiloot asus ikkagi tööle. Mida annaks teha? Me ei saa lasta kõigil mõistlikel inimestel Vikipeediats lahkuda. --Epp 18. august 2013, kell 09:51 (EEST)
- Metapeedia kuupäevade artiklite Vikisse toomine on tõesti üldiselt mõttetu, rääkimata Andrese mainitud tendentslikkusest. Mõned Metapeedia artiklid väärivad aga Vikipeediasse tõstmist. Objektiivse põhjuseta argumendid (stiilis: "mulle Metapeedia ei meeldi", "seal on palju kallutatud artikleid") mind küll ei veena konkreetseid (s.o kallutamata artikleid) artikleid Vikipeediasse toomast--Bioneer1 (arutelu) 18. august 2013, kell 11:27 (EEST)
- Jah, selles me oleme nüüd juba pikema aja jooksul jõudnud veenduda, et kellegi teise arvamus Sulle korda ei lähe. Minu arvates pole võimalik sellisel viisil mingisugust ühist asja teha. --Epp 18. august 2013, kell 11:41 (EEST)
Nagu need ületoodud artiklid (Toomalu, Piht jt) näitavad, siis on Metapeedia tase lihtsalt nii niru, et ka üpris algaja vikipedist võiks analoogsed artiklid mõne minutiga ilmselt paremal tasemel luua. Seega minu arust oleks ainus kasu, mida Metapeediast võiks olla see, et seal olemasolevate artiklite nimekirjast vaadata, mis peaks Vikis olema ja siis need ise kirjutada, mitte aga sealt maha kopeerida. Athanasius Soter (arutelu) 18. august 2013, kell 13:38 (EEST)
- Vaatasin ka neid paari isikuartiklit. Bioneer, kui sa tõstad teksti üle ja paned iga lause järele [viide?], siis näitab see kahte asja: 1) sa ise kahtled selle õigsuses, mida kopeerid, 2) sa ootad, et teised sinu tegemata tööd teeksid (viiteid lisaksid). Palun püüa paremini, Vikipeediale ja kauaaegsele kaastöölisele väärilisemalt. Adeliine 18. august 2013, kell 20:43 (EEST)
- Leidsin kaks hoolimata mu eelnevast hoiatusest üle toodud isikuartiklit, mille ainus väärtuslik osa oli pealkiri. Sel viisil artiklite arvu suurendades ei maksaks teistele vikipedistidele tööd juurde teha. Palun Bioneeril jätta võimalikud artiklid laevade ja meremeeste kohta Metapeediasse, sest sealne tase Vikipeediasse ei sobi. Ssgreporter (arutelu) 19. august 2013, kell 01:10 (EEST)
Administraatori käitumiskultuurist ja õiguste äravõtmisest
Mina avaldasin kohe arvamust, et Bioneer ise teksti sisulist ülevaatamist tegema ei ole võimeline. Ikka on vaja teistele tööd juurde teha. Süüdimatu suhtumine Vikipeedia kvaliteeti ja oma vabatahtlikesse kaastöölistesse. Ave Maria (arutelu) 19. august 2013, kell 08:53 (EEST)
- Siit siis ka küsimus: kas kaastööline, kes tegeleb suure osa aktiivsete vikipedistide hinnangul Vikipeedia mainet kahjustava tegevusega; kes ei ole võimeline iseseisvalt hindama ühegi refereeritava allika usaldusväärsust ja kasutuskõlblikkust, suutes neid allikaid vaid ümber kirjutada; kes ei kuula kaastööliste märkusi ega ettepanekuid, tehes neile pidevalt juurde lisatööd; kes suudab harva iseseisvalt moodustada lauseid, mis oleks keeleliselt korrektsed, ikka väärib Vikipeedias administraatori õigusi? Mina kaaluksin tõsiselt küsimust algatada kasutaja Bioneer1 administraatoriõiguste tühistamine. Hääletasin omal ajal nende andmise poolt, olles üks neist, tänu kelle häältele õnnestus tal üle noatera sellesse staatusesse pääseda. Seda enam leian täna, nähes tema töös aastatega süvenenud puudusi, et ta ei ole talle pandud ootusi õigustanud; veelgi enam, tema arusaamine entsüklopeedia vormist ja sisust on selline, mis ei võimalda tal üleüldse efektiivselt administraatorirolli täita. See oleks muidugi pretsedent, aga vajalik pretsedent. Ingliskeelne Vikipeedia näeb selleks ette ka selge reglemendi (õiguste rikkumise korral, millega meil otseselt tegemist siin ei ole), aga ma ei tea, kas me allume neile reeglitele või tuleks meil selle küsimuse lahendamine korraldada enda viki piires. Kui me seda muidugi üldse korraldada suudame ja piisav hulk inimesi selleks vajadust näeb. Teema väärib aga tõstatamist. -- Toomas (arutelu) 19. august 2013, kell 09:16 (EEST)
- Ka minu meelest on see probleem, millest enam mööda vaadata ei saa. Me tõesti vajame ju igal juhul administraatorite tagandamiseks protseduurireegleid. Ma püüdsin ka eile inglise vikist infot leida, aga otsingud jäid pooleli. Soome vikis tundus selgepiiriline protseduur olevat. Kogukond hääletab ja 60 protsenti peab tagandamise poolt olema. --Epp 19. august 2013, kell 09:27 (EEST)
- Tahtsin uurida, et kuidas on omavahel seotud administraatorist tagandamine ja Bioneeri need tegevusliinid, mis paljudele ei meeldi – ehk siis, mis siis muutub kui adminniõigused ära võetakse? --Hirvelaid (arutelu) 19. august 2013, kell 10:14 (EEST)
- Võiks loota, et see edastaks sõnumi kogukonna arvamuse kohta, mis ei paista kuidagi kohale jõudvat. Minu arvates näitab administraatoriks valimine eelkõige teiste kasutajate usaldust ja eriti viimase pooleteist aasta jooksul peetud arutelude põhjal tundub, et seda usaldust pole. Ja vähemalt enda ja mitme teise inimese kohta saan öelda, et siis ei peaks enam Vikipeedias toimuva pärast piinlikkust tundma, kui saaks öelda vähemalt seda, et sellist tegutsemist administraatoristaatuse kaudu kaudselt heaks ei kiideta. --Epp 19. august 2013, kell 10:44 (EEST)
- Minu meelest on ikka veel võimalus probleem lahendada rahulikul viisil. Päris kindlasti kõik asjad ei klaaru vaid arutelude kaudu, teinekord on silmast silma kohtumine efektiivsem. No näiteks võiks teha nii: oletame, et Toomas ja Bioneer on sama linna inimesed, siis võiks juba homme need kaks inimest kuskil kohvikus kokku saada ja asjad veel kord läbi arutada. Bioneer peab muidugi endale tunnistama, et ta on sundseisus – pole võimalik ignoreerida Toomast, sest ta esindab paljude seisukohta. Kui mehed elavad eri paigus, siis Bioneer võiks Toomase asupaika kohale sõita (no mis see siis ära ei ole). Kolmapäevast peaks siis vikis saabuma taas rahu ja vaikus.
- Administraatoriõiguste äravõtmist ma ei poolda. --Hirvelaid (arutelu) 19. august 2013, kell 11:24 (EEST)
- Võiks loota, et see edastaks sõnumi kogukonna arvamuse kohta, mis ei paista kuidagi kohale jõudvat. Minu arvates näitab administraatoriks valimine eelkõige teiste kasutajate usaldust ja eriti viimase pooleteist aasta jooksul peetud arutelude põhjal tundub, et seda usaldust pole. Ja vähemalt enda ja mitme teise inimese kohta saan öelda, et siis ei peaks enam Vikipeedias toimuva pärast piinlikkust tundma, kui saaks öelda vähemalt seda, et sellist tegutsemist administraatoristaatuse kaudu kaudselt heaks ei kiideta. --Epp 19. august 2013, kell 10:44 (EEST)
- Tahtsin uurida, et kuidas on omavahel seotud administraatorist tagandamine ja Bioneeri need tegevusliinid, mis paljudele ei meeldi – ehk siis, mis siis muutub kui adminniõigused ära võetakse? --Hirvelaid (arutelu) 19. august 2013, kell 10:14 (EEST)
- Ka minu meelest on see probleem, millest enam mööda vaadata ei saa. Me tõesti vajame ju igal juhul administraatorite tagandamiseks protseduurireegleid. Ma püüdsin ka eile inglise vikist infot leida, aga otsingud jäid pooleli. Soome vikis tundus selgepiiriline protseduur olevat. Kogukond hääletab ja 60 protsenti peab tagandamise poolt olema. --Epp 19. august 2013, kell 09:27 (EEST)
- Asi ei ole ainult Bioneeris ja Toomases. Minu arust on see teema juba väga pikalt üleval olnud. Bioneerile on korduvalt erinevaid asju ette heidetud ja ta ei ole kuulda võtnud, nii et ei saa muudmoodi kui esiteks administraatoristaatus ära võtta. Kui sellest ikka veel aru ei saa, tuleb järgmised meetmed kasutusele võtta. Ave Maria (arutelu) 19. august 2013, kell 11:29 (EEST)
- Jah, ei ole see minu ja Bioneeri personaalküsimus. Tema tegevust on kritiseerinud eri hetkedel ja eri kontekstis suurem osa Vikipeedias aastaid tegutsenud inimestest, samas ei ole minul mingit volitust kogukonna nimel läbirääkimisi pidada. See asi peab varem või hiljem jõudma mingi hääletuseni, mis kas näitab seda, et me ei tolereeri nende seas, kellele oleme usaldanud administraatorivastutuse, taolist eksimist terve mõistuse, Vikipeedia (paljus kirjutamata, kuid aruteludes selgelt väljendatud) seniste põhimõtete ja kogukonna pikaaegsete liikmete arusaamade vastu, või siis seda, et just taolist kaastööd ja esindamist administraatorilt oodataksegi. Kuni see konflikt siin vindub, lähevad asjad ainult hullemaks ning nii üks kui ka teine pool hellitab lootusi, mis on ehk asjatud.
- Omaette küsimus on seejuures tõesti veel see, et tolle protsessi käigus saaksime ehk paika ka reeglid, mis administraatoristaatuse äravõtmisel rakenduvad, aga üht ei tohiks muidugi näha teise õigustusena. Need on sisuliselt kaks eri teemat, mis vaid tehniliselt ühisosa omavad. -- Toomas (arutelu) 19. august 2013, kell 11:48 (EEST)
- Eesti viki kogukonna aktiivne osa pole nii suur, et peaks järgima suurte vikide reeglistikku. Siin peaks saama palju asju kodukootult lahendada. Seda ma peangi silmas Bioneeri juhtumis. No keegi adminnidest teda ikka isiklikult tunneb? Kui jah, siis too võikski läbirääkimised ette võtta. Delegatsiooni vaja pole. Lihtsalt pidada üks resultatiivne kahemehe vestlus.
- Üks ettepanek veel. Pole vaja administraatoristaatuse äravõtmise protseduuri. Adinistraatoristaatus võiks olla eluaegne teenete eest minevikus. --Hirvelaid (arutelu) 19. august 2013, kell 13:24 (EEST)
- Mida sellist saaks öelda, mida veel öeldud pole? Inimesed ilmselgelt ei räägi üldse sama keelt. Minu arvates pole administraatoristaatus preemia teenete eest, vaid sellega kaasneb muu hulgas ka vastutuse võtmine Vikipeedia käekäigu eest. Ja Vikipeedia aktiivne seltskond oli tõepoolest varem suurem, just viimase aastaga on see laiali lagunenud. Ega me ei peagi teiste vikide reegleid järgima, aga me ei saa midagi teha, kui pole kuskilt otsast alustada. --Epp 19. august 2013, kell 13:45 (EEST)
Kutsun veelkord mõistusele! Olen põhimõtteliselt nõiaprotsesside ja näidispoomiste vastu. Enne, kui alustada inimeste blokeerimistega, tuleks selgelt paika panna reeglid, mille alusel hääletust korraldatakse ning üht või teist otsust teha kavatsetakse. See tähendab, et näiteks administraatoristaatuse äravõtmiseks tuleb kõigepealt välja töötada selge reglement. Meil on olemas leht Vikipeedia:Administraatorid ning seal on kirjas, kuidas administraatoriks saadakse. Sinna tuleb järelikult panna kirja ka see, millistel alustel administraatoristaatusest lahkutakse.--Andrus Kallastu (arutelu) 19. august 2013, kell 14:27 (EEST)
- Tegelikult saab Bioneer tegutseda samamoodi ka tavakasutajana. Artiklite loomiseks ei pea olema administraator. Minu arust tuleb Bioneerile teha ikka veel selgitustööd. Administraatori staatuse äravõtmine ei lahenda probleemi. --Tiia (arutelu) 19. august 2013, kell 18:04 (EEST)
- Nõus, Tiia, probleemi see ei lahenda. Aga saadab sõnumi. Kui muidugi läbi läheb. Kui ei lähe, siis saadab ka sõnumi, selge ja lõpliku, nii mulle, Epule, Avele, Ahsoousele, Metsavennale, võib-olla ka Andresele ja teistele inimestele, kes vahest kõige rohkem oma niigi nappi aega selleks on rakendanud, et eestikeelne Vikipeedia muutuks arvestatavaks ja usaldusväärseks teatmekoguks. Igal asjal ei peagi olema praktilist eesmärki, vahel piisab ka sümboolsest.
