Airi Liimets

Airi Liimets (4. märts 1959 – 22. juuli 2022) oli eesti kasvatusfilosoof ja kasvatusteadlane.

Haridus

Ta lõpetas 1977. aastal Tartu 8. Keskkooli (Vello Saage eesti keele ja kirjanduse süvaõppega klassi), 1981. aastal Heino Elleri nimelise Tartu Muusikakooli (klaveri erialal) ja 1984. aastal Tartu Riikliku Ülikooli (eesti keele ja kirjanduse alal). Õppis Tartu Riiklikus Ülikoolis pedagoogikaaspirantuuris 1984–1987, sai 1994. aastal Tartu Ülikoolis kaitstud magistritööga teadusmagistrikraadi kasvatusteaduse alal. Doktorantuuris õppis ta 1996–2004 Saksamaal Heidelbergi Pedagoogikaülikoolis kasvatusteaduse ja filosoofia erialadel ning sai samas 2004. aastal kasvatusteaduse doktoriks kasvatusfilosoofia alal.

Airi Liimets oli 2007. aastast korraline professor (2007–2012 Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias ning 2012–2017 Tallinna Ülikoolis). Alates septembrist 2017 töötas ta kasvatusfilosoofia külalisprofessorina Tallinna Ülikoolis ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia doktorikoolis ning lavakunstikoolis. Eesti Rahvusringhäälingu mittekoosseisulise muusikalise kujundajana on ta kujundanud "Luuleruumi" saatesarja luulekavu.

Teadustöö põhisuunad

2022. aasta 1. aprilli seisuga on Airi Liimetsal ilmunud 336 publikatsiooni. Nendest 254 on teadustööd (sh 4 monograafiat, 17 koostatud ja toimetatud raamatut/artiklikogumikku ja 22 Liimetsa peatoimetamisel välja antud raamatut) ning üle 80 populaarteadusliku artikli ja muud loomingut. Teadustööd on ilmunud 16 riigis (Eesti, Läti, Leedu, Venemaa, Bulgaaria, Tšehhi, Saksamaa, Austria, Holland, Soome, Rootsi, Norra, Hispaania, Kreeka). Liimetsa uurimistöö teadlase ja filosoofina on olnud teedrajav Eestis ning tunnistatud uudseks ja originaalseks ka rahvusvahelisel areenil kõigis ta viljeldud valdkondades (kasvatusfilosoofia ja filosoofiline ning pedagoogiline antropoloogia, kasvatus- ja noorsoosotsioloogia, kasvatusteaduse ajalugu, õppimispsühholoogia, etnomusikoloogia ja muusikafilosoofia, muusikapedagoogika).

Airi Liimets oli Eesti esimene ning senini ainus kasvatusfilosoof. Kasvatusfilosoofilise monograafiaga (ilmunud Saksamaal 2005) õppivast inimesest ja õpistiilist promoveerus ta doktoriks 2004. aastal Heidelbergi Pedagoogikaülikoolis. (Kasvatus)filosoofide rahvusvahelistes ringkondades on tunnustatud ja nimetatud originaalseks A. Liimetsa filosoofiline mõtlemine: a) kasvatusest kui inimese ja olemise diferentsist, b) inimesest kui limes'est, c) õppivast inimesest kui liminaliteedis iseendaga kohtuvast piiritust Ise-Maailmast, 4) õpistiilist kui tegeva inimese individuatsiooni struktuurist, 5) inimesest kui koduteest ja ärateest. Filosoofias (kasvatusfilosoofias, filosoofilises ja pedagoogilises antropoloogias, filosoofia ajaloos) ongi huviorbiidis olnud kõige enam inimesekäsitus kui selline. Lisaks ülalnimetatule on Liimets kirjutanud ka mängivast inimesest; vaikivast ja lobisevast, küsivast, tegevast, loomingulisest, surelikust ja end ajalisustavast inimesest, nurgainimesest. Ta on esitanud interpretatsioone Friedrich Nietzsche ja Martin Heideggeri filosoofiast, filosoofia kui sellise tähendustest, teatrimaskist kui fenomenist, ajalooteadvusest; aporeetilisest, postmodernistlikust ja mittedistsiplinaarsest mõtlemisest, õpetajaks olemisest ja õpetaja legendaarsusest, tegevusest kui filosoofilisest konstruktist.

