Arutelu:Idarinne (Teine maailmasõda)

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Puudub lehekülg Idarinne. Andres 18. august 2008, kell 09:55 (UTC)

Artikel hakkab kiskuma ühepoolsesks (saksa). Sõdida ei saa ainult üks pool ja tegevus toimub mõlemal pool rinnet.Akra 4. september 2008, kell 08:55 (UTC)
Siia ei saa kirjutada pikki lahingukirjeldusi vaid ainult lahingute või kampaaniate kokkuvõtted. Lahingud tuleks lahti kirjutada lahingute artiklites.Akra 4. september 2008, kell 08:55 (UTC)

Miks seda Stalini kõnet 19. augustist 1939. a allikaks nimetatakse? Tegemist on suure tõenäosusega võltsinguga:

http://www.ifz-muenchen.de/heftarchiv.html
siit võtta 1958. a 4. number: http://www.ifz-muenchen.de/heftarchiv/1958_4.pdf Eberhard Jäckel: Über eine angebliche Rede Stalins vom 19. August 1939.
ja 2004. a 4. number: http://www.ifz-muenchen.de/heftarchiv/2004_4.pdf Sergej Slutsch: Stalins „Kriegsszenario 1939": Eine Rede, die es nie gab. Die Geschichte einer Fälschung.
N.N.
Suure tõenäosusega ei ole ta siiski võltsig. See kõne väidetavalt peaks olemas olema ka 13 köites Stalini kogutud teostes, mis anti välja 50ndatel aastatel. Peast ei mäleta selle täpset väljaandmise aastat. Aga ainult ühes väljaandes. Vähemalt väidavad nii D. Hmelnitski ja V. Suvorov ja nad viitavad sellele. Selle kõne sisu järgi toimus faktiliselt kogu N. Liidu edasine asjaajamine ja see on juba kõigile teada, kes teada tahab ja selle jadasse ritta viitsib panna. Kas see ei ole kõige parem tõestus selle olemasolust. Seda, et Kremli palgal olevad ajaloolased seda ei tunnista, ei tähenda, et seda veel olemas ei ole. Nemad ei tunnistanud ega tunnista ka MRP lisaprotokolle, poolakate mahalaskmisi ja palju muud. Ja muide väga paljud nende autorite raamatud, mille tellijal oli piisavalt raha, trükiti Saksamaa trükikodades kvaliteetmaterjalidele. Võin veel kümmekond samateemalist viidet, mida andsid, ritta kirjutada, ka need olid mulle teada. Kuid see, mis seal kirjas, on suure tõenäosusega tellimustöö, või teadmatusest tellimustöö ümberkirjutus.Akra 29. oktoober 2008, kell 15:08 (UTC)

olgu. palun kommentaare. isiklikult minu jaoks on kogu eesti wikipedias kirjutatud jutt idarinde kohta 90% ulatuses pullisitt! aga nuh see selleks. kirjutsin siis yhe osa artiklist ymber, wikipedia reeglitele vastavat standardiseerimist ei teind, kuna siin liiga palju kriitikameelega tähenärijaid ringi tolknemas... tont teab, äkki pole poliitiliselt korrektne vms... igatahes, palun hinnata 1941. a talvelahingute SISU! liiga pikk? liiga lyhike? pole neutraalne? (vene ryndas saksa kaitses, ergo initsiatiiv vene käes, sakslased aint reageeerisid) ei vasta standarditele? ka ei hakanud ma sisse panema venelaste detsembris moskva ees toimunud vastupealetungi.. kui päris aus olla siis ei suudagi ma atm meenutada kuskohast läheb see nö "piir" mida ajaloolased erinevate sõjaetappide vahele tõmbavad... a igatahes! tekst on resümee raamatust "When titans clashed" Glantz kirjutajaks. mix aint 1 allikas? sest nii vene kui ka saksa raamatud sel teemal hüppavad otse moskva vastupealetungist kohe 2. Harkovi lahinguni.. nagu 5 kuud oli sõjas pausi... --Wabariigi parm. 30. juuni 2009, kell 19:05 (UTC)


Kas nii käibki wikipedia artikli kirjutamine, tsiteerin kasutajat "Akra": "See kõne [mõeldud on Stalini väidetavat sõnavõttu poliitbüroos 1939. a. augustis] väidetavalt peaks olemas olema ka 13 köites Stalini kogutud teostes, mis anti välja 50ndatel aastatel. Peast ei mäleta selle täpset väljaandmise aastat"? Juhin tähelepanu sõnadele "väidetavalt", "peaks olemas olema" ja "peast ei mäleta". Edasi tsiteeritakse Viktor Suvorovit kui autoriteeti! Vabandan reljeefse väljendusviisi pärast, kuid see on lihtsalt ropp, mis siin wikipedia lehekülgedel toimub. Sattusin siia vaid seetõttu, et pidin uurima, kust minu üliõpilased oma informatsiooni ammutavad. Kas te saate aru, milline vastutus teil lasub?! - juhuslik külastaja, 15. märts 2012 – Eelneva allkirjata kommentaari kirjutas Kaarelp (arutelukaastöö) .

