Päärdu mõis

Päärdu mõis (varem Kose mõis) (saksa keeles Kosch) oli rüütlimõis Läänemaal Vigala kihelkonnas. Nüüdisajal asub Rapla maakonnas Märjamaa vallas.

Päärdu mõisa peahoone (2006)

Ajalugu

Edle von Rennenkampffi suguvõsa aadlivapp

Päärdu oli 16. sajandi algul Uexküllide suguvõsa valdus. Nende ajal rajati sinna ilmselt sajandi 2. poolel mõis. 1533. aastal oli mõisnik Johann Uexküll Uexküllide Päärdu suguvõsaliinist, tema pärandusejagamise lepinguga Uexkülli vendade Johann, Jürgen ja Heinrich ja Wilhelm Uexküllide vahel, sai Päärdu mõisa 1563. aastal Wyllem von Uexküll (surn. 1605).

Abielu kaudu Wilhelm Uexkülli tütre ja pärija Sophiaga, omandas selle Uexküllidelt Eestimaa maanõunik Berend von Taube (1592–1666), Taubedele valduses püsis mõis 18. sajandi alguseni. Seejärel kuulus mõis lühikest aega Pahlenitele ja siis Derfeldenitele, kes pidasid seda 18. sajandi keskpaigani.

1749. aastal Päärdu ostu kaudu omandanud Jakob Gustav Edler von Rennenkampffi (1716−1791) järeltulijad olid mõisaomanikud 1872. aastani, mil nad müüsid selle Abjast pärit puusepp Johann Lüdigile (1819−1883). Ta hakkas 1874. aastal mõisa renditalusid päriseks müüma. Lüdigid olid mõisaomanikud 1908. aastani, mil viimaseks omanikuks sai pärilik aukodanik Bruno Richard Theodor Stein (1873−1939), kellelt mõis võõrandati 1919. aasta maareformiga 1919. aastal.

Päärdu mõisa peahoone kuni 1940. aastani

Pärast võõrandamist

1924. aastal kolis mõisa peahoonesse Päärdu kool. See õppeasutus tegutses seal 1972. aastani, mil kool liideti Kivi-Vigala Põhikooliga. Seejärel seisis mõis kaua tühjana. Tänapäeval on mõisakompleks eravalduses.

Karjamõisad

Palase mõis (Pallas) ehk Pallaste mõis oli varem karjamõis, kuid 1770. aastate paiku sai sellest iseseisev mõis ja hiljem oli see poolmõis. Mõisnik Peter von Rennenkampffi järgi nime saanud Peetrimõisa (Peterhof) ehk Maanda karjamõis asus Rääskis. See tükeldati aastatel 1870–1874 ja jagati kaheks taluks.

Mõisa suurus

1566. aasta revisjoni andmetel oli Päärdu mõis kümne ja poole adramaa suurune valdus. 1774. aasta revisjoni järgi hinnati selle suuruseks 14,75 adramaad ja 1840. aastal 32 ruutkilomeetrit. 1910. aastaks oli mõisal maad umbes 1000 hektarit. 18. sajandi alguses kuulusid Päärdu mõisale lisaks Kose (Päärdu) külale tänapäevase Rääski, Palase ja Kurevere küla alad.

Mõisa nimest

Saksakeelne nimi Kosch tuleneb Päärdu varasemast nimest Kose. Praegu eestikeelne variant pärineb 17. sajandi mõisaomaniku Berend Taube eesnimest.

Mõisa rahvastik

XVII sajandi lõpul elas mõisa alal umbkaudu 250 inimest. Pärast 1711. aasta katku oli alles vaid 42 inimest. Seejärel hakkas elanike arv uuesti kasvama.

Mõisaansambel

Peahoone

Varasem häärber hävis põlengus 16. juunil 1546. Hilisem üldkompositsioonilt varaklassitsistlik, kuid baroksete detailidega kahekorruseline kelpkatusega peahoone valmis 1790. aastal mõisaomanik Jakob Gustav Edler von Rennenkampfi (1716−1791) ajal. 1905. aasta sündmustes jäi Päärdu erinevalt teistest ümbruskonna mõisatest puutumata, kuna levisid kuuldused, et härrastemajja tahetakse paigutada kool. Päärdu kool tegutses mõisas aastatel 1924–1972. 1980. aastatel hakati häärberit NJTK Kommunaari puhkebaasiks renoveerima, kuid taastamistööd katkesid. 1990. aastatel eravaldusse läinud mõisasüda on väljastpoolt olulises osas taastatud. Mõisa praegustest omanikest on avaldanud mitu artiklit ajaleht Eesti Ekspress.

Park

Viie hektari suurune park on looduskaitse all.

Vaata ka

• Eesti mõisate loend

Välislingid

• Kärmas, Mihkel. . Eesti Ekspress. 30. september 2004
• Päärdu mõis Eesti mõisaportaalis
• Päärdu mõis Rahvusarhiivi Eesti ala mõisate registris
• Päärdu mõis Rahvusarhiivi Kinnistute registris
• Päärdu mõis Velise valla lehel