- Bioneeri juhendamine ja õpetamine on tulemusteta. See inimene ei ole õppimisvõimeline, vähemalt mitte siin keskkonnas. Seda võivad kinnitada umbes kümmekond inimest, kes on teda juhendada püüdnud. Tema kaastöö Vikipeedias annab aimu ainult tema regressist. Ja loomulikult puudub tal ka igasugune enesekriitika, mis ilmneb oma tegevuse ainuõigeks pidamises. Taoline inimene ei esinda Vikipeedia väärtusi ega sobi administraatoriks. Tunnen ka ise süüd, et tema kandidatuuri omal ajal toetasin. -- Toomas (arutelu) 19. august 2013, kell 18:58 (EEST)
- Võib-olla Toomas selgitaks, mida tema jaoks tähendab "usaldusväärne teatmekogu"? Näiteks juhendmaterjal "Vikipeedia:Põhimõtted" 6. punkt ütleb, et artikkel peaks tuginema usaldusväärsetele allikatele. Kas Žukovi "Meenutused ja mõtisklused" (või minu poolest Eesti Ekspressi rubriik "Kranaat") on usaldusväärne allikas, me kahjuks sealt teada ei saa. Ka ei ole seal kirjas mingit meetodit, kuidas lihtne maainimene, kes kolm talve külakoolis käinud, selle asjaolu kindlaks saaks teha, kas see või teine trükis kõlbab allikana, või mitte. Noh, ja millest me siis räägime üldse? --kanakukk (arutelu) 21. august 2013, kell 20:29 (EEST).
- Toomas, kõneled sellest, et Bioneer1 ei toimi Vikipeedia põhiväärtuste kohaselt. Kas palun annaksid mulle selle lingi, kus on need väärtused kirjas? --kanakukk (arutelu) 21. august 2013, kell 20:29 (EEST).
- Ka mina leian, et kuni pole võimalik tuvastada konkreetsete reeglite rikkumisi, on selline ühe inimese süüdistamine lihtsalt üks ebakonkreetne udutamine. Ühel on Vikipeediast üks arusaam ja teisel teine. Üks tahab arendada laiuti ja teine sügavuti. Ühtviisi õigus on kõigil. Minu meelest ei ole Bioneer1 tegevuses mingeid selliseid probleeme, mida normaalse toimetamise käigus lahendada ei saaks. --Andrus Kallastu (arutelu) 22. august 2013, kell 00:05 (EEST)
- Näiteks üks lõik siin. See, kui kopeerimine tundub mõne jaoks olevat seaduslik, ei tähenda, et see on moraalselt hea teguviis. Adeliine 21. august 2013, kell 20:58 (EEST)
- Täpsustuseks: see säte ei välista motiveeritud mahus ja nõuetekohaselt vormistatud tsiteerimist. --Andrus Kallastu (arutelu) 22. august 2013, kell 00:05 (EEST)
- Bioneeri juhendamine ja õpetamine on tulemusteta. See inimene ei ole õppimisvõimeline, vähemalt mitte siin keskkonnas. Seda võivad kinnitada umbes kümmekond inimest, kes on teda juhendada püüdnud. Tema kaastöö Vikipeedias annab aimu ainult tema regressist. Ja loomulikult puudub tal ka igasugune enesekriitika, mis ilmneb oma tegevuse ainuõigeks pidamises. Taoline inimene ei esinda Vikipeedia väärtusi ega sobi administraatoriks. Tunnen ka ise süüd, et tema kandidatuuri omal ajal toetasin. -- Toomas (arutelu) 19. august 2013, kell 18:58 (EEST)
Ma arvan, et meie meelepaha mõistmiseks peaks kogu selle teema eellooga tuttav olema. See kestab juba pikemat aega ja on paljud inimesed ära kurnanud. Oma arvamust ei saa kujundada lihtsalt kaugelt saadud mulje põhjal. Paljud inimesed on aastaid jälginud kõiki artikleid, mis Vikipeediasse tekivad, ja püüdnud jagada vastutust Vikipeedia eest veidi laiemalt kui oma mätta otsast. Artiklite aruteludes on juttu olnud paljudest probleemidest, miks te seal siis pole oma poolehoidu Bioneer1 tegevusele väljendanud? Mina mäletan oma proteste vähemalt eelmise aasta kevadest, kui teatmeteoste kopeerimine hoogustus. (Võib-olla oli enne seda tegemist samasuguse tegevusega, aga lihtsalt väga kitsa valdkonnaga, mida eriti ei jälgitud) Pärast seda on ikka ja jälle keegi sel teemal sõna võtnud, aga arutelud on alati mingisse vaiksesse frustratsiooni sumbunud. Ülal on üks pikem arutelu, mille ma arhiivist tagasi tõstsin, see vist sai teatud mõttes murdepunktiks, mil paljud head tegijad käega lõid. Mõned pikemad vaidlused on ka artiklite arutelulehtedel. Mulle tundub, et (valdavalt) eelmisel aastal EE-st, TEA entsüklopeediast, tehnikaleksikonist, matemaatikaleksikonist, astronoomialeksikonist jm kopeeritud artiklid on siiani samal kujul alles, vähemalt ei ole silma jäänud, et keegi oleks neid kõpitsenud. See, et nüüd hiljem kopeerides teksti veidi muudetakse (vist?), muudab jutu arusaamatumaks, ebatäpsemaks, vigasemaks ja stiililiselt halvemaks ega muuda asja küll kuidagi paremaks. Allikate valikust tegi Toomas juba ülal juttu ja ka sellest on aruteludes palju räägitud. --Epp 19. august 2013, kell 22:38 (EEST)
- Meelepaha ei ole hea teejuht. Administraatoristaatusest lahkumise reeglite koostamine toimub lehel Vikipeedia arutelu:Administraatorid. --Andrus Kallastu (arutelu) 19. august 2013, kell 22:46 (EEST)
Teavitused tulevad eestikeelsesse Vikipeediasse
Nagu pealkiri ütleb, siis uus vidin, Teavitused on tulemas Vikipeediasse, praeguse ajakava järgi septembri lõpus. Paluti mul sellest teada anda (postitus minu arutelus) ja eks tuntakse ka huvi, mis me asjast arvame. Tõlkisin KKK (keegi hea inimene võiks üle vaadata) ja katsetasinseda ingliskeelses Vikipeedias (lisaks on see juba kasutusel Metas ja MediaWiki.org-is) ning esmamulje on positiivne, võiks lausa varem meile tulla. Testimine ja tagasiside nende poolt oodatud.--Kyng (arutelu) 20. august 2013, kell 16:03 (EEST)
- Hea muudatus on see, et konto loomisel juba tervitatakse. Meie tervitamine käib valikuliselt. --Tiia (arutelu) 20. august 2013, kell 18:48 (EEST)
- Panin mõned komad juurde ja muutsin nime teavitustööristaks. Seal pidin tutvuma mulle tundmatu redigeerimissüsteemiga, mistõttu pidin seda tegema kaks korda. Ssgreporter (arutelu) 22. august 2013, kell 01:21 (EEST)
- Tegin lehe Vikipeedia:Teavitustööriist. Lisaks on eestikeelne Vikipeedia väljalaskejärjekorras ettepoole tõstetud, uus rakendus peaks tulema 17. september. Siin on veel nimekiri asjadest, mida võiks tõlkida/üle vaadata.--Kyng (arutelu) 22. august 2013, kell 15:51 (EEST)
- Kui keegi ära tõlgib, võin üle vaadata. Ssgreporter (arutelu) 24. august 2013, kell 01:14 (EEST)
- Kõik peakski translatewikis (ja mujal) tõlgitud olema, vaja ainult ülevaadata: Echo Thanks. Mulle näib, et oleme valmis selle teavitussüsteemi tulekuks ja kellelgi mingeid vastuväiteid ei ole?--Kyng (arutelu) 29. august 2013, kell 11:35 (EEST)
- Kui keegi ära tõlgib, võin üle vaadata. Ssgreporter (arutelu) 24. august 2013, kell 01:14 (EEST)
- Tegin lehe Vikipeedia:Teavitustööriist. Lisaks on eestikeelne Vikipeedia väljalaskejärjekorras ettepoole tõstetud, uus rakendus peaks tulema 17. september. Siin on veel nimekiri asjadest, mida võiks tõlkida/üle vaadata.--Kyng (arutelu) 22. august 2013, kell 15:51 (EEST)
- Panin mõned komad juurde ja muutsin nime teavitustööristaks. Seal pidin tutvuma mulle tundmatu redigeerimissüsteemiga, mistõttu pidin seda tegema kaks korda. Ssgreporter (arutelu) 22. august 2013, kell 01:21 (EEST)
Ettepanek: artikli definitsiooniossa viiteid ei lisata
- arutelu üle toodud artikli koduloolane arutelust
Sa, Bioneer, lähed nende tädi-Maali-viidetega ikka liiale, iga definitsiooni ei ole küll mõtet viidata.--Morel (arutelu) 20. august 2013, kell 21:17 (EEST)
- Pealegi on need viideteta artiklid minu subjektiivse silma läbi arusaadavamad ja seeläbi ehk usaldusväärsemadki kui Bioneeri poolt loodud ja viidatud, et mitte öelda kopeeritud artiklid. Ave Maria (arutelu) 20. august 2013, kell 21:19 (EEST)
- Ja ei maksa lisada vasteid, milles lisaja ise kahtleb. Pikne 20. august 2013, kell 21:25 (EEST)
- "lisa viide"-malli kasutan ma sihilikult v-o vahest tõesti liiga palju, et ärgitada vähemalt administraatoreid oma Vikipeediasse pandud teksti varustama viidetega. Viitamata tädi-Maali väited ongi Vikipeedia maine ja usaldatavuse põhiprobleem--Bioneer1 (arutelu) 21. august 2013, kell 14:25 (EEST)
- ja kui tõesti viidata ei saa (või ei viitsi), siis vältimatult lisada väite taha mall {{lisa viide}}, mis ärgitaks otsima allikat--Bioneer1 (arutelu) 21. august 2013, kell 14:27 (EEST)
- "lisa viide"-malli kasutan ma sihilikult v-o vahest tõesti liiga palju, et ärgitada vähemalt administraatoreid oma Vikipeediasse pandud teksti varustama viidetega. Viitamata tädi-Maali väited ongi Vikipeedia maine ja usaldatavuse põhiprobleem--Bioneer1 (arutelu) 21. august 2013, kell 14:25 (EEST)
Lihtsam olnuks antud juhul kasutada malli "allikad". --kanakukk (arutelu) 21. august 2013, kell 21:51 (EEST).
