Nurtu mõis
Nurtu mõis (saksa keeles Nurms) oli eramõis Vigala kihelkonnas Läänemaal.[1] Nüüdisajal jääb kunagine mõis Märjamaa valda Rapla maakonnas.
Mõis rajati 17. sajandil Valgu mõisast eraldatud alast.[1]
1788. aastal asutati Nurtu mõisas klaasimanufaktuur, osa toorainest sai see ettevõte kohapealt, osa tuli muretseda Peterburist ja Tallinnast. 1805. aastall valmistati manufaktuuris aastas 500 kasti aknaklaasi. Manufaktuuris töötas 20 inimest, nende hulgas 2 välismaalast-meistrit, 5 vaba inimest palgalistena ja 13 pärisorja. 1818. aastal oli aknaklaasi toodang tunduvalt suurenenud ning peale selle valmistati ka väikesi peegleid. Töötajate arv oli kasvanud 24-ni, nende hulgas 7 meistrit ja 17 muud töötajat. 1826. aastal on teated, et Nurtu manufaktuur on sulgetud[2].
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 Nurtu mõis Rahvusarhiivi Eesti ala mõisate registris (vaadatud 25.03.2016)
- ↑ Jaan Konks, PÄRISORJUSEST KAPITALISMI LÄVENI. JOONI EESTIMAA MINEVIKUST. UURIMUSI LÄÄNEMEREMAADE AJALOOST I, Tartu Riiklku Ülikooli Toimetised, TARTU 1973, lk 64
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Nurtu mõis Rahvusarhiivi Eesti ala mõisate registris
Kirik: Vigala
Mõisad: Vigala kirikumõis | Hallivere mõis | Jädivere mõis | Kivi-Vigala mõis | Konuvere mõis | Nõlva mõis | Palase mõis | Päärdu mõis | Vaguja mõis | Vana-Vigala mõis | Velise mõis