Päärdu mõis

Allikas: Vikipeedia

Päärdu mõis (saksa keeles Kosch) asus Vigala kihelkonnas Läänemaal.

Asutamine[muuda | muuda lähteteksti]

Täpne mõisa asutamise aeg on teadmata, kuid tõenäoline on 15. sajandi teine pool. Päärdu mõisa asutas Velise mõisa omaniku Claus Uexkülli noorem poeg Wolmar Uexküll, kes päris maad oma isalt.

Nimi[muuda | muuda lähteteksti]

Mõisa saksapärane nimi Kosch tuleneb Päärdu varasemast nimest, milleks oli Kose. Eestlaste seas levima hakanud Päärdu nimi pärineb 17. sajandist ja on mugandatud selleaegse mõisa omaniku Berend Taube (Bernt Tuwe) eesnimest.

Päärdu mõis asus algusest peale Päärdu jõe idakaldal, jõe ja Tallinna–Pärnu maantee vahelisel alal. Mõisa põllud olid mõlemal pool jõge. Päärdu jõge nimetati minevikus Kose jõeks.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

1566. aasta revisjoni andmetel oli Päärdu mõisa pindala 10,5 adramaad. 1774. aasta revisjoni andmetel hõlmas see 14,75 adramaad ja 1840. aastal 32 ruutkilomeetrit. 17. sajandi lõpul elas mõisa alal umbkaudu 250 inimest. Pärast 1711. aasta katku oli alles vaid 42 inimest. Seejärel hakkas elanike arv uuesti kasvama. 18. sajandi alguses kuulusid Päärdu mõisale lisaks Kose (Päärdu) külale tänapäevase Rääski, Palase ja Kurevere küla alad. Palasel oli Päärdule kuuluv karjamõis, mis 1770. aasta paiku iseseisvus (vt Palase mõis).

Maanda karjamõis[muuda | muuda lähteteksti]

Teine karjamõis – Maanda, ametliku nimega Peetrimõisa (Peterhof, Päärdu paruni von Rennenkampffi eesnimi) asus Rääskis. Aastatel 1870–1874, kui Päärdu pärismõisa renditalud müüdi päriseks, tükeldati ka Maanda karjamõis. 1874. aasta paiku jagati väikene mõis kaheks taluks. 1873. aastal ostis mõisa Abja puusepp Johann Lüdig. Seega oli Päärdu mõis esimene Vigala kihelkonna mõisatest, mille omanikuks sai eestlane. 1874. aastal, hakkas mõis renditalusid pärisomandisse müüma. 1910. aastaks oli mõisamajapidamisel maad umbes 1000 hektarit. Lüdigi käes oli mõis aastatel 1884–1912.

Mõisahooned[muuda | muuda lähteteksti]

Esialgne mõisahoone põles 16. juunil 1546 maha. Mõisa uus peahoone – varaklassitsistliku üldkompositsiooniga kahekorruseline kõrge kelpkatusega kivihoone – valmis alles 1790. aastal Gustav von Rennenkampfi ajal[1]. Tänaseni säilinud kahekorruseline kivist klassitsistlik härrastemaja valmis 1792. aastal.

1905. aasta mässu ajal jäi erinevalt teistest ümberkaudsetest mõisatest Päärdu mõisahäärber puutumata, sest levis kuuldus, et härrastemajja tahetakse paigutada kool. Päärdu kool kolis häärberisse alles 1924. aastal. Kui 1972. aastal liideti kool Kivi-Vigala põhikooliga, jäi häärber tühjalt seisma. 1980. aastatel hakati härrastemaja puhkebaasiks renoveerima, kuid taastamistööd katkesid. 1990ndatest on mõisasüda eraomanduses ja mõisakompleksi renoveeritakse.

Häärberi ees asub mõisapark (kokku 5 hektarit, looduskaitse all), mida läbib peasissesõidutee.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]