Mina jälle arvan, et intelligentsete inimeste kirjutatud asjatundlik jutt on iga kell väärtuslikum kui kahtlaste allikate asjatundmatu kopeerimine ja vigane kokkumiksimine, pandagu sinna või iga tähe järele viide. --Epp 21. august 2013, kell 14:36 (EEST)
- see väide on jamps, sest ilma viitamata (viidatava allika objektiivsus on juba eraldi teema) on kasvõi väga targa (nt Andres) kirjutatud tekst originaaluurimus, või kui mitte, siis loomevargus, sest kasutati kellegi teksti ilma näitamata, kust see pärines--Bioneer1 (arutelu) 21. august 2013, kell 16:02 (EEST)
- Äkki oleks siin taas kokkuleppimise koht. Kuna varem on leitud[2], et Vikipeedia artikli alguses olev mõiste definitsioon peab olema originaalses, ainult Vikipeedias esinevas sõnastuses, mis tähendab praktikas seda, et see on kõigi seniavaldatud teadmiste kokkuvõte, siis artikli definitsiooniossa viiteid ei lisata. Seevastu tuleb artikli järgnevates osades vajadusel viidata allikatele, mis ei ole üldteada ning vajadusel viidete abil täiendavalt selgitada definitsioonis esitatud seisukohti. --Andrus Kallastu (arutelu) 21. august 2013, kell 16:07 (EEST)
- Mina arvan, et mõistlik oleks, kui definitsiooniossa üldreeglina viiteid ei lisataks (võib ette tulla erandeid, kus see on põhjendatud). Aga sellisel puhul, nagu oli "koduloolase" artiklis, ei peaks seda tõesti olema. Kas jõuame siis selleni, et hakkame viidet nõudma ka sellisele lausele nagu: "Kodukass on koduloom"? Athanasius Soter (arutelu) 22. august 2013, kell 01:08 (EEST)
- Mõeldes sellele, kuidas mistahes viidet hinnatakse Vikipeedias rohkem kui vikipedisti konstateerivat lauset, õnnestus mul eile üht allikat parandada, et keegi mind selle allika veaga lüüa ei saaks. Aga kui Postimees kirjutas täna, kuidas laev läks "Tallinna sadamasse", siis seda allikat ma parandada ei suuda. Nii et ka viiteid tuleb hoolega valida ja iga internetist leitud kirjarida selleks paraku ei kõlba. Ssgreporter (arutelu) 22. august 2013, kell 01:29 (EEST)
- Jah, allikakriitika on kahtlemata entsüklopedisti, seega ka vikipedisti jaoks üks kõige hädavajalikumaid asju. Ainult viitamisest muidugi kaugeltki ei piisa; ja enamgi veel, viitamine ise pole tõesti isegi mitte esmatähtis ka minu arvates. Athanasius Soter (arutelu) 22. august 2013, kell 01:58 (EEST)
- Mul on ettepanek hoida see arutelu lahus viitamisest kui niisugusest ning keskenduda ainult sellele põhimõttele, et artikli definitsiooniosas viiteid ei kasutata. Ettepanek on loogilises seoses nõudega, et Vikipeedia definitsioon peab olema originaalne tekst. Kuna näib, et ettepanekule otseseid vastuväiteid ei ole, lisan selle reegli lehele Vikipeedia:Vormistusreeglid. Vajadusel võib sealsel arutelulehel diskussiooni jätkata.--Andrus Kallastu (arutelu) 22. august 2013, kell 09:32 (EEST)
- Mina olen kategooriliselt vastu, et definitsioone ei tule viidata, sest arutelud definitsioonide üle oleks vastasel korral tädi-Maali loba. Rääkimata Vikipeedia mainest ja usaldusväärsusest--Bioneer1 (arutelu) 22. august 2013, kell 09:38 (EEST)
- Praegu räägib üks aiast ja teine aiaaugust. Vikipeedia määratlus peab olema ainukordses, esimest korda ainult Vikipeedias esinevas sõnastuses. See tähendab, et see ei tohi pärineda sõna-sõnalt mitte kusagilt. Mis tähendab, et seda ei ole sellisel täpsel kujul võimalik ühestki varasemast allikast leida. Kui määratluses on seoseid, mis pole üldteada (st pole kättesaadavad üldentsüklopeediates või keskkoolitasemest allapoole suunatud õpikutes), esitavad fakte kuidagi uues valguses vms, tuleb määratlusele järgnevas osas sellest vajadusel täiendavalt kirjutada ning lisada ka vastavad viited nii ajaloolistele määratlustele kui ka võimalikule uuele teabele. See, kas Vikipeedia artiklis esitatud kehtiv mõiste määratlus on erialaselt tõsiseltvõetav tekst või tädi-Maali loba, sõltub vikipedistide kollektiivsest tasemest. --Andrus Kallastu (arutelu) 22. august 2013, kell 10:12 (EEST)
- Kuna seda Määratluse lõiku tohterdas peamiselt üks kasutaja, kes lisas ilma erilise aruteluta (mingit kokkulepet küll ei olnud) ka selle lõigu: "Määratlus ei tohi olla tsitaat, vaid peab olema esitatud originaalses, algupärases, kordumatus, ainult Vikipeedias esinevas sõnastuses." (ja nüüd veel selle juttu, et "üldjuhul viidata pole vaja") siis suhtun ma sellesse kerge reservatsiooniga. Jah, kuna sissejuhatav lõik/definitsioon peaks koosnema eelkõige juba artikli põhitekstis leiduvast infots ja see peaks omakorda olema viidatud, siis vajadus esimesse lõiku viiteid panna on väiksem. Aga et seda kohe üldse ei tehta või lausa ei tohigi teha, see on juba kahtlane jutt. Kui sissejuhatuses on mingeid fakte, mille üle võib vaielda, siis miks mitte viidet panna? Vahel on mõnda mõistet keeruline defineerida ja siis kirjutataks, et allikas A annab definitsiooniks: "Tsitaat". Seal võiks viide olla. Üldiselt see on üsna selline kõhutunde küsimus, kas panna viide või mitte ja kui kellegi kõhutunne seda ütleb, siis ma ei ole näinud põhjust ka vaielda. Ja kui tegu on sellise 3 lausest koosneva juppartikliga, siis ega mujale panna polegi.--Kyng (arutelu) 22. august 2013, kell 10:55 (EEST)
- 1.Tohterdas üks, aga muuta võivad kõik.
- 2. Olen eelkirjutajaga nõus: juppartiklid ongi need erandid, aga juppartiklite loomist me ju põhimõtteliselt ei taotle.--Andrus Kallastu (arutelu) 22. august 2013, kell 11:26 (EEST)
- Kuna seda Määratluse lõiku tohterdas peamiselt üks kasutaja, kes lisas ilma erilise aruteluta (mingit kokkulepet küll ei olnud) ka selle lõigu: "Määratlus ei tohi olla tsitaat, vaid peab olema esitatud originaalses, algupärases, kordumatus, ainult Vikipeedias esinevas sõnastuses." (ja nüüd veel selle juttu, et "üldjuhul viidata pole vaja") siis suhtun ma sellesse kerge reservatsiooniga. Jah, kuna sissejuhatav lõik/definitsioon peaks koosnema eelkõige juba artikli põhitekstis leiduvast infots ja see peaks omakorda olema viidatud, siis vajadus esimesse lõiku viiteid panna on väiksem. Aga et seda kohe üldse ei tehta või lausa ei tohigi teha, see on juba kahtlane jutt. Kui sissejuhatuses on mingeid fakte, mille üle võib vaielda, siis miks mitte viidet panna? Vahel on mõnda mõistet keeruline defineerida ja siis kirjutataks, et allikas A annab definitsiooniks: "Tsitaat". Seal võiks viide olla. Üldiselt see on üsna selline kõhutunde küsimus, kas panna viide või mitte ja kui kellegi kõhutunne seda ütleb, siis ma ei ole näinud põhjust ka vaielda. Ja kui tegu on sellise 3 lausest koosneva juppartikliga, siis ega mujale panna polegi.--Kyng (arutelu) 22. august 2013, kell 10:55 (EEST)
- Praegu räägib üks aiast ja teine aiaaugust. Vikipeedia määratlus peab olema ainukordses, esimest korda ainult Vikipeedias esinevas sõnastuses. See tähendab, et see ei tohi pärineda sõna-sõnalt mitte kusagilt. Mis tähendab, et seda ei ole sellisel täpsel kujul võimalik ühestki varasemast allikast leida. Kui määratluses on seoseid, mis pole üldteada (st pole kättesaadavad üldentsüklopeediates või keskkoolitasemest allapoole suunatud õpikutes), esitavad fakte kuidagi uues valguses vms, tuleb määratlusele järgnevas osas sellest vajadusel täiendavalt kirjutada ning lisada ka vastavad viited nii ajaloolistele määratlustele kui ka võimalikule uuele teabele. See, kas Vikipeedia artiklis esitatud kehtiv mõiste määratlus on erialaselt tõsiseltvõetav tekst või tädi-Maali loba, sõltub vikipedistide kollektiivsest tasemest. --Andrus Kallastu (arutelu) 22. august 2013, kell 10:12 (EEST)
- Mina olen kategooriliselt vastu, et definitsioone ei tule viidata, sest arutelud definitsioonide üle oleks vastasel korral tädi-Maali loba. Rääkimata Vikipeedia mainest ja usaldusväärsusest--Bioneer1 (arutelu) 22. august 2013, kell 09:38 (EEST)
- Mul on ettepanek hoida see arutelu lahus viitamisest kui niisugusest ning keskenduda ainult sellele põhimõttele, et artikli definitsiooniosas viiteid ei kasutata. Ettepanek on loogilises seoses nõudega, et Vikipeedia definitsioon peab olema originaalne tekst. Kuna näib, et ettepanekule otseseid vastuväiteid ei ole, lisan selle reegli lehele Vikipeedia:Vormistusreeglid. Vajadusel võib sealsel arutelulehel diskussiooni jätkata.--Andrus Kallastu (arutelu) 22. august 2013, kell 09:32 (EEST)
- Jah, allikakriitika on kahtlemata entsüklopedisti, seega ka vikipedisti jaoks üks kõige hädavajalikumaid asju. Ainult viitamisest muidugi kaugeltki ei piisa; ja enamgi veel, viitamine ise pole tõesti isegi mitte esmatähtis ka minu arvates. Athanasius Soter (arutelu) 22. august 2013, kell 01:58 (EEST)
- Mõeldes sellele, kuidas mistahes viidet hinnatakse Vikipeedias rohkem kui vikipedisti konstateerivat lauset, õnnestus mul eile üht allikat parandada, et keegi mind selle allika veaga lüüa ei saaks. Aga kui Postimees kirjutas täna, kuidas laev läks "Tallinna sadamasse", siis seda allikat ma parandada ei suuda. Nii et ka viiteid tuleb hoolega valida ja iga internetist leitud kirjarida selleks paraku ei kõlba. Ssgreporter (arutelu) 22. august 2013, kell 01:29 (EEST)
- Mina arvan, et mõistlik oleks, kui definitsiooniossa üldreeglina viiteid ei lisataks (võib ette tulla erandeid, kus see on põhjendatud). Aga sellisel puhul, nagu oli "koduloolase" artiklis, ei peaks seda tõesti olema. Kas jõuame siis selleni, et hakkame viidet nõudma ka sellisele lausele nagu: "Kodukass on koduloom"? Athanasius Soter (arutelu) 22. august 2013, kell 01:08 (EEST)
- Selle arutelu pealkirja mõtet on nüüd kolmel korral muudetud. Palun ärge tehke nii, varasemad vastused asetatakse sellega teise konteksti.
- Vormistusreeglite abilehel tehtud täiendused pole minu meelest vajalikud ja need võiks tühistada. Määratluse sõnastuse kopeerimisest on varem juttu olnud, see ei pea olema tingimata ainuomases ja kordumatus sõnastuses, näiteks siis kui see on lühike ja lihtne ja teisiti ütlemini oleks keeruline. Üldjuhul küll võib kopeerimist pidada halvaks jooneks. Üsna tugev konsensus viiteid määratlusse mitte lisada on küll olemas, aga küsimus oli siin pigem laiemalt viidetaga liialdamises, allikakriitika puudumises ja asjatundmatuses. See et triviaalseid asju ei tule viidata, ükskõik kas määratluses või edasises tekstis, on niigi kirjas viitamise abilehel.
- Ma pole kindel, kas need juhud, mil määratluses viidet mitte kasutada üleliia harvad on, pigem taandub asi ikkagi triviaalsusele. Näiteks, kui koduloolase kohta kirjutatakse, et ta tegutseb konkreetselt hobikorras, siis tekib küll küsimus, kas professionaalselt ei või kodulugu uurida ja seda väidet võiks mõne autoriteetse allikaga kinnitada. Aga kui kirjutada üldisemalt, et enamasti hobikorras, siis see teadmine on minu meelest juba triviaalsemapoolne ja viidet ei vaja.
- Teine küsimus on, et entsüklopeedias tuleks viidata eeskätt väiteid, mitte sõnu ja sõnaseletusi, nagu näiteks artiklis Veski, ning sõnastikud pole mõistete määratlemise juures autoriteetsed allikad. Bioneer, kuna sind huvitavad eeskätt sõnad ja ütled, et su erihuvi on terminoloogia, siis võiks arvata, et su kaastööst võidaks enam Vikisõnastik. Kusjuures süstemaatilise kopeerimise ja valimatu viitamise juures jääb mulje, et sa ei viita pigem selleks, et tagada sisu usaldusväärsust, vaid lihtsalt selleks, et sind ei saaks süüdistada plagiaadis.
