Vello Saage

Vello Saage haud Tartus Raadi kalmistul

Vello Saage (kuni aastani 1938 Hermann Saage; 8. veebruar 1922 Vao vald (Väike-Maarja kihelkond), Virumaa – 15. jaanuar 1991 Tartu) oli eesti pedagoog, Tartu 8. Keskkooli eesti keele ja kirjanduse õpetaja (1957–1985).

Elulugu

Vello Saage oli põllumehe poeg. Ta õppis 1930–1935 Triigi-Avispea 6-klassilises algkoolis, 1935–1941 Väike-Maarja progümnaasiumis ja keskkoolis ning 1942–1950 Tartu Riiklikus Ülikoolis eesti filoloogia erialal (alates 1944. aastast kaugõppes).

Aastatel 1944–1946 oli Vello Saage õpetaja Väike-Maarja mittetäielikus keskkoolis, 1946–1949 õpetaja Tartu Elektromehaanika Tehnikumis ning Tartu Arve- ja Plaanindustehnikumis. 1949. aastal ta vallandati, tema vanemad ja kolm õde küüditati Siberisse. Aastatel 1950–1952 oli Saage Eesti Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituudi eesti murrete ja sõnavara sektoris mittekoosseisuline töötaja (teadur), aastatel 1952–1957 eesti keele ja kirjanduse õpetaja Otepää Keskkoolis ning 1957–1985 Tartu 8. Keskkoolis, 1961–1986 ühtlasi Tartu Riikliku Ülikooli ja Eesti Põllumajanduse Akadeemia ettevalmistuskursuste õppejõud ja vastuvõtukomisjoni liige. Aastatel 1961–1988 oli ta Tartu Riikliku Ülikooli, Eesti Põllumajanduse Akadeemia ja Vabariikliku Õpetajate Täiendusõppe Instituudi lektor. Vello Saage paistis silma väga hea õppemetoodika poolest.

Tegevus Tartu 8. Keskkooli kirjandusõpetajana

Augustis 1959 ilmus Vello Saage eestvedamisel Tartu 8. Keskkooli almanahhi Tipa-Tapa esimene number, mida ta toimetas kuni 1977. aastani (nr 16). Septembris 1966 alustasid tööd kirjandusklassid. Vello Saage juhendas kooliteatrit ja kõnekoore, korraldas kirjanduspäevi ja kirjanduslikke matku.

Õpilasi

Kirjanikud

• Mati Unt
• Mari Vallisoo
• Mihkel Mutt
• Rein Saluri
• Kuno Otsus (luulekogu "Ellupöördujad" – Tipa-Tapa nr 4, 1962)
• Jaak Kärdi
• Enn Lillemets
• Lea Arme, lastekirjanik ja elulooraamatute autor
• Merle Sild

Ajakirjanikud

• Aarne Rannamäe
• Mart Riikoja
• Agnes Jürgens
• Ülo Russak
• Sven Karja

Muusikud

• Priit Pihlap
• Tarmo Urb

• Krista Aru (Muldma), ajakirjandusloolane ja museoloog ning Riigikogu liige
• Jaak Aru, kardioloog, Vello Saage sihtkapitali asutamise eestvõtja
• Airi Liimets, kasvatusfilosoof ja -teadlane
• Lianne Saage-Vahur, emakeele ja kirjanduse õpetaja ning kooliteatri Liblikapüüdja asutaja, Betti Alverile pühendatud luulefestivali Tähetund algataja
• Hannes Kaljujärv, näitleja
• Helja Kirber, Üleilmakooli juht
• Jaan Õispuu, keeleteadlane

Teadustöö

Vello Saage teadustööd käsitlesid eesti keele ja kirjanduse õpetamist ning õpilaste kasvatuslikku mõjutamist.

Tunnustus

• 1978 Eesti NSV teeneline õpetaja

Isiklikku

Vello Saage vanemad August Saage (1890–1964) ja Elisabeth Saage (sündinud Stein, 1892–1973) olid talupidajad. Vello Saage abikaasa Valli Saage (sündinud Enok, 1928–1982) oli geograafia- ja bioloogiaõpetaja. Vello ja Valli Saagel oli kaks poega.