Kasvatus- ja noorsoosotsioloogias kuulus Airi Liimets oma isa Heino Liimetsa poolt 1970. aastatel rajatud õpilaste elustiili uurimise koolkonda. 2000. aastast oli vastava uurimisgrupi juhiks A. Liimets, kes on koolkonna teoreetilist ideestikku arendanud edasi diferentsifilosoofilise mõtlemise perspektiivist, mis on uudne nii Eestis kui ka rahvusvahelises teaduses. Empiiriliselt on A. Liimets ise uurinud eelkõige õppimise kui tegevuse, õpistiili ning muusika kui fenomeni positsiooni noorte elustiilis. Samuti on ta tutvustanud ja analüüsinud Eesti koolkonna ideid elustiilist paljudes rahvusvahelistes publikatsioonides. Viimastel aastatel on ta kirjutanud ka nooruse mõiste arenguloost ning rändlinnuliikumisest kui fenomenist 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi alguse Euroopas. Uudseks A. Liimetsa vaatenurgaks rändlinnuliikumise uurimisloos on antud liikumise käsitamine integraalse fenomenina, mis empiirilise uurimistöö tulemusena järeldub korrelatiivsetest seostest sellele liikumisele omaste väärtuste vahel.

Kasvatusteaduse ajaloo valdkonnas on Airi Liimets alates 1991. aastast koostöös oma õe Reet Liimetsaga uurinud Heino Liimetsa kasvatusteaduslike ideede ning ta integraalse teooria kujunemislugu. 1998. aastal ilmus nii eesti kui ka inglise keeles monograafia Heino Liimetsa elust ja teaduslikest ideedest, 2010. aastal aga Saksamaal Airi Liimetsa koostatud ja toimetatud pühendusteos (Festschrift) H. Liimetsale ta 80. sünniaastapäevaks. Viimastel aastatel on Airi Liimetsal tekkinud huvi Eesti kasvatusteadusliku mõtteloo arengu vastu laiemalt. Koos R. Liimetsaga on tehtud mahukas uurimus Johannes Käisi ja Heino Liimetsa ideestike sarnasustest ja seatud küsitavaks Eesti kasvatusteadusliku mälu järjepidevus ja jätkuvus tänapäeva Eestis. Antud käsitlus on Eesti kasvatusteaduses esimene ideede arengulugu analüüsiv uurimus üldse.

1984. aastal asus Airi Liimets Tartu Ülikoolis pedagoogika aspirantuuris uurima õpitegevuse stiili, olles Eestis esimene, kes sellele traditsiooniliselt õppimispsühholoogia valdkonna teemale pühendus (aastal 1993 lisandus Voldemar Tomusk monograafiaga “Õpistiilid”, ning sellega tänaseni õpistiilialane uurimistöö Eestis piirdubki). 1991. aastal ilmus ajakirjas “Haridus” neljast artiklist koosnev sari õpistiilist, 1999. aastal aga Tallinna Ülikooli Kirjastuses monograafia õpitegevuse stiilist. Kokkuvõtliku käsitluse õpistiilidest teaduslikus mõtlemiskontekstis leiab 2005. aastal Saksamaal ilmunud monograafia esimesest peatükist. Seal on esitatud ka A. Liimetsa enda aastail 1986–1988 tehtud empiirilise uurimistöö tulemused. 2005. aasta monograafiast leiab ka kriitika õpistiilide teaduslikule uurimisele ning esitatud on maailmas originaalne filosoofiline lähenemine ja mõtlemine õpistiilist ja õppivast inimesest, mille edasiarendust võib kuulda 2015. aastal salvestatud ööülikooli loengust.

