Fideikomiss

Allikas: Vikipeedia

Fideikomiss (ladina keeles fidei commissium - usaldusväärsetesse kätesse jäetud) on eraõiguslik institutsioon, kus perekonnavara (enamasti maa, samuti kinnisvara või kapital) kuulub jagamatult ühe perekonnaliikme valdusse, kelle käsutusõigus on piiratud ja kellel puudub võõrandamisõigus.

Fideikomiss rooma õiguses[muuda | muuda lähteteksti]

Fideikomissi mõiste on pärit rooma õigusest, kus see tähendas testamendis sätestatud korraldust, millega pärandaja esitas pärijale palve anda või teha midagi kolmanda isiku heaks.

Aadlisuguvõsa fideikomiss[muuda | muuda lähteteksti]

See oli levinud Läänemereprovintsides ja see võis koosneda ühest või enamast mõisast. Need moodustati lepingu või testamendiga, kusjuures Liivimaal pidi keiser fideikomissi asutamise kinnitama. Fideikomissi ei tohtinud võõrandada, hüpoteegivõlgadega koormata ja seda pärandati suguvõsasiseselt, reeglina majoraadina. See tagas suguvõsale majandusliku, ühiskondliku ja poliitilise kaalu. Eestimaal asutati esimene fideikomiss 1699. aastal ja Liivimaa Eesti osas 1756. aastal. Fideikomissid kaotati 1919. aastal maaseadusega.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]