- Minu meelest võiks viiteid kasutada lihtsalt mõõdutundega, nii palju kui tarvis ja nii vähe kui võimalik, sest nad teevad teksti kirjuks. Ehk siis, triviaalsele lisaks, mitte sissejuhatuses kui samad asjad leiavad edasises põhjalikku käsitlust; mitte kasutada sama viidet üksteisele järgnevate lausete taga; mitte kuupäevaartiklites, kust viidatakse isiku või sündmuse artiklile, kus sama asi vajadusel niigi viidata tuleks. Pikne 23. august 2013, kell 11:44 (EEST)
- Äkki oleks siin taas kokkuleppimise koht. Kuna varem on leitud[2], et Vikipeedia artikli alguses olev mõiste definitsioon peab olema originaalses, ainult Vikipeedias esinevas sõnastuses, mis tähendab praktikas seda, et see on kõigi seniavaldatud teadmiste kokkuvõte, siis artikli definitsiooniossa viiteid ei lisata. Seevastu tuleb artikli järgnevates osades vajadusel viidata allikatele, mis ei ole üldteada ning vajadusel viidete abil täiendavalt selgitada definitsioonis esitatud seisukohti. --Andrus Kallastu (arutelu) 21. august 2013, kell 16:07 (EEST)
Ja tõesti, palun ärge toimetage, "küljendage" ega kustutage arutelusid. Seda on viimasel ajal ka mujal tehtud. --Epp 25. august 2013, kell 05:08 (EEST)
Resümeed
Mis asi on "tädi-Maali", miks temast kogu aeg räägitakse, miks seda nii kirjutatakse ja kust saab viiteid sellele, et keegi "tädi-Maali" on midagi sellist öelnud, nagu väidetakse? Või mida tegelikult üldse väidetakse? Kui resümeesse midagi arusaadavat ega asjalikku ei oska panna, võiks tühjaks jätta. --Epp 25. august 2013, kell 05:29 (EEST)
- Olen nõus, et mõnedel kasutajatel on oma tegevust kokku võtva resümee funktsioon läinud segamini arutelulehe funktsiooniga. Näiteks 19.08.2013, kell 20:04 on Kasutaja:Oop lisanud artikli Traktaat toimetamise resümeesse teksti "suur osa traktaate pole teadustekstid ja suur osa loetletud teostest pole traktaadid. autor on idioot". Samas ei ole ta teinud artiklis ühtegi parandust ega alustanud ka arutelulehel diskussiooni. --Andrus Kallastu (arutelu) 25. august 2013, kell 12:40 (EEST)
- Kasutaja Oop on teinud nimetatud kuupäeval minutilise vahega 2 muudatust, milles esimeses ta tegi mitmeid parandusi, teisega lisas toimetamismalli ja juba välja toodud resümee. Tehtud muudatused on selgesti jälgitavad eri versioonide võrdlemisel, diagnoosi kommenteerida ei oska.--Kyng (arutelu) 25. august 2013, kell 13:52 (EEST)
- Ma yldiselt pyyan siinseid (ja ka mujaseid) arutelusid ignoreerida, sest nende vaimse taseme tõttu on need minu jaoks puhas ajaraisk. Teen siiski väikese erandi. 1. Tekstile toimetamismärke lisamisel peaks kirjutama kas arutelulehele või muudatuse resymeesse, mis tekstil viga on. Kui keegi toimetab Vikipeediat pikemat aega ja seda ikka veel taibanud pole, on see tema, mitte minu probleem. 2. Keegi kodanik, kelle nime või IP-aadressi ma ei viitsi ajaloost otsima hakata, leiutas artiklisse muuhulgas Adam Smithi traktaadi "Rahvaste tervisest" ("Wealth of Nations"). Seega ei oska ta keelt, millest "tõlgib", tal pole elementaarset haridust ega silmaringi ning ta ei vaevu oma teadmatuse korral elementaarseid faktegi kontrollima, aga rabab usinalt kirjutada. Järelikult idioot. Sellest kurvast tõigast tulenebki trobikond piinlikult lolle vigu, mis tuleb välja toimetada. Mõned parandasin juba ära. - Mul on kahju, et ma pean nii algelisi asju selgitama. Rumaluste ignoreerimine on yldiselt märksa parem taktika, nagu kardetavasti saab näha ka siinkohal järgnevatest kommentaaridest. --Oop (arutelu) 26. august 2013, kell 14:30 (EEST)
- Vaatasin nimetatud artikli ajaloost järele ja avastasin, et antud juhul olin mina Smithi teose pealkirja valesti tõlkinud. Tunnistan viga ja ei kavatse oma rumalust ignoreerida. Näite tõin ma aga hoopis muul põhjusel. Nimelt ei tundu asjakohasena kirjutada resümeedesse kriitikat. See vähendab sisulist dialoogi arutelulehtedel ning nõrgendab Vikipeediat. Kui üldse resümeed kasutada, peaks seal olema neutraalselt kirjas: tegin seda, seda ja seda. --Andrus Kallastu (arutelu) 27. august 2013, kell 02:40 (EEST)
- Tere Oop ja Andrus Kallastu!
Adam Smithi teos nn "Rahvaste tervisest" ("Wealth of Nations") ehk "Rahvaste rikkus" (eesti keeles "Uurimus riikide rikkuse iseloomust ja põhjustest" (1. ja 2. osa)) loen mina näpuveaks ja ilmselt oli raskusi selle pealkirja eesti keelde juurutamisega pisut ka nimetatud raamatu tõlkijal, kuna teost loetakse majandusteaduse klassikaks siis oleksin mina isiklikult tõlkinud (lugenud nimetatud raamatut nii inglise kui eesti keeles) Rikkuse asemel Heaolu
- aga see oleks ilmselt (kahtlemata) ka raamatu läbimüügile oma mõju avaldanud...
Mariina 27. august 2013, kell 16:51 (EEST) alias Простота
- Ei nõustu.--Kyng (arutelu) 27. august 2013, kell 07:46 (EEST)
- Rumalus on kergemini andeks antav, kui sinu üleolev ja alavääristav märkus.
- Ülejäänud osa viidatud resümeest (toimetusmärkuse lisamise põhjus) küll jah tundub kohane. Pikne 26. august 2013, kell 16:45 (EEST)
- Leian, et adminnid ei peaks endale lubama solvanguid teiste aadressil, sealhulgas selliseid nagu "diagnoosi kommenteerida ei oska". Oop aga vajab abi. Seda saavad anda eelkõige sõbrad ja lähedased. Loodan positiivset pööret. Tegemist on ühe andekaima kolleegiga. --Hirvelaid (arutelu) 27. august 2013, kell 11:49 (EEST)
- Resümee on oluliste seisukohtade ja väidete ülevaatlik kokkuvõte ettekande, väitluse v. teksti lõpus; teadusartiklite jms. sisu lühikirjeldus, sisukokkuvõte. See oli nüüd definitsioon. Arvan, et resümees võib ka oma arvamust avaldada. Olen seda isegi teinud. Mõnel on need vahel krõbedamad aga sellest ei tasu nii suurt numbrit teha. See on üks suhtlusvahend ja alati ei hakka sellepärast arutelu alustama kui eriline vajadus puudub. "Tädi-Maali" jutust ei pruugi uued kasutajad aru saada ja seda ei tasuks tõesti resümees mainida. Kasutaja Oop sai ka nüüd korrale kutsutud ja lepime vast ära. --Tiia (arutelu) 27. august 2013, kell 15:00 (EEST)
- Leian, et adminnid ei peaks endale lubama solvanguid teiste aadressil, sealhulgas selliseid nagu "diagnoosi kommenteerida ei oska". Oop aga vajab abi. Seda saavad anda eelkõige sõbrad ja lähedased. Loodan positiivset pööret. Tegemist on ühe andekaima kolleegiga. --Hirvelaid (arutelu) 27. august 2013, kell 11:49 (EEST)
Täna 14:00 paiku Klassikaraadios
Tuleb juttu Vikipeediast seoses Tammsaare-võistlusega. Intervjuu žürii liikme ja ühe korraldaja Maarja Vainoga. Ave Maria (arutelu) 28. august 2013, kell 13:25 (EEST)
Palve pildi üleslaadimiseks
Walter Zapp (4. september 1905 Riia – 17. juuli 2003 Binningen, Šveits) oli maailmakuulus baltisaksa päritolu Eesti leiutaja ja konstruktor, fotograafia teerajajaid, miniatuurse fotoaparaadi Minox leiutaja ja konstrueerija. 1994. aastal andis Eesti Post välja patenditeemalise Eesti postmargi, millel on kujutatud Walter Zappi leiutatud Minoxi fotoaparaat. See oli ühtlasi Eesti esimene Europa postmark, tõenäoliselt ka üldse ainus Walter Zappile ja tema hämmastavale leiutisele pühendatud postmark maailmas. Kõike seda silmas pidades oleks selle Eesti postmargi pildi kasutamine eesti ja teistes vikipeediates, sealhulgas Commonsis, ülimalt tähtis. Kas oleks see võimalik? Palun abi. 88.196.28.229 29. august 2013, kell 16:25 (EEST)
- Eeldatavasti kuulub postmargi kujunduse autoriõigus (varalised õigused) Eesti Postile. Kui post on nõus kujunduse avaldamisega vaba litsentsi all (nt CC BY-SA 3.0), siis saab margi Commonsisse üles laadida. Pikne 29. august 2013, kell 18:35 (EEST)
- Commons:OTRS asub plank, kus on tarvis tühjad väljad ära täita ja siis saata näidatud aadressil. Avalduse töötlemise aeg on umbes 1 ööpäev. Taivo 29. august 2013, kell 22:00 (EEST)
Open call for Individual Engagement Grant proposals
Apologies for writing in English
The Wikimedia Foundation and the Individual Engagement Grants Committee invite you to submit proposals for grants of up to $30,000 to support 6-month projects that improve the Wikimedia community. These grants fund individuals or small teams to organize, build, create, research or facilitate something that enhances the work of Wikimedia’s volunteers.
The deadline to submit proposals in this round is 30 September 2013. You can also get involved by collaborating on ideas for new projects in the IdeaLab. Hope to see you there! Keegan (WMF) (arutelu) 30. august 2013, kell 01:38 (EEST)
Nõuanne toimetajatele
Kuna Vikipeedias on artikli versioonide erinevuste kontrollimine paljude muudatuste tegemisel ühe korraga tülikas, siis on üks nutikas skript:
importScriptURI('//en.wikipedia.org/w/index.php?title=User:Cacycle/wikEd.js' + '&action=raw&ctype=text/javascript');.
See tuleb kopeerida oma Kasutaja:X/monobook.js lehele. Rohkem infot en:User:Cacycle/wikEd--Bioneer1 (arutelu) 4. september 2013, kell 12:04 (EEST)
Artikkel Wikipedia toimetajast
Leidsin huvitava artikli: http://phys.org/news/2013-09-king-wikipedia-editors.html. Isegi Eestit on mainitud. --Cumbril (arutelu) 6. september 2013, kell 08:48 (EEST)
VisualEditor 24. septembril
Tervitused Wikimedia Foundation'ilt. Postitan selle teate, et informeerida teid VisualEditor'i redigeermimisliidesest. See on uus, visuaalne viis Vikipeedia redigeerimiseks. Me tahaksime seda siin Vikipeedias varsti rakendada ja sooviksime kuulda siinsete kasutajate arvamust uue platvormi kohta.
VisualEditori testimiseks võid selle "Eelistused" "Toimetamine" → "Kasuta VisualEditori". Peale seda näete kahte võimalust artikli muutmiseks. Teie tagasiside on teretulnud ja palun teatage kõigist vigadest, mis et.wiki-s esinevad. On oluline, et VisualEditori nupud ja sildid saaks eesti keelde tõlgitud koos mitme tähtsa juhendiga. Kui sa oskad inglise keelt, võid aidata ka Translatewiki.net ja VisualEditor'i TranslationCentral'it mediawiki.org-is. Tõlkimiseks on vajalik omada kontot Translatewiki.net-is.
