Hannes Kaljujärv
Hannes Kaljujärv (sündinud 4. jaanuaril 1957 Tartus) on eesti näitleja.
Ta lõpetas 1975. aastal Tartu 8. Keskkooli ja 1979. aastal Tartu Riikliku Ülikooli kehakultuuriteaduskonna. Samal aastal lõpetas ta Vanemuise teatris Evald Hermaküla stuudio.
1979. aastast töötab Vanemuise teatris. Hannes Kaljujärv on teinud külalisena kaasa Tallinna Linnateatri, Viljandi Ugala, Rakvere Teatri, Rahvusooper Estonia (alates aastast 1995 üle 10 korra)[1], Emajõe Suveteatri ning Rootsi teatri Riksteatern trupi Unga Riks lavastustes.[2]
2020. aastal Eesti Vabariigi aastapäeva kontsert-lavastuses "Igal linnul oma laul" astus Kaljujärv üles metsvindina.[3]
Hannes Kaljujärv laulab ansamblis Kaunimate Aastate Vennaskond 1993. aastast.[4]
Rollid Vanemuises[muuda | muuda lähteteksti]
- Harry (Schisgali “Lavv-stoori”)
- Jüri (Antoni “Laudalüürika”)
- Rasputin (Hrennikovi “Valge öö”)
- noor Andres (Tammsaare ja Ago-Hendrik Kerge “Aeg tulla – aeg minna”)
- Macduff (Shakespeare’i “Macbeth”)
- Prill (Kruusvalli “Vaikuse vallamaja”)
- Joe (Styne’i “Sugar ehk Džässi ainult tüdrukud”)
- Alfred Doolittle (Loewe’ “Minu veetlev leedi”)
- Relling (Ibseni “Metspart”)
- Ormund (Pristley “Ma olen siin varem olnud”)
- Caligula (Camus' “Caligula”)
- Solist (Süvalepa ja Lunge “Kaunimad aastad su elus”)
- Filip (Gombrowiczi “Iwona, Burgundia printsess”)
- noor Andres ja Indrek (Tammsaare ja Undi “Taevane ja maine armastus”)
- rüütel Hans (Giraudoux’ “Undiin”)
- Andres (Tammsaare ja Kasterpalu “Tõde ja õigus”)
- Pierre Cauchon (Anoiulh’ ja Undi “Lõoke taeva all”)
- Hamlet (Shakespeare’i ja Undi “Hamleti tragöödia”)
- Tom (Milleri “Mälestusi kahest esmaspäevast”),
- Joodik (Gombrowiczi “Laulatus”)
- Dan (Marberi “Ohtlik lähedus”)
- Woland (Bulgakovi “Meister ja Margarita”)
- Lopahhin (Tšehhovi “Kirsiaed”)
- Arnold Crouch (Cooney’ ja Chapmani “Mitte praegu kallis!”)
- Advokaat (Vaino Vahingu “Potteri lõpp”)
- Kadmos ja Oidipus (Undi “Vend Antigone, ema Oidipus”)
- George Pye (Jonesi "Mesimees")
- piimamees Tevje (Bocki "Viiuldaja katusel")
- Randle P. McMurphy (Wassermani "Lendas üle käopesa")
- Halvard Solness (Ibseni "Ehitusmeister Solness")
- maadleja Charles (Shakespeare'i "Nagu teile meeldib")
- Lauter (Kivirähi "Teatriparadiis”)
- Advokaat (Vaino Vahingu „Potteri lõpp”)
- Archie (Tom Stoppardi „Hüppajad”)
- George Pye (Charlotte Jones'i „Mesimees”)
- Petrus Landahl (Ingmar Bergmani "Lärmab ja veiderdab")
- Claude Pichon (Neil Simoni „Sekstett a la carte”)
- Paul Riggs (Edward Taylori „Jäine mõrv”)
- Atticus (Harper Lee „Tappa laulurästast”)
- "Küünlad põlevad lõpuni"
- "Oli kord..." 1986 a. Oskar Lutsu 100. sünniaastapäevale pühendatud juubeliõhtu.