Palun aidake ning võtke osa vastutusest enda kanda, meil on vähe tegijaid. Andres (arutelu) 15. märts 2012, kell 11:49 (EET)
Sel julma mainega 1937. aastal pidas NSV Liidu riiklik peasüüdistaja Andrei Januarjevitš Võšinski vajalikuks "oma nõtkeima dilektika vaimus" (Solženitsõn) rõhutada, et "inimkond ei jõua iial absoluutse, vaid ainult suhtelise tõeni". Peaprokurör lisas seejärel: "Järelikult ei saa ka tõde, milleni jõutakse uurimisel ja kohtus, olla absoluutne, vaid ainult suhteline. Sellepärast ei saa me surmaotsusele alla kirjutades nagunii absoluutselt, vaid ainult teatava tõenäosusastmega, mõnesuguste reservatsioonidega, teatavas mõttes veendunud olla, et me hukkame süüdlasi". (Solženitsõn, "Gulagi arhipelaag" I rmt, lk 87).
Ei mina ega Andres ega Akra (tõsi, see on vaid mu sügavaim veendumus, nemad ise teavad ilmselt paremini) ei ole Katõni metsades või 23. augusti öösel Moskvas viibinud. Kuidas me siis võime väita, et need sündmused leidsid aset? Ja isegi kui olnuks seal, siis võime ju nähtu osas valetada. Asjaolu, et inimesed valetavad, et nad ei pruugi olla usaldusväärsed allikad, tõstatus ju siinsamas arutelus! Inimkond ei jõua iial absoluutse tõeni...
Mina leian igasuguse infokillu kasuliku olevat. Võib-olla sel seisukohal, sel infokillul pole piisavalt häält, et end kuuldavaks teha; võib-olla leidub inimesi, kes ei taha üht või teist teooriat kuuldavaks teha. Isiklikult olen arvamisel, et kõik mis trükis ilmunud, kõlbab Vikipeediasse üles tähendada (kusjuures, pean oluliseks rõhutada seda, et justnimelt trükis, mitte veebis ilmunut – paljugi just seetõttu, et veeb vananeb, aga raamat on püsivam infokandja). Meie suurim probleem on sõnameisterlikkus, mitte see, kas konkreetne nähtus on "tegelikult" ka nii või mitte. On tarvilik seisukohti tutvustada nii, et me ei suru neid peale, et lugejal jääb ise võimalus otsustada, ise jõuda selgusele, kas esitatu on tõde, pooltõde või midagi muud. --kanakukk (arutelu) 3. mai 2012, kell 23:27 (EEST).
Kas Suvorovile ei tohi põhimõtteliselt mitte kunagi viidata või on ta siin esile toodud fakte kuidagi moonutanud? Aga yldiselt: kus häda näed laita, seal tule ja aita. Meil on suur puudus erialas korralikult orienteeruvatest spetsialistidest, ent amatöörid kipuvadki sekundaarkirjandusele tuginema. Ega selle vastu ei saagi kunagi saama, kuni professionaalid ise kaastööd ei tee. --Oop (arutelu) 4. mai 2012, kell 03:53

See on nüüd väga ootamatu allikas: http://www.maaja.ee/index.php?option=com_content&task=view&id=1719&Itemid=2

Tõepoolest ootamatu. Nähtavasti on taastrükitud kunagi eesti keeles avaldatud tõlge. Andres (arutelu) 20. juuli 2015, kell 05:16 (EEST)

Ilmakaared[muuda lähteteksti]

Sakslaste rünnakut saatis kohe edu. Nad murdsid läbi Nõukogude Liidu läänepiiril olevatest vägedest ning liikusid kiirelt edasi loode, lääne ja edela suunal.

Kummalt poolt rindejoont vaadates? 2001:7D0:87CA:9180:6CCB:7391:DC74:D32E 20. august 2017, kell 12:06 (EEST)

Kusagil on viga[muuda lähteteksti]

Samal ajal alustas väegrupp Süd kuuajalist (10. juuli-10. september) lahingut

Siin on kusagil viga. 2001:7D0:87CA:9180:6CCB:7391:DC74:D32E 20. august 2017, kell 13:01 (EEST)

Venemaa ja Saksamaa vs NSV Liit ja Kolmas Riik[muuda lähteteksti]

Siin artiklis on juttu Saksamaast ja Nõukogude Liidust. Kui me samastame Kolmanda Riigi Saksamaaga, siis peaks ka Nõukogude Liidu samastama Venemaaga. Siiski olid nendel riikidel sel ajal omad ametlikud nimed. Otsustame siis ära, kumbasid siin kasutame.

Minu meelest on just "Saksamaa" sobiv nimi, ükskõik mis selle ametlik nimi ka ei oleks. Hiljem riik lõhenes, siis ei saa lihtsalt "Saksamaa" öelda. Aga Nõukogude Liit ja Venemaa olid kogu aeg erinevad. Andres (arutelu) 7. september 2017, kell 19:32 (EEST)
Ja kas siis Saksamaa ametlik nimi oli Kolmas Riik? Minu meelest need ei ole head parandused. Andres (arutelu) 7. september 2017, kell 19:34 (EEST)