Me plaanime VisuealEditori siin teisipäeval, 24. septembril kasutusele võtta, kui just testimise käigus siin konkreetses Vikipeedias kriitilisi vigu ei avaldu. VisualEditori siin kõigile kasutamiseks avaldamine aitab tarkvara arendada ja täiustada, et see kõigi kasutajate vajadusele vastaks. Peale väljalaset kuvatakse nii VisualEditori kui ka vikiteksti redigeerimisakna nuppe kõrvuti. Peale VisualEditori väljalaskmist on teil võimalus see beta testimise ajal oma Eelistustes välja lülitada. Me loodame, et te seda valikut ei tee, sest see priirab võimalusi VisualEditori parandamiseks eestikeelses Vikipeedias. Vikiteksti kasutamise võimalus ei kao kuhugi. Tänan teid kommentaaride eest ja toredat toimetamist. Keegan (WMF) (arutelu) 10. september 2013, kell 18:20 (EEST)
- The release of VisualEditor has been delayed until 30 September. Apologies for the inconvenience this may cause. Keegan (WMF) (arutelu) 25. september 2013, kell 03:48 (EEST)
Estonian folk dance
Hello to the Estonian community. I seek information about Estonian traditional dance I heard recently. It is probably called Siarozha or Sirozha. I even watched the video of it dancing, but I can't find any info at the moment. Please tell me where can I find out more. Thanks! --Renessaince (arutelu) 12. september 2013, kell 21:29 (EEST)
- Such folk dance does not exist. I have never heard such thing and this word does not sound Estonian. Try Russian wikipedia, this sound Russian. Taivo 16. september 2013, kell 23:37 (EEST)
- Serjoža on setu tants. Adeliine 17. september 2013, kell 08:29 (EEST)
- It does. See here or here. It is known in the Setu culture, as one wikipedian already explained me. --Renessaince (arutelu) 18. september 2013, kell 21:47 (EEST)
Kättemaksukontori kaitsmine
Mul on ettepanek, et artikkel Kättemaksukontor lukustatakse anonüümsetele kasutajatele. TV3 ei avalikusta osade pealkirju ja alati peab nuputama, kas lisatud pealkirjad on välja mõeldud või tõelised. Pigem lisab pealkirjad tagantjärgi kui tühistada anonüümsete kasutajate loomingut. --Tiia (arutelu) 13. september 2013, kell 21:24 (EEST)
- Mis mõttes ei avalikusta? Viidatud lehel on "Absoluutne võim 1". Andres (arutelu) 14. september 2013, kell 14:42 (EEST)
- Avaldatakse need, mis on eetris olnud aga anonüümsed kasutajad kirjutavad ette. Eile muudeti ühte versiooni, mida ma pidasin usaldusväärseks aga siis kirjutas anonüümne kasutaja artiklisse, et ma taastaksin osade pealkirjad, KMK tegija. Tuli siis järgmine anonüümne kasutaja ja kustutas kogu 10. hooaja pealkirjad. Siis loodi kasutaja Iasonarp, kes taastas anonüümse kasutaja vesriooni. Nüüd peaks olema pealkirjad õiged ja võiks lukustada. Pidevalt toimub ainult osade pealkirjade sodimine. Seda on artikli ajaloost näha. Seetõttu palun artikli lukustamist anonüümsetele kasutajatele. --Tiia (arutelu) 14. september 2013, kell 22:38 (EEST)
- Kordan uuesti, et Kättemaksukontori võiks lukustada anonüümsetele kasutajatele. Uut infot sinna ei lisata, ainult soditakse. Näiteks nüüd on 4 päeva jooksul soditud 2 korda. Alati kui võrdlen anonüümsete kasutajate redaktsioone, on ainult sodimine. Palun tehke see ära ja lukustage. Kasutaja Iasonarp täiendab kui vaja. --Tiia (arutelu) 15. oktoober 2013, kell 22:24 (EEST)
- Avaldatakse need, mis on eetris olnud aga anonüümsed kasutajad kirjutavad ette. Eile muudeti ühte versiooni, mida ma pidasin usaldusväärseks aga siis kirjutas anonüümne kasutaja artiklisse, et ma taastaksin osade pealkirjad, KMK tegija. Tuli siis järgmine anonüümne kasutaja ja kustutas kogu 10. hooaja pealkirjad. Siis loodi kasutaja Iasonarp, kes taastas anonüümse kasutaja vesriooni. Nüüd peaks olema pealkirjad õiged ja võiks lukustada. Pidevalt toimub ainult osade pealkirjade sodimine. Seda on artikli ajaloost näha. Seetõttu palun artikli lukustamist anonüümsetele kasutajatele. --Tiia (arutelu) 14. september 2013, kell 22:38 (EEST)
- Võtsin esialgu ajutise kaitse alla. Eks pärast vaatab edasi.--Kyng (arutelu) 16. oktoober 2013, kell 09:33 (EEST)
- Kaitse sai läbi ja kohe hakati sodima. Vahepeal parandas artiklit kasutaja Iasonarp, kes on ise seotud Kättemaksukontoriga. Igatahes Youtubes on sama kasutaja. Kuna anonüümsed kasutajad ainult sodivad, siis palun jätkuvalt kaitset. Selle võiks panna pikemaks ajaks, võib olla igaveseks. --Tiia (arutelu) 21. november 2013, kell 17:36 (EET)
B teema
Aastatel on kombeks mööduda. Kasutaja Bioneer1 poolt tehtu jääb alles (vähemalt logifailidesse) – kas siis ca n-kümne aasta pärast öeldakse, et "ah jah, see oli see "teadik" (teadmiste kogum=Vikipeedia), mille üks inimene, teadupärast "Bioneer", suutis hingusele keerata, või siis vääratada selle koguteadmise mõtet, suurt vahet pole, seega tagasihoidlik küsimus: kaua see B "tampimine kestab, tühja?, ja, "kas Eesti Vikipeedia" ikka tahab olla see, mida ta väidab end olevat?
võrdlusena: mistahes soost ma olen, sellise partneriga ma ühte ei heidaks, praegu on see u 2-3-5-8+ aastat kestmas, kust mina tean, kaua veel kestab Bioneer1, aka ühe inimese, ülemvõim V üle ... ja kui ma peaksin tahtma siia panustada, kas peaksin tahtma olla (uhkelt?) sellise suutmatuse (organisatorsed siseprobleemid) osa? – Pietadè 14. september 2013, kell 22:38 (EEST)
– Pietadè 14. september 2013, kell 22:04 (EEST)
- Tore ju iseenesest, kui ka väliseestlased kaasa löövad selles projektis, aga kui ehk õnnestuks oma mõtteid selgemini väljendada, kole rabedad on need tekstid, mida ma pean pidevalt lugema. Võib juhtuda, et varsti enam ei viitsigi. Kahju, sest mulle tundub, et sul on head kavatsused.
- Mis puutub nüüd Bioneer1 kauakestnud süüasja, siis minu meelest ei ole siin nagu midagi arutada. Kui ma peaksin elama külas, kus kehtib anarhia, siis ma võin ju muidugi loota, et kõik tegutseksid nii, nagu mina tahaksin, aga kui nad ei toimi, siis ma ei saa ju ka otseselt neid milleski süüdistada (see ei ole ju enam siis anarhia, kui ma dikteerin, mismoodi elama peaks).
- Näiteks kasutaja:Sacerdos79, kes kõige muu hulgas on Vikipeedia administraator, ja kelle käest peaksin ma vist (ega ma ju ausalt öeldes ei tea, mis adminni kohustused on või ei ole, aga intuitiivselt nagu eeldaks) ammendavaid selgitusi saama Vikipeedia toimimisest, kirjutab oma kasutajalehel, et osa Vikipeedia kasutajaid ei tea, mis on autoriteetne allikas. Kusjuures too sõnade paar ei ole lingitud lehele Sacerdos79/kuidas_viki_minu_arvates_peaks_töötama. Ei ole üldse kuhugi lingitud, kuigi tundub ootuspärane, et administraatoriks olemine tähendab mh ka kohustust teisi aidata, mitte hoopis õigust alavääristada (aga mida muud see ilma tõestuseta poolharitlasteks tembeldamine siis endast kujutab?). Kas halvasti ütlemine on mingil juhul õigustatud, ei tea, aga tõenäoliselt võetakse seda oluliselt paremini vastu, kui viimasega käib kaasas niisugune tõestuskäik, mis ei jäta kivi kivi peale, veenab igaüht, ka seda poolharitlast.
- Sellest on nüüd varsti kuu aega möödas, kui ma küsisin, kas Žukovi "Meenutused ja mõtisklused" (või minu poolest Eesti Ekspressi rubriik "Kranaat") on usaldusväärne allikas. Arvasin, et Vikipeedia:Põhimõtted võiks olla see lehekülg, kus on ABC kirjas, aga isegi 6. punkt, mis sonib midagi usaldusväärsetest allikatest, ei täpsusta, kuidas ma selle kindlaks teen, kas üks või teine trükis kõlbab või mitte. Kahetsusväärselt ei ole seal kirjas ka seda, kas ma saaks kuidagi kontrollida, et ehk ma olen poolharitlane, millest tulenevalt ma võiks paluda enda redigeerimisõigused ära võtta.
- Süvendame seda mõtet, mis see tõde siis ikkagi on. Kui ma laseksin ettevõttes OÜ Gutenbergi Pojad trükkida teavikuid 50 eksemplari (sellisel juhul tekib nõue anda pisike kogus ka raamatukogudesse teistele lugemiseks-näitamiseks), kus väidan, et MRP toimus 34. augustil 2085, ja kus osales muu hulgas ka Laidoner ning Päts, siis kas võin need väited Vikipeediasse kirja panna? Miks ei või? Sest me ju teame, et see sündmus toimus hoopis...? Olite ise kohal või? --kanakukk (arutelu) 14. september 2013, kell 23:37 (EEST).
- Eelnevat juttu on lahe lugeda, kuid minu meelest on siin möödarääkivus. Vikipeedia ülesanne ei pea olema selgitada välja usaldusväärseimat allikat, vaid vahendada neutraalselt võimalikult kõiki sama teema kohta ka erinevat infot sisaldavaid allikaid. Kui OÜ Gutenbergi pojad annab välja avalikku käibesse jõudva trükise, milles on kirjas, et "MRP toimus 34. augustil 2085", siis on tõene fakt, et selline lause on selles raamatus ilmunud. Selle fakti ilmutamine on raamatu väljaandjate vastutusel. Kui raamatu väljaandjad on selgelt deklareerinud, et tegu ei ole naljaraamatuga, on vikipedisti ülesanne leida muid allikaid, milles esineb teistsugune info ning väljendada artiklis kahtlusi teatud info paikapidavuse suhtes. Samas on ju ka terve rida sellist infot (näiteks teaduslikud hüpoteesid), mille puhul tuleks jätta lugeja kaaluda, mida uskuda ja mida mitte. --Andrus Kallastu (arutelu) 16. oktoober 2013, kell 12:33 (EEST)
- Aitäh, et võtsid vaevaks arutleda! Minu sõnavõttudest (vähemalt viimase aasta v paari jooksul) on kohe kindlasti läbi kumanud seisukoht, et Vikipeedias on kõik väited võrdselt väärt kirjapanemist (vt nt Arutelu:Idarinne (Teine maailmasõda) (3. mai 2012, kell 23:27 (EEST)), oma entsüklopeedias ma mõistagi nii ei teeks. Olen nüüd juba tükk aega küsinud, kus on olemas reeglistik, mille järgi me allikaid valime? Või piisab ISBN-ist? Aga milleks siis need jutud tervest mõistusest ja revolutsioonilisest südametunnistusest, mis lubavad vajadusel ise otsustada, mis on kalluri täpne definitsioon või kas MRP leidis aset augustis 1939? Mida on sel juhul väärt originaaluurimuse keeld? Loomulikult võib anarhia jätkuda. Arvan et terve hulk inimesi osaleb liikluses ilma "Liiklusseadust" täpselt tundmata (mina sh), aga ega ju liiklus või igapäevaelu sellest seisma jää! Eristatakse andmeid, teavet, teadmisi, teadmust ja tarkust (Rowley), ja millekski neist viki ju lõppude lõpuks ikka kõlbab. --kanakukk (arutelu) 19. oktoober 2013, kell 13:23 (EEST).
- Vabandan, et ma ei tunne kõiki Vikipeedias toimuvaid arutelusid ning seetõttu ka kõiki Sinu seisukohti. Jälgin ainult piiratud lõiku. Kui oled arvamusel, et "Vikipeedias on kõik väited võrdselt väärt kirjapanemist", siis oleme ühel meelel. Isiklikult teeksin ettepaneku eemaldada artiklist Vikipeedia:Põhimõtted punktist 6 sõna "usaldusväärsus", sest tegu on ühest küljest mõttetu triviaalsusega ning teisest küljest eksitava piiranguga. Vikipedisti ülesanne peaks olema tagada eelkõige Vikipeedia artikli usaldusväärsus. See tekib neutraalse positsiooni kaudu, mis eeldab võimalikult kõigi teemasse puutuvate originaalsete (vajadusel ka "mitteusaldusväärsete") allikate esitlemist.--Andrus Kallastu (arutelu) 20. oktoober 2013, kell 03:01 (EEST)
Mitte et ei võiks püüda kirja panna mingeid juthnööre selle kohta, kuidas (eba)usaldusväärseid allikaid ära tunda (inglise keeles midagi on), aga allikakriitika kui selline peaks olema siiski Vikipeedia juhistest üldisem. Pikne 20. oktoober 2013, kell 14:41 (EEST)
- Kui ma nüüd Piksest õigesti aru saan, siis ma olen täiesti nõus, loomulikult on allikakriitika iga inimese tähtis oskus (mitte Vikipeedia-spetsiifline asi). Aga Kanakukk ja Andrus Kallastu, kui iga inimene peab saama kasutada oma kriitikameelt, siis milleks me üldse Vikipeediat teeme, inimesed guugeldagu internetiavarusi ja valigu ise, mida uskuda? Adeliine 21. oktoober 2013, kell 19:22 (EEST)
- Jutt allikakriitikast (neutraalsusest, objektiivsusest, jt valveloosungitest) ilma mingisuguste kommentaarideta on niisama edasiviiv, nagu kirjutada, et tulevane elukaaslane peab olema ilus. Oodake, aga missugune siis? --kanakukk (arutelu) 21. oktoober 2013, kell 20:20 (EEST).