Filmograafia[muuda | muuda lähteteksti]
- 1986 "Võtmeküsimus" telemängufilm, filminäitleja ja tulnukas
- 1988 "Varastatud kohtumine" mängufilm, Marta poeg
- 1988 "Narva kosk" I jagu telemängufilm, Villu Aunvärk
- 1988 "Narva kosk" II jagu telemängufilm, Villu Aunvärk
- 1989 "Äratus" mängufilm, komsorg
- 1990 "See kadunud tee" mängufilm, Mart
- 1992 "Balti armastuslood: Mattias ja Ann. Eesti kevad 1991" mängufilm, näitleja
- 1994-2023 "Õnne 13" teleseriaal, Richard Kattai
- 1994 "Jüri Rumm" mängufilmid, Jüri Rumm
- 1998 "Koera surm" tudengifilm, mees
- 1998 "Tappev Tartu" mängufilm, tundmatu näitleja
- 2002 "Nimed marmortahvlil" mängufilm, punamiilitsa salgajuht
- 2005 "Stiilipidu" mängufilm, Kalev
- 2005 "Libahundi needus" mängufilm, Paul Saller/Peremees
- 2006 "Vana daami visiit" mängufilm, linnakodanik
- 2006 "Vanya vet" lühifilm (Rootsi), Vanya
- 2009 "Püha Tõnu kiusamine" mängufilm, baari külastaja
- 2009 "Pangarööv" mängufilm, Madis
- 2010 "Klass: elu pärast" teleseriaal, Johannes
- 2011 "Nöbinina" teleseriaal, topisemees Heino
- 2011 "Lotte ja kuukivi saladus" animafilm, hüljes Leo (hääl), lumelõvi Hannes (hääl)
- 2014 "Ivanipäev" mängufilm, Aivar
- 2016 "Õnn tuleb magades" mängufilm, Toits
- 2017 "Siberi võmm" teleseriaal, Aarand Kitsing
- 2019 "Lotte ja kadunud lohed" animafilm, Aksel (hääl)
- 2022 "Pornofilm ja pudel viina" harrastusfilm, Jürgeni isa[5]
Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]
- 1990 – Eesti Teatriliidu aasta eripreema
- 1997 – Meira Eesti OÜ teatripreemia[6]
- 2001 – Eesti Näitlejate Liidu auraha
- 2001 – "Draama"-festivali preemia
- 2003 – Tartu linna kultuuripreemia – publiku preemia
- 2003 – Helmi Tohvelmani nimeline auhind
- 2004 – Eesti Vabariigi kultuuripreemia
- 2004 – aasta vanemuislane
- 2013 – Valgetähe IV klassi teenetemärk[7]
- 2022 – Vanemuise draamatrupi kolleegipreemia meespeaosa kategoorias nimiosa eest lavastuses "Galilei elu" ning inspektor Goole´i rolli eest lavastuses "Inspektor tuleb"
- 2022 – Vanemuise loomenõukogu draamapreemia rollide eest lavastustes «Galilei elu», «Inspektor tuleb» ja «Tõrksa taltsutus»
- 2023 – hotell Pallase teatristipendium
- 2023 – Rakvere teatri publikupreemia, parim meesnäitleja ("Nipernaaditalv")[8]
Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]
Tal on pojad Rasmus ning Hendrik esimesest abielust ja poeg Jakob ning tütred Saara ja Jette Johanna teisest abielust.[9]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Margus Mikomägi (17. november 2022). "Hannes Kaljujärv: usun juhustesse, aga jumalale peab ka alati võimaluse andma". Maaleht. Vaadatud 17.11.2022.
- ↑ Teataja : poliitika, kultuuri, ühiskonna- ja noorteprobleemide häälekandja. 20. november 1999.
- ↑ Eesti Vabariigi aastapäevakontsert. arhiiv.err.ee, 24. veebruar 2020.
- ↑ Kaunimad aastad su elus. kaunimatevennaskond.ee.
- ↑ Hannes Kaljujärv. Eesti filmi andmebaas.
- ↑ Hannes Kaljujärv ja Rain Simmul said preemia. ohtuleht.ee, 17. detsember 1997.
- ↑ Teenetemärkide kavaleride andmekogu – 18798
- ↑ Rakvere teatri publikupreemia kuulub tragikomöödiale. virumaateataja.postimees.ee, 20. oktoober 2023.
- ↑ Näitleja Hannes Kaljujärv sai viienda lapse. elu24.postimees.ee, 21. august 2012.
Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]
- Pille-Riin Purje, "Sala-Hamlet Hannes Kaljujärv" – Teater. Muusika. Kino 1995, nr. 1, lk. 69–74 ja 96
- Luule Epner, "Hannes Kaljujärv, totaalne näitleja" – kogumikus "Teatrielu 2003", Tallinn 2004. Lk 215–235
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
- Hannes Kaljujärv. IMDb.
- Hannes Kaljujärv. Siin ja praegu. videoarhiiv, 7. aprill 2001.
- Hannes Kaljujärv. Tähelaev. videoarhiiv, 20. november 2005.
- Hannes Kaljujärv saates "Kukul külas", 1. osa, WMA fail. Esmaeeter: 19. mai 2002.
- Olen mees, kes oskab elust rõõmu tunda. Pühak ma ei ole. ohtuleht.ee/naine, 30. november 2022.
- Hannes Kaljujärv: Ma ei laula autoroolis, vaid vannun. .ohtuleht.ee/naine, 12. jaanuar 2023.
- Hannes Kaljujärv esimesest kohtumisest Tiina Mälbergiga ... eestinaine.delfi.ee, 19. detsember 2023.
- Hannes Kaljujärv Vanemuise Teatri kodulehel