Mälestuse jäädvustamine

• Alates 1993. aastast korraldavad Vello Saage sihtkapital, Tartu Forseliuse Kool ja Soome Instituut Vello Saage etluskonkurssi.
• 1997. aastal asutasid Forseliuse Gümnaasiumi vilistlased ja õpetajad Vello Saage sihtkapitali.
• 7. veebruaril 2008 avati Forseliuse Gümnaasiumis Vello Saage ja Mati Undi bareljeefid (autor Airike Taniloo-Bogatkin).
• "Õpetaja elav sõna" – pühendusteos Vello Saage 100. sünniaastapäevaks. Koostajad Airi Liimets, Krista Aru, Kertu Uri. Kirjastus EKSA, 2022. ISBN 9789916677100

Teoseid

• "Esteetiline kasvatus ja kirjanduse õpetamine" – Edasi 15. aprill 1960
• "Teooriast ja praktikast tuletusliidete käsitlemisel 10. klassis" – Nõukogude Õpetaja 17. detsember 1960
• "Klassikollektiiv kasvatustegurina" – Nõukogude Kool 1960, nr 12, lk 910–914
• "Ateistlikust kasvatusest kirjanduse õpetamisel" (brošüür sarjas "Õpetajate ja kasvatajate töökogemusi"). Eesti NSV Vabariiklik Õpetajate Täiendusinstituut, Tallinn 1963, 28 lk

Vello Saage on koos Kalju Lehega koostanud kogumiku "Noorte sulega" (valik töid koolialmanahhidest 1965–70), Eesti Raamat, Tallinn 1972, 328 lk

Kirjandus

• S. Vissak, "Meie õpetaja" – Edasi 20. detsember 1961
• Leo Metsar, "Vello Saagega vestlemas" – Kodumaa 5. mai 1971
• Ülo Matjus, "Saage Saageks ehk Tagasihoidlik, ometi vältimatu täiendus arutlusele meetodi üle" – Sirp ja Vasar 11. veebruar 1972, nr 6, lk 4 ja Ülo Matjuse artiklite kogumikus "Kõrb kasvab", Ilmamaa, Tartu 2003, lk 195–196
• Tiiu Kuurme, "Usun ilusse inimeses" – Sirp ja Vasar 18. veebruar 1983
• Peeter Olesk, "Vello Saage 60" – Emakeele Seltsi aastaraamat, 1982, nr 28, ilmunud 1984, lk 94–96
• Tiiu Kuurme, "Teine elulugu" (Tartu 8. Keskkooli õpilased räägivad oma suhetest kirjandusega ja õpetaja Saagest) – Noorus 1985, nr 12, lk 5–7
• Nekroloog – Postimees 19. jaanuar 1991
• Nekroloog – Õpetajate Leht 2. veebruar 1991
• "Oli kord õpetaja" – Postimees 8. veebruar 1992
• Jaan Õispuu, Airi Liimets, Tiiu Kuurme, "Meenutame õpetaja Vello Saaget" – Haridus 1991, nr 9, lk 44–46
• Eesti kooli biograafiline leksikon. Koostanud Heino Rannap. Eesti Entsüklopeediakirjastus, Tallinn 1998, lk 220–221 (artikli autor Airi Liimets)
• Mati Unt, "Maapoisi tee linnakirjandusse" – Looming 1999, nr 8, lk 1246–52
• Mihkel Mutt, "Vello Saage "Tipa-Tapa"" (katkend mälestustesarja kolmandast raamatust "Sitik sügab. Keskkool") – Looming, 2010, nr 1, lk 80–95
• Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918–1944. I–III. Trt, 1994, kd III, lk 422
• Eesti entsüklopeedia, kd 14, lk 447
• Tartu ülikooli ajalugu: kolmes köites. Tallinn, 1982, kd III, lk 288
• Eesti teaduse biograafiline leksikon. 3. köide: N–Sap TTEÜ, avaldatud elektrooniliselt 2013

Välislingid

• Aita Ottas, "Asutati Vello Saage nimeline sihtkapital" – Postimees 3. detsember 1997, lk 6
• Vello Saage sihtkapital ja Vello Saage nimelise luulekonkursi stipendiaadid
• Virve Liivanõmm, "Õpilasest sai suurmees, õpetajast legend" – Õpetajate Leht 15. veebruar 2008, nr 6, lk 1

Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.