- Esimene asi, mille leidsin: [3]. Sissejuhatuseks vast kõlbab? Ilusas eesti keeles ja puha. Adeliine 21. oktoober 2013, kell 20:35 (EEST)
- Teeme siis valmis artikli allikakriitika, et saaksime aru, mida me allika usaldusväärsuse all silmas peame. --Andrus Kallastu (arutelu) 23. oktoober 2013, kell 02:59 (EEST)
- Mulle ütleb see üks sõna samapalju kui Adeliine viidatud kirjatükk. Oskus allikaid hinnata on minu hinnangul Vikipeedias sama oluline eeldus kui kirjaoskus: kui ei oska, siis ei saagi kaastööd teha.--Kyng (arutelu) 23. oktoober 2013, kell 11:19 (EEST)
- Teeme siis valmis artikli allikakriitika, et saaksime aru, mida me allika usaldusväärsuse all silmas peame. --Andrus Kallastu (arutelu) 23. oktoober 2013, kell 02:59 (EEST)
- Esimene asi, mille leidsin: [3]. Sissejuhatuseks vast kõlbab? Ilusas eesti keeles ja puha. Adeliine 21. oktoober 2013, kell 20:35 (EEST)
- Jutt allikakriitikast (neutraalsusest, objektiivsusest, jt valveloosungitest) ilma mingisuguste kommentaarideta on niisama edasiviiv, nagu kirjutada, et tulevane elukaaslane peab olema ilus. Oodake, aga missugune siis? --kanakukk (arutelu) 21. oktoober 2013, kell 20:20 (EEST).
Kas ma saan õigesti aru, et kasutaja Pietadè on kasutaja --Bioneer1e ajutiselt pühakuks ehk lähitulevikus surematuks kuulutanud: "Kasutaja Bioneer1 poolt tehtu jääb alles (vähemalt logifailidesse)"... Mariina 19. september 2013, kell 19:13 (EEST) alias Простота
Sisukokkuvõtted, sünopsid jms kui n-ö algupärased tööd
Mida teha Vikipeedias teoste sisukokkuvõtetega, sünopsistega jms? Nendele ei saa ju enamasti otsest allikat panna. Algupärase tööna riivavad need aga Vikipeedia põhimõtteid. Kas seda teemat on meil-mujal arutatud? Nt Noored hinged--Bioneer1 (arutelu) 17. september 2013, kell 15:22 (EEST)
- Noh, teos ise on allikas. Igaüks saab selle järgi kontrollida. Andres (arutelu) 17. september 2013, kell 16:25 (EEST)
- Aga sünopsid on vist küll alati kopipeistid. Andres (arutelu) 17. september 2013, kell 16:27 (EEST)
Interviki linkide muutmine
Kuidas muuta interviki linki? Mäletan, et muiste olid lingid lähteteksti lõpus. Enam ei paista olevat. Markku (arutelu) 17. september 2013, kell 19:54 (EEST)
- Nüüd asuvad nad Wikidatas. Vajuta vasakul paanil keelelinkide lõpus "Redigeeri linke". --Tiia (arutelu) 17. september 2013, kell 20:39 (EEST)
- Tänan, toimib. Markku (arutelu) 20. september 2013, kell 16:33 (EEST)
Tähestikuline järjestus kategoorias
Praegu on artiklid kategooriates järjestatud nii, et lõpu poole on w, x, y, z tähega algavad artiklid ja alles pärast neid tulevad š, õ ja muude sääraste tähtedega algavad artiklid, nagu siin. Saaks järjestada eesti tähestiku järgi, aga vastav eesti keele jaoks mõeldud säte lähtub standardist, kus w-tähega algavad asjad on v-tähega algavate asjade vahel. Nii on ka 1998. aastal ilmunud EE 10. köites. Näiteks ÕSi kohanimevalimikus on aga w-tähega algavad nimed pärast v-ga algavaid nimesid. Kas EEs lähtutakse vanemast traditsioonist? Kuidas Vikipeedias peaks järjestama? Pikne 23. september 2013, kell 18:29 (EEST)
- Mina olen nii aru saanud, et v ja w kokkupanemine tuleb sellest, et w asendati v-ga, aga nimedes mitte alati (ja fraktuurkirjas mitte), seetõttu jäi kaksipidi mõtlemine. Praegu on v ja w ikka ühemõtteliselt eraldi tähed, nagu ÕS-istki näha, nii et neid tuleb järjestuses eristada, nagu kõigis loenditeski on tehtud. Andres (arutelu) 24. september 2013, kell 07:57 (EEST)
- Mul tekkis väike kõhklus, kuna veel 1998. aastal ilmunud EE 10. köites on nad kokku pandud. Palusin järjestada eesti tähestiku järgi (v ja w eraldi), aga kuna vastav tarkvara säte lähtub standardist, kus v ja w on samuti koos, siis on see tehniliselt mõnevõrra raskendatud, aga eeldatavasti siiski mitte võimatu. Pikne 24. september 2013, kell 10:36 (EEST)
Commonsi administraator
Minu teada pole Commonsis kunagi olnud ühtegi eestlasest administraatorit. (Ka mitte Lätist ega Leedust.) Nüüd on. Alates teisipäevast olen Commonsi administraator. Peamiselt tegelen kustutatavate piltidega. (Aga ega ma siit kusagile kao, jätkan siin endiselt.) Ivo imestas ükskord, miks mingi tema pildi kustutamise asjas (või midagi sellist) minu käest nõu küsiti. Just sellepärast, et kui Commonsis vajati kedagi erapooletut, kes eesti keelt oskaks, siis ... mina olin esimene, kes rahvale pähe tuli. Taivo 26. september 2013, kell 23:12 (EEST)
- Õnnitlused. • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 26. september 2013, kell 23:39 (EEST)
- samuti õnnitlused. V-o väärib ka mainimist, et hiljuti sain ma Commonsis õiguse AWB-ga teha poolautomaatseid tegevusi, nt kategooriate nimede muutmisi. Kui kellegi on asjakohaseid palveid, võib teada anda--Bioneer1 (arutelu) 27. september 2013, kell 10:40 (EEST)
- Õnnesoovid. Sellega seoses tuli meelde, et Commonsis tuleks jälgida, et neid Eesti pilte, mis autoriõiguste järgi Commonsisse ei sobi (elusolevate kunstnike teostest nt) lihtsalt ei kustutataks, vaid need varustataks malliga, mis märgib need eesti vikisse teisaldamiseks. Adeliine 27. september 2013, kell 15:16 (EEST)
- Mis on selle malli nimi? (Pole küll sagedane probleem, mina pole justkui kordagi sellega kokku puutunud, aga ikka tahan malli nime teada.) Taivo 2. oktoober 2013, kell 19:03 (EEST)
- "Move to et.wiki". Pilt teisaldatakse, kui administraator asendab selle mallis nimetatud teise malliga ja kui pilt on eesti Vikipeedias kasutusel. Pikne 3. oktoober 2013, kell 09:48 (EEST)
- Mis on selle malli nimi? (Pole küll sagedane probleem, mina pole justkui kordagi sellega kokku puutunud, aga ikka tahan malli nime teada.) Taivo 2. oktoober 2013, kell 19:03 (EEST)
- Õnnesoovid. Sellega seoses tuli meelde, et Commonsis tuleks jälgida, et neid Eesti pilte, mis autoriõiguste järgi Commonsisse ei sobi (elusolevate kunstnike teostest nt) lihtsalt ei kustutataks, vaid need varustataks malliga, mis märgib need eesti vikisse teisaldamiseks. Adeliine 27. september 2013, kell 15:16 (EEST)
- samuti õnnitlused. V-o väärib ka mainimist, et hiljuti sain ma Commonsis õiguse AWB-ga teha poolautomaatseid tegevusi, nt kategooriate nimede muutmisi. Kui kellegi on asjakohaseid palveid, võib teada anda--Bioneer1 (arutelu) 27. september 2013, kell 10:40 (EEST)
VisualEditor update
Hello. I apologize for using English. Please help translate this message so that others in your community can read it.
I wanted to tell you that the engineering department is hosting two office hours this week to discuss VisualEditor. The first of these will be held on Monday, 30 September, at 1700 UTC. The second will be held on Wednesday, 2 October, at 0000 UTC. Please join as Product Manager James Forrester discusses VisualEditor and upcoming plans. Logs will be posted on meta after each office hour completes. (If office hours are heavily attended, it can be difficult to get to all questions, but if you want to ask a question and cannot attend or do not speak English, please let me know your question at my talk page by the discussion times and I will present it among possible discussion topics.)
I also just wanted to remind you that VisualEditor is scheduled to deploy on this project on Monday 30 September. Please help us improve this project by tracking issues in Bugzilla and sharing your feedback at the discussion page. You should also take some time to review TemplateData. If you notice major issues impacting your project, we would appreciate it if you could let us know directly. Please leave a note on my talk page or reach out to James Forrester, the Product Manager, at mw:User talk:Jdforrester (WMF).
Thanks! Keegan (WMF) (arutelu) 28. september 2013, kell 23:04 (EEST)
- Palun teha nii, et see visualeditor ei avaneks vaikimisi. Mul oli ta seadetes välja lülitatud, aga täna viskas jälle selle ette. Ma ei taha seda asja enam kunagi näha! Praegu on eelistustes võimalik valida, et keela ajutiselt, palun et see oleks võimalik igavesti keelata. • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 1. oktoober 2013, kell 16:27 (EEST)
- Ma saan sinust täielikult aru. Mulle ka see (vähemalt praegu) üldse ei meeldi. Aga ma kardan, et kaeblemine ei aita. Sait on WMF-i oma, nendel on võim. Elu koosneb uuendustest. Kui ma sain Windows 8-ga arvuti, olin mitu nädalat ahastuse augus. Aga nüüd olen ära harjunud. Kõigega harjub. Tuleb säilitada rahu või vähemalt aktsepteerida, et praegu olen ma vihane, aga see läheb mööda. Adeliine 1. oktoober 2013, kell 16:53 (EEST)
- Windows 8.1-ga tuleb stardinupp tagasi, nii vähemalt microsoft on sai aru, et suurim muudatus läks osalt ikka aia taha. • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 1. oktoober 2013, kell 17:07 (EEST)
- Mina ei ole keelanud ära ja peale proovimist ei ole mul seda ette löönud. Igatahes mulle ei meeldinud VisualEditor. Öeldakse küll, et kõigega harjub aga parem on kui redigeerimisel on valida, mida kasutada. --Tiia (arutelu) 1. oktoober 2013, kell 17:12 (EEST)
- Minul ta oli ära keelatud, sest kunagi varem see hakkas mind juba peedistama. Aga huvitav on see, et mitte üheski teises vikis pole mul teda ootamatult ette löönud, vaid üksnes ja ainult siin. Inglisvikis on vaja panna linnuke visualeditori lubamiseks, siin aga keelamiseks. • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 1. oktoober 2013, kell 17:15 (EEST)
- Inglisvikis oli suur diskusioon ja hääletus, kus otsustati, et peab eraldi lubama ning pole vaikimisi lahendus. Iroonilisel kombel kaevati, et polevat intuitiivne, mis justkui pidi olema eesmärk :D. Nii et pole siin midagi WMF võim vaid kogukond ise otsustab. AGA see tähendab OTSUST ja sellega WMF-i jutule minemist. Kui piirduda siin arutelus kaeblemisega, siis ei muutu kindlasti midagi.--Kyng (arutelu) 1. oktoober 2013, kell 18:45 (EEST)
- Leian, et peaksime tegema samamoodi kui inglise vikis. Ta pigem küll on intuitiivne, aga ta on talumatult kohmakas (hüplev). Pealegi meil pole juhendit (või on see mul kahe silma vahele jäänud), ma sain alles täna aru, kuidas sellele üldse läheneda. Me ise võime teda vabalt ignoreerida, aga kardan, et uusi kasutajaid me sellega pigem peletame. Nad ju ei tea sedagi, et redigeerimisjuhend käib lähteteksti muutmise kohta. Kui ta paremaks arendatakse, siis võib asja juurde tagasi tulla. Andres (arutelu) 2. oktoober 2013, kell 06:10 (EEST)
- Juhend. --Kyng (arutelu) 2. oktoober 2013, kell 08:56 (EEST)
- If the community has a demonstrable concern about the default state of VisualEditor shown by a neutral community process, we would certainly be interested in listening to the community's request. Please keep me informed. Keegan (WMF) (arutelu) 2. oktoober 2013, kell 23:20 (EEST)
- Juhend. --Kyng (arutelu) 2. oktoober 2013, kell 08:56 (EEST)
- Leian, et peaksime tegema samamoodi kui inglise vikis. Ta pigem küll on intuitiivne, aga ta on talumatult kohmakas (hüplev). Pealegi meil pole juhendit (või on see mul kahe silma vahele jäänud), ma sain alles täna aru, kuidas sellele üldse läheneda. Me ise võime teda vabalt ignoreerida, aga kardan, et uusi kasutajaid me sellega pigem peletame. Nad ju ei tea sedagi, et redigeerimisjuhend käib lähteteksti muutmise kohta. Kui ta paremaks arendatakse, siis võib asja juurde tagasi tulla. Andres (arutelu) 2. oktoober 2013, kell 06:10 (EEST)
- Inglisvikis oli suur diskusioon ja hääletus, kus otsustati, et peab eraldi lubama ning pole vaikimisi lahendus. Iroonilisel kombel kaevati, et polevat intuitiivne, mis justkui pidi olema eesmärk :D. Nii et pole siin midagi WMF võim vaid kogukond ise otsustab. AGA see tähendab OTSUST ja sellega WMF-i jutule minemist. Kui piirduda siin arutelus kaeblemisega, siis ei muutu kindlasti midagi.--Kyng (arutelu) 1. oktoober 2013, kell 18:45 (EEST)
- Minul ta oli ära keelatud, sest kunagi varem see hakkas mind juba peedistama. Aga huvitav on see, et mitte üheski teises vikis pole mul teda ootamatult ette löönud, vaid üksnes ja ainult siin. Inglisvikis on vaja panna linnuke visualeditori lubamiseks, siin aga keelamiseks. • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 1. oktoober 2013, kell 17:15 (EEST)
- Mina ei ole keelanud ära ja peale proovimist ei ole mul seda ette löönud. Igatahes mulle ei meeldinud VisualEditor. Öeldakse küll, et kõigega harjub aga parem on kui redigeerimisel on valida, mida kasutada. --Tiia (arutelu) 1. oktoober 2013, kell 17:12 (EEST)
- Windows 8.1-ga tuleb stardinupp tagasi, nii vähemalt microsoft on sai aru, et suurim muudatus läks osalt ikka aia taha. • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 1. oktoober 2013, kell 17:07 (EEST)
- Ma saan sinust täielikult aru. Mulle ka see (vähemalt praegu) üldse ei meeldi. Aga ma kardan, et kaeblemine ei aita. Sait on WMF-i oma, nendel on võim. Elu koosneb uuendustest. Kui ma sain Windows 8-ga arvuti, olin mitu nädalat ahastuse augus. Aga nüüd olen ära harjunud. Kõigega harjub. Tuleb säilitada rahu või vähemalt aktsepteerida, et praegu olen ma vihane, aga see läheb mööda. Adeliine 1. oktoober 2013, kell 16:53 (EEST)
Commonsi rekord?