Airi Liimetsa teaduslik töö sai üldse alguse Tartu Ülikooli üliõpilasena etnomusikoloogia valdkonnas, mille tulemusena valmis 1984. aastal diplomitöö “Viiulipalade muusikaline vorm Eesti rahvatraditsioonis”, mis 1988. aastal ilmus monograafiana kirjastuses “Valgus”. See on Eestis esimene uurimus rahvalikust viiulimuusikast. Uudne on ka sealjuures, et muusikat ja viiulipalade muusikalist vormi on analüüsitud ja tõlgendatud muusikasemiootika vaatepunktist. Rahvamuusikast on A. Liimets mõelnud ja kirjutanud ka ühenduses isiksuse arenguga 1990. aastate lõpul. Koostöös muusikateadlase Kerri Kottaga on arendatud ka muusikafilosoofilist mõtlemisviisi, käsitades muusikat kui limes't. Muusikafilosoofilisi mõtteid leiab ka A. Liimetsa 2017. aastal salvestatud ööülikooli loengust teemal “Filosoofia ja muusikaga häälestatud maailm”.

Aastail 2004–2009, kui Airi Liimets töötas Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia koolimuusika instituudi juhatajana, tingis ametikoht ka sisenemise muusikapedagoogikateadusse, mida ta rikastas esimesena Eestis empiirilise muusikasotsioloogilise lähenemisviisiga. Lisaks kirjutas ka (muusika)õpikute koostamisest, mõtiskles muusikaarmastusest kui fenomenist, seadis filosoofiliselt mõeldes kahtluse alla üldse koolimuusika mõiste jm. Tema ise ja ta juhendatud magistrandid ja doktorandid on teinud hulgaliselt empiirilisi uurimusi muusika kui õppeaine, muusika tähenduse ja muusika kuulamise, laulupeo kui fenomeni positsiooni kohta noorte elustiilis, Eesti koolikultuuris ja koduses kasvatuskultuuris. 2006. aasta ajakirja “Haridus” esimeses numbris ilmus kokku 9 artiklit, mis tutvustasid vastavasisulist uurimistööd koolimuusika instituudis, nagu ka 2009. aastal ilmunud A. Liimetsa koostatud ja toimetatud mahukas raamat “Muusikalise kontegelikkuse ühendused identiteedi ja diferentsiga”. 2011. aastal kirjastuses Peter Lang ilmunud A. Liimetsa ja M. Mäesalu koostatud raamat “Music Inside and Outside the School” on esimene trükis, kus esitletakse paljusid Eesti muusikapedagoogikateaduses viljeldavaid suundi rahvusvahelisele teadlaskonnale.

Teosed

Monograafiad

• Liimets, Airi (1988). Viiulipalade muusikaline vorm Eesti rahvatraditsioonis. Tallinn: Valgus.
• Liimets, Airi (Toim ja koost); Liimets, Reet; Unt, Inge (1998). Heino Liimets. Ülevaade elust ja teaduslikest ideedest. Tallinn: Tallinna Ülikooli Kirjastus.
• Liimets, Airi (1999). Refleksioon õpitegevuse stiilist kasvatusteadusliku kategooriana. Tallinn: Tallinna Ülikooli Kirjastus.
• Liimets, Airi (2005). Bestimmung des lernenden Menschen auf dem Wege der Reflexion über den Lermstil. Frankfurt am Main, Berlin, Bern, Bruxelles, New York, Oxford, Wien: Peter Lang.

