Leo Metsar

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Vasakult: Leo Metsar, Abel Nagelmaa ja Ilmar Talve. 8. juunil 2004 Tartu Kirjanike Majas.

Leo Metsar (kuni 17.06.1936 Mollok; 27. aprill 1924 Tartu4. august 2010) oli eesti kirjanik ja tõlkija.

Lõpetas 1948. aastal Tartu Riikliku Ülikooli ajaloolasena. Aastatel 19581963 oli ajalehe Edasi kirjanduskaastööline, seejärel vabakutseline.

Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

Looming[muuda | muuda lähteteksti]

Kirjutas psühholoogilise kallakuga romaane ja ajaloofilosoofilise romaanidiloogia. Tõlkinud paarkümmend tšehhi ja slovaki proosateost. Aastal 1981 sai Podjavorinská ja 1984 V. Nezvali auhinna.

Teosed[muuda | muuda lähteteksti]

Romaanid[muuda | muuda lähteteksti]

  • "Unistused ei sure" (1960)
  • "Päikesevanker" (1964)
  • "Ripsmetušš" (1971)
Romaanitetraloogia[muuda | muuda lähteteksti]
  • "Keiser Julianus" (1978)
  • "Keiser Julianus. Päevik" (1983)
  • "Keiser Julianus. 3. raamat. Päevik" (1994)
  • "Keiser Julianus. Prokopiose ülestõus" (2005)

Tõlkeid tšehhi keelest[muuda | muuda lähteteksti]

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Tema vend oli tõlkija Jüri Metsar.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]