Ma pole küll kindel, kas tegu on Commonsi rekordiga, aga igatahes on see tähelepanuväärne sündmus. Peatselt kustutatakse Commonsis neli faili, mida kasutatakse ühtekokku umbes 2000 korda:
- File:Wiki gold medal.png (napilt alla 1000 korra, eesti vikis 1, muudes eesti nimeruumides 0)
- File:Wiki silver medal.png (napilt alla 500 korra, eesti vikis 3, muudes eesti nimeruumides 0)
- File:Wiki bronze medal.png (umbes 400 korda, eesti vikis 4, muudes eesti nimeruumides 0)
- File:Wiki gold medal.svg (166 korda, eesti nimeruumides 0)
Põhjus: münt on kolmemõõtmeline objekt. Kolmemõõtmelise objekti pildistamisel tekib fotograafile autoriõigus. Nende failide valmistamisel on kasutatud tundmatu päritoluga fotot. Tahetakse saada fotograafi luba, aga kuna fotograaf on teadmata, tuleb pildid kustutada. Taivo 2. oktoober 2013, kell 19:03 (EEST)
Š täht
Huvitav, millise loogika järgi on Š täht tähestikus kõige viimane (vt nt Kategooria:Tummfilmid). — Pietadè 5. oktoober 2013, kell 09:28 (EEST)
- Mulle tundub, et eesti viki seadistustesse on mysql-i (MariaDB) andmebaasi kirjeldamisel pandud järjestamise aluseks rootsi keele tähetabel. • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 5. oktoober 2013, kell 12:23 (EEST)
- See on tarkvara vaikejärjestus (täpsemalt). Selle muutmisest on juttu pisut ülalpool. Pikne 5. oktoober 2013, kell 12:58 (EEST)
Alamkategooriad kategoorias "Eesti Punase Risti teenetemärgi kavalerid"
Alamkategooriad kategoorias "Eesti Punase Risti teenetemärgi kavalerid" on osalt dubleeritud. Teeksin ise korda, kui ainult oskaksin. Vt https://et.wikipedia.org/wiki/Kategooria:Eesti_Punase_Risti_teenetem%C3%A4rgi_kavalerid --Amherst99 (arutelu) 7. oktoober 2013, kell 10:58 (EEST)
- Seal on vist see probleem, et eri aegadel on seda asja erinevalt nimetatud. Ka teenetemärkide andmebaasis on mitut moodi. Kui keegi oskaks neid korrektselt ühtlustada, oleks muidugi hea.--Morel (arutelu) 26. oktoober 2013, kell 13:51 (EEST)
Pilt suunab Commons'isse
Kui meie vikis vajutada artiklis mistahes pildile, siis avaneb meie viki sisene vaheleht, kus Commonsi märgile klõpsates avaneb pilt Commonsis. Teistes vikides (nt saksa, inglise, vene ...) aga mistahes artikli pildile klõpsates minnakse kohe Commons'isse. Kas ka meil võiks/saaks nii teha? --Bioneer1 (arutelu) 11. oktoober 2013, kell 11:53 (EEST)
- Inglise vikis on samamoodi vaheleht. --Kyng (arutelu) 11. oktoober 2013, kell 12:59 (EEST)
- See vahepealne leht on iseenesest vajalik. Näiteks kui tahta, siis saab sinna kirjutada kategooriad eesti viki jaoks. • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 11. oktoober 2013, kell 14:52 (EEST)
- kui pilt pole Commonsis, siis peakski avanema see vaheleht (nt kategoriseerimiseks); kui pilt on Commonsis, siis pole mu meelest vahelehte vaja--Bioneer1 (arutelu) 11. oktoober 2013, kell 15:27 (EEST)
- See vahepealne leht on iseenesest vajalik. Näiteks kui tahta, siis saab sinna kirjutada kategooriad eesti viki jaoks. • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 11. oktoober 2013, kell 14:52 (EEST)
- Ingliskeelses Vikipeedias on vahelehte kasutatud mõne ingliskeelset Vikipeediat puudutava malli jaoks. Piltide sisuliseks kategoriseerimiseks meil eraldi süsteemi seni olnud pole (harva on pildid pandud artiklitega samasse kategooriasse, mis on halb) ja pigem pole seda süsteemi ka vaja, sest varem või hiljem võiks kõik pildid ideaalis ikkagi Commonsisse jõuda. Commonsi piltide kohalik kategoriseerimine pigem mõistlik pole, sest Commonsi pildid pole rangelt eesti Vikipeediaga seotud ning kui nad kasutusest välja langevad, siis on ebaselge, miks neid üldse siin kategoriseeriti. Ilma vaheleheta on lihtsam üles leida see nupp, kust pildi kirjeldust vajadusel parandada saab ning kui Commonsi pilti kommenteerida tahetakse, siis võiks kommentaar olla üldjuhul laiemale auditooriumile kui eesti Vikipeedia kasutajad (kohalikul arutelulehel). Sellepärast pigem võiks küll olla ilma vaheleheta. Pikne 11. oktoober 2013, kell 16:04 (EEST)
Blokeerimisest
Kui hindate, kas blokeerimine on õigustatud, siis palun võtke arvesse, kas sodija on hoogu sattunud ja teda on seetõttu tarvis peatada ning ka seda, kas sama kasutaja on varem sodimas käinud. Eile blokeeritud 11-st IP-aadressist kahe puhul on tõesti (mitme)kümne minuti jooskul jätkuvalt rämpsmuudatusi tehtud ja edasist sodimist on blokeeringuga ilmselt välditud. Aga kõik ülejäänud juhud, mil on tehtud üks rämpsmuudatus või kui blokeeritud on tükk aega pärast sodimist, on pigem head näited sellest, millal blokeerida ei tohiks. Lisaselgitusi blokeerimise kohta leiab siit. Pikne 29. oktoober 2013, kell 16:50 (EET)
- Ära kohe mitte märgigi. Näiteks Tallinna Ülikooli (Teaduste Akadeemia) raamatukogu IP-aadress on globaalselt blokeeritud ja minu meelest on see väga õige tegu. • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 29. oktoober 2013, kell 20:04 (EET)
Fotovõistluse "Kultuurimälestised Vikipeediasse" autasustamine
Vikipedistid on oodatud kultuurimälestiste fotovõistluse auhindade üleandmisele, mis toimub 16. novembril kell 14 Tallinnas Arhitektuurimuuseumis (Ahtri 2). Üritusel esitletakse ka parematest fotodest koostatud rändnäitust, tänatakse žüriid ja toetajaid.
Kohtumiseni! Adeliine 12. november 2013, kell 18:52 (EET)
Kasutajanime muutmine
Tere! Palun muuta mu kasutajanime «Moscowconnection» → «Moscow Connection».
Привет! Можете меня, пожалуйста, переименовать из «Moscowconnection» в «Moscow Connection»? Я сейчас переименовываюсь во всех разделах.
В «Vikipeedia:Kasutajanime muutmine» написано обращаться сюда.
Вот доказательство, что оба аккаунта мои: 1. Переименование в англ. Википедии; 2. Moscow Connection говорит за это переименование «спасибо».
Could you please change my username from «Moscowconnection» to «Moscow Connection»? I am now renaming my account on all wikis.
- Vana kasutajanimi: Moscowconnection (global account manager)
- Uus kasutajanimi: Moscow Connection (global account manager)
Tänan! Спасибо! --Moscowconnection (arutelu) 20. november 2013, kell 17:07 (EET)
I think I've just created the target account accidentally. Could you please usurp it for me?
Ой, я только что случайно создал аккаунт «Moscow Connection». Теперь придётся узурпировать его, если не сложно! --Moscowconnection (arutelu) 20. november 2013, kell 17:58 (EET)
- Done. Andres (arutelu) 21. november 2013, kell 09:11 (EET)
- Hi! I think you mixed the accounts up. Kasutaja:Moscow Connection (usurped) is the one I wanted to be renamed to "Moscow Connection". Please rename it to "Moscow Connection". :)
Вы перепутали. Не туда или не тот переименовали. :) Тот аккаунт, который мне нужен, теперь называется Kasutaja:Moscow Connection (usurped). (Я с него пишу.) Пожалуйста, переименуйте его просто в "Moscow Connection" без "usurped". :))) --Moscow Connection (usurped) (arutelu) 21. november 2013, kell 19:14 (EET)- Yes, I mixed them up. Andres (arutelu) 21. november 2013, kell 19:15 (EET)
- I think it is done now. Andres (arutelu) 21. november 2013, kell 19:30 (EET)
- Kõik on korras! Tänan! --Moscow Connection (arutelu) 22. november 2013, kell 10:10 (EET)
- I think it is done now. Andres (arutelu) 21. november 2013, kell 19:30 (EET)
- Yes, I mixed them up. Andres (arutelu) 21. november 2013, kell 19:15 (EET)
- Hi! I think you mixed the accounts up. Kasutaja:Moscow Connection (usurped) is the one I wanted to be renamed to "Moscow Connection". Please rename it to "Moscow Connection". :)
Päisetekst
Lehe päisesse ilmus mingi kummaline tekst: "Aita kujundada logosid ja teisi Wikimedia kaubamärki puudutavaid uusi poliitikaid." Kust see tuli ja kas keegi oskab selle normaalseks sõnastada? --Epp 4. detsember 2013, kell 19:31 (EET)
- See on Central notice. Link "Aita tõlkida" viib metawikisse, kus saab valida paremal sihtkeele "eesti", siis võtta ette tõlgitud sõnumid ja muuta. Adeliine 4. detsember 2013, kell 22:01 (EET)
Help translate from English
Hello. I am Xaris333 from Cyprus. I speak Greek and English. Can you help me translate 2 paragraphs from English to your language, about a football team? Pls answer at my talk page. Xaris333 (arutelu) 6. detsember 2013, kell 04:07 (EET)
Eesti teaduse biograafiline leksikon
Eesti teaduse biograafiline leksikon esineb artiklites pidevalt vales vormis, kas läbiva suurtähega võis siis hoopis on sõna 'biograafine' asemel 'bibliograafiline'(!). Kas keegi oskaja korrastaks selle nime kerge vaevaga ära minule tundmatuid Vikipeedia tehnilisi võimalusi kasutades? Ma olen parandanud, aga tööl ei näi lõppu tulevat. --Amherst99 (arutelu) 7. detsember 2013, kell 00:33 (EET)
- programmiga en:Wikipedia:AutoWikiBrowser näitab, et märksõna "bibliograafiline leksikon" esineb 175 korda. Nende parandamine sellesama programmiga on u 5-10 minuti töö. Suurte tähtedega varianti (s.o Eesti Teaduse Biograafia Leksikon) esineb u 1000 korda ja selle parandamine on suur töö; võrreldes eelmise veaga pole see ka nii ränk--Bioneer1 (arutelu) 9. detsember 2013, kell 09:50 (EET)
Teadusfoto 2013
Teadusfoto lõpuüritus toimub 14. detsembril Tartus AHHAA keskuses. Algus kell 13:15 ja kestus orienteeruvalt poolteist tundi. Kes saab, võib julgelt läbi astuda :) Ivo (arutelu) 7. detsember 2013, kell 23:06 (EET)
Koolitööd?