Toimetatud ja koostatud raamatud/teadusartiklite kogumikud

• Liimets, Heino; Laherand, Meri-Liis (Tõlkija); Liimets, Airi (Toim) (1998). Kuidas õppeprotsess kasvatab? Tallinn: Tallinna Pedagoogikaülikooli Kirjastus.
• Liimets, Airi; Laherand, Meri-Liis; Liimets, Reet (Koost ja toim) (1998). Erziehungswissenschaft als eine integrative Wissenschaft. Integrationsprobleme in der Erziehung = The educational science as an integrative science and integration issues in education. Tallinn: TPÜ Kirjastus.
• Liimets, Airi (Koost ja toim) (1999). Quo vadis, kasvatusteadus? = Quo vadis, educational science? Tallinn: TPÜ Kirjastus.
• Liimets, Airi (Toim) (1999). Muusikakasvatuse minevik ja tänapäev: Riho Pätsi 100. sünniaastapäevale pühendatud rahvusvahelise konverentsi teesid = Past and today of music education. Tallinn: TPÜ Kirjastus.
• Liimets, Airi; Vikat, Maie (Toim); Sepp, Anneli (1999). Riho Päts: personaalnimestik. Tallinn: Tallinna Pedagoogikaülikooli Kirjastus.
• Liimets, Airi; Kõlar, Leelo (Toi.); Päts, Riho (1999). Oh seda endista eluda... : meenutusi möödunud aegadest. Tallinn: Tallinna Pedagoogikaülikooli Kirjastus.
• Liimets, Airi (Hrsg.) (2001). Integration als Problem in der Erziehungswissenschaft. Frankfurt am Main, Berlin, Bern, Bruxelles, New York, Oxford, Wien: Peter Lang Europäischer Verlag der Wissenschaften.
• Liimets, Airi (Toim), Laherand, Meri-Liis (Tõlkija); Liimets, Heino (2001). Kuidas õppeprotsess kasvatab? (2., korrigeeritud trükk). Tallinn: TPÜ Kirjastus.
• Liimets, Airi, Ruus, Viive-Riina (Koost ja toim) (2004). Õppimine mitmest vaatenurgast. Tallinn: TPÜ Kirjastus.
• Liimets, Airi (Toim ja koost) (2009). Muusikalise kontegelikkuse ühendused identiteedi ja diferentsiga. Tallinn: Tallinna Ülikooli Kirjastus.
• Mäesalu, Marit, Liimets, Airi (Compiled / Koost.) (2009). Music Inside and Outside the School. Muusika koolis ja väljaspool kooli: Abstracts. Teesid. Tallinn: Estonian Academy of Music and Theatre.
• Liimets, Airi (Hrsg.) (2010). Denkkulturen. Selbstwerdung des Menschen. Erziehungskulturen: Festschrift für Professor Dr. Dr.h.c. Dr.h.c. Heino Liimets. Frankfurt am Main, Berlin, Bern, Bruxelles, New York, Oxford, Wien: Peter Lang, Internationaler Verlag der Wissenschaften.
• Liimets, Airi; Mäesalu, Marit (Eds) (2011). Music Inside and Outside the School. Frankfurt am Main, Berlin, Bern, Bruxelles, New York, Oxford, Wien: Peter Lang, Internationaler Verlag der Wissenschaften.
• Liimets, Airi; Veisson, Marika (Eds.) (2014). Teachers and Youth in Educational Reality. Frankfurt am Main, Bern, Bruxelles, New York, Oxford, Warszawa, Wien: Peter Lang, Internationaler Verlag der Wissenschaften.
• Veisson, Marika; Liimets, Airi; Kansanen, Pertti; Krull, Edgar (Eds.) (2015). Tradition and Innovation in Education. Frankfurt am Main, Berlin, Bern, Bruxelles, New York, Oxford, Wien: Peter Lang, Internationaler Verlag der Wissenschaften.

Isiklikku

Airi Liimetsa isa oli kasvatusteadlane ja psühholoog Heino Liimets; vanaonu Enn Koemets oli psühholoog ja kasvatusteadlane; õde Reet Liimets on kasvatusteadlane ja saksa filoloog.

Välislingid

• Airi Liimets Eesti Teadusinfosüsteemis
• Plekktrumm. Airi Liimets. err arhiiv
• Ööülikool. Airi Liimets "Filosoofia ja muusikaga häälestatud maailm" err arhiiv