Lihtsalt uudishimust küsin, et kes neid IT-teemalisi artikleid teevad? --Epp 9. detsember 2013, kell 04:02 (EET)
- Äkki need TÜ arvutiriistvara aine tudengid? Samas pole sealt küll keegi minu teada instrueerimist küsinud, kuigi TÜ omad on üldjuhul ikka kursis sellega, et tudengeid enne vikisse ei lase, kui neile juhised antud. Ivo (arutelu) 9. detsember 2013, kell 04:25 (EET)
- Ma arvan ka, et TÜ Arvutiriistvara II, nagu eelmistelgi aastatel. Varem on mul lastud natuke nende loenguaega kulutada ja tähtsamad asjad üle rääkida (kuigi palju sest ikka meelde jääb, eksole) ja küsimustele vastata. Sel aastal pole loengus käinud ja juba vist kaks aastat pole mul mingit ülevaadet sellest, kui palju neid seal on, kes lõpuks kirjutavad. Võib-olla on õppejõud ise neid juhendanud, tundub, et päris kõige vastu nad ei eksigi ja vormindavad suhteliselt oskuslikult :). Adeliine 9. detsember 2013, kell 11:16 (EET)
Eesti ja Armeenia koostöö nädal
Hey!
Ei leidnud kohta, kus küsida, kuidas saaksin ka punti lüüa ja osaleda ning küsin seda siin. Kas saan üldse veel osa võtta sellest?
Grete
- Vaata lehele Vikipeedia:Eesti-Armeenia koostöönädal. Sealt saad valida teemasid ja hakata lihtsalt peale. Vaata, kuidas teised on artikleid kirjutanud, saad vormindamisel eeskuju võtta. Tabelisse pane kirja ka, milliseid artikleid oled loonud või täiendanud. Kasutajakonto registreerimine ja sisselogimine on soovitatav (auhinna võitmiseks ilmselt isegi tingimus). Adeliine 10. detsember 2013, kell 01:15 (EET)
Von aadlike nimedes
Osadesse elulooartiklitesse (nagu Arthur Buxhoevden, viimati Hermann Salza ja nende arutelud) on tekkinud enesestmõistetav arvamus, nagu peaks aadlike nimedes sisalduma tingimata von. Samas mina tean endale kättesaadavate allikate põhjal, et Vene tiitliga aadlikel, nagu parunid, krahvid ja vürstid, ei olnud nimes voni. Kui see oli kindlasti nii, peaksid ka artiklid olema ilma vonita. Kui keegi teab tõesti minust täpsemalt, võiks ta asja ära seletada ja korralikud viited anda, ilma demagoogia ja üleolekutundeta.
Näiteks Patrick von Glasenappi Baltisches Wappenbuch, Verlag Patrick von Glasenapp, Alling, 1980, S. XXI: Alle untitulierte russische Adelsgeschlechter sind mit dem Prädikat "v." geführt, da durch Ukas des Heroldiedepartements des Senats vom 18. Januar 1910 verfügt werden war, daß das Prädikat den Familien zugeeignet werden kann, die mit ihm in die Matrikeln der baltischen Gouvernements eingetragen sind. Die titulierten russischen Adelsgeschlechter sind dagegen ohne dieses Prädikat angegeben.
Põhimõtteliselt sama jutt sellises raamatus: Die Baltischen Ritterschaften. Übersicht über die in den Matrikeln der Ritterschaften von Livland, Estland, Kurland und Oesel verzeichneten Geschlechter. Bearbeitet im Auftrage des Verbandes der Baltischen Ritterschaften von Ernst v. Mühlendahl und Baron Heiner v. Hoyningen gen. Huene. Limburg/Lahn, Starke, 1973, S. 2. Alle untitulierten russischen Adelsgeschlechter sind mit dem Prädikat "v." gefügt, da laut Ukas des Heraldie-Departments der kaiserlich russischen Dirigierenden Senats vom 18. Januar 1910 verfügt worden ist, daß das Prädikat denjenigen Familien zugeeignet werden kann, die mit ihn in die Martikeln den baltischen Gouvernements eingetragen sind. Die titulierten russischen Adelsgeschlechter sind dagegen ohne dieses Prädikat angegeben.
Ka näiteks Saaremaa rüütelkonna genealoogilises käsiraamatus on seda tava järgitud, näiteks siin: [4].
See peaks siis olema juba enne 1920. aastat järgitud ametlik tava. Toomas Hiio: Vabahärratiitlit kasutatakse koos partikliga von, parunitiitlit mõnede eranditega ilma von’ita. Sageli kasutasid parunitiitlit ka perekonnad, kes tegelikult olid varem saanud vabahärra tiitli. Nii ka Eduard von Stackelberg – kas vabahärra Eduard von Stackelberg või parun Eduard Stackelberg. [5].
Kas kõik need raamatud on siis mingite ignorantide poolt kirjutatud ja välja antud? Kui sellist Vene seadust 1910. aastal ei olnud, siis tuleks anda korralik viide ja asi lahti seletada, miks sellist seadust on allikates korduvalt mainitud.
Samas, Ernst von Mühlendahl oma kirjas Balti rüütelkondade liidu presidendile krahv Lambsdorffile (Graf Lambsdorff, mitte Graf von Lambsdorff!) 15. septembrist 1959 (Die Matrikeln der Ritterschaften von Livland, Estland, Kurland und Oesel, paljundatud masinakiri ilma aasta ja väljaandmise kohata, lk. 2 alguses) märgib nii: Beim titulierten Adel ist zwischen dem Titel und dem Namen in der Regel ein "v." eingeschoben, wenn nicht die Verleihungsurkunde das "v." ausschliesst. Auch hierbei wird auf das "Genealogische Handbuch des Adels" verwiesen. Damit folgen wir einer Praxis, die sich besonders in den letzten Jahren mehr und mehr eingebürgert. NB, viimase lause järgi on tegu viimastel aastatel (kirjutatud 1959, mil Hermann Salza oli juba surnud) tekkinud uue tavaga. Ehk siis minu arusaamise järgi meie tituleeritud kaasmaalased võtsid alles 1950. aastatel oma nimesse voni, et mitte asukohamaa aadlikest erineda. Ma ei tea, kuidas see käis ja kas see oli üldse ametlik toiming. Kas tõesti on tänapäeva Saksamaal võimalik ennast ise voniks einbürgerdada. Võib-olla tõesti, seal tehakse räigemaidki asju.
Vastuväiteid, kõnealuste artiklite aruteludest, koos minu enda kommentaaridega:
Lihtsalt paneb imestama, et siin keegi suvaline tegelane võidab end olevat targem, kui Arthuri enda sugulased. Just, kõik eespool tsiteeritud on mingid suvalised tegelased, kes "võidavad" end olevat targemad.
See, kui kunagi on mingi valitseja poolt tiitel ära võetud, ei tähenda, et seda poleks teiste poolt hiljem tagasi antud. Milline valitseja selle "tiitli" siis tagasi andis?
Jah Eestis ei olnud aadli tiitleid, kuid kuna Arthur sündis ja ka suri(!) paruni ja "von"ina, siis ta seda ka oli. Aga Venemaal oli ja nendega ei liitunud von. Buxhoevedenid on parunid alates 1861. aastast ja Arthur Buxhoevden sündis 21 aastat hiljem.
Konrad-Udo Baron von Vietinghoff gen. Scheel: Peter Eugen Arthur Baron von Buxhoeveden, born 28.3.1882 at Murratz/Ksp. Carmel, Oesel (estn.: Muratsi/Saaremaa) died 27.10.1964 at Karlsruhe/Ksp. Allasch, Kr. Wenden, Livland, was an estonian Generalmajor. Ta ei olnud kindralmajor, vaid kolonel, mis paneb kahtlema ka järgneva tõelevastavuses. Kui Vietinghoff gen. Scheel arvab, et 1964. aastal oli olemas Võnnu maakond Liivimaal ja Arthur Buxhoevdenil lasti seal surra, näitab see eelkõige tema enda ajaloo- ja geograafiateadmiste taset. The Estonian Gouvernment ban short after it was established 1920 all titels of nobility. See ei puutu asjasse, kui Vene seaduse järgi tiitliga aadlikud juba enne seda voni ei kasutanud.
Germany never agreed the name-law of Estonia. Greetings Udo Baron v. Vietinghoff gen. Scheel. Ei ole õige. Auf Initiative der CDU-Kollegen stellten die Minister Leitsätze für die Verwaltungsarbeit auf, wonach das estländische Anti-Stände -Gesetz von 1920 als Akt eines selbständigen Rechtsstaats anzuerkennen sei. Dieser Grundsatz wurde im Februar 1956 bekräftigt, und so wird heute allen Umsiedlern aus Estland amtlich das Recht bestritten, weiterhin adlige Namen zu führen.[6]. Mit freundliche Grüße.
Arvan, et peaks lähtuma sellest, millise nimega inimene sündis ja suri, mitte sellest, mis nime ta Eestis kasutada sai. Eesti võim pole nii universaalne. Eesti võim ei saa tõesti olla nii "universaalne", et juba enne oma tekkimist Venemaale seadusi ette kirjutada.
Kui nimes on märgitud parun, siis peab olema ka von. Sest kuidas see siis teisiti saaks olla. Saab küll. Kõigi aadlike nimes lihtsalt ei ole voni (nagu Michael Andreas Barclay de Tolly) ja kõik vonid ei ole aadlikud, näiteks Marcus Prinz von Anhalt või Erich von Stroheim.
Küsimus on, kas määrav on inimese sünni tiitel, EW vasakpoolsete tehtud seadustest tulenev tiitlitest ilma jätmine, või siis EW kadumise järel tekkinud olukorda, mil sisuliselt ju taastus varasem seis (vähemelt baltisakslaste jaoks). Jah, Senati heeroldidepartemangus olid kõik "EW vasakpoolsed", ei viitsi vaielda. "Sisuliselt" võis ju taastuda, aga kuidas see dokumentides kirjas oli? Saksamaal naturaliseerumine iseenesest ei lisa kellegi nimesse voni.
Eks arutada muidugi võib, kuid loevad vaid argumenteeritud ja viidetega väited. Jah, tunnistan üles, minu omad ei ole seda.
Ja see, kas keegi oli von või mitte, ei ole praegu kellegi anonüümse wikipedisti suva järgi otsustada. Jah, Saaremaa rüütelkonna genealoogilise käsiraamatu andsid välja anonüümsed wikipedistid.
Kui ta nimi sisaldas von'i, siis ta oli von. Punkt. Ja kui ei sisaldanud, siis ta ei olnud von. Koma.
Kokkuvõte. Ma väidan, et kõigi aadlike nimed ei sisalda ilmtingimata voni ja praegusel juhul eriti Vene tituleeritud aadlikel enne 1917. aastat ja seega enne Eestis 1920. aastal seisuste kaotamist.
Minu eesmärk ei ole oma seisukohta läbi suruda (mis võib faktide mõjul muutuda), vaid tõde teada saada ja see entsüklopeediasse üles panna. Ootan nõuandeid. --IFrank (arutelu) 12. detsember 2013, kell 03:43 (EET)
- Olen nüüd oodanud kaks nädalat, ilma mingi reaktsioonita. --IFrank (arutelu) 26. detsember 2013, kell 04:44 (EET)
- Saan aru, et tegu on olnud teravate aruteludega konkreetsete artiklite arutelulehtedel. Võib-olla peaks siin toimima nagu nime vahetanud ametiasutuste või organisatsioonidega, kus Vikipeeedia artikli pealkirjaks on asutuse nimetuse viimane versioon, kuid artiklis on toodud ära ka varasemad nimekujud, nende vahetamise ajalugu ja põhjused. Von'ide teema puhul vist jääb väikseks vaidlusküsimuseks, milline on tingimata see kõige autoriteetsem allikas, mis viimase nimekuju fikseeriks. Kuid kui artiklis avada ka see vaidlus, siis minu meelest on Vikipeedia oma eesmärgi täitnud.--Andrus Kallastu (arutelu) 26. detsember 2013, kell 20:12 (EET)