Ülenurme mõis
Ülenurme mõis (saksa keeles Uellenorm, varem Helwenorme, Helwenurme) oli 17. sajandi algul rajatud rüütlimõis Tartu-Maarja kihelkonnas Tartumaal. Tänapäeval jääb endine mõisasüda Kambja valla territooriumile, seal tegutseb Eesti Põllumajandusmuuseum.[1]
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Esimene võimalik Ülenurme mainime allikates esineb ehk esimese korral, kui Tartu piiskop Diderik Tartu ligidal Ulemoma küla Hermine Stakelberchile jättis[2]. 1449. aastal andis Tartu piiskop Bartholomäus Savijerwe Helwenorme Dietrich Tiesenhausenile[3].
1646. aastal konfirmeeriti mõis ühele Busselbergile[4] tema Tartus asunud kivimaja eest, mille Gustav II Adolf oli Tartu linnale kinkinud. Ülenurme sai 1697. Rootsi kuninga poolt Bernhard Busselbergile ja Busseldergide perekonna kätte jäi Ülenurm kuni 1732. aastani.
18. sajandi lõpul kuulus mõis Stegemannile, 1820. aastal müüdi Ülenurme mõis Friedrich von Löwisele, 1839. aastal ostis mõisa Ernst Peter Reinthal, kes müüs mõisa 1856. aastal krahv Valerian Cancrinile (1820–1861), kelle surma järel, tema lesk Olga Cancrin (sünd Stael von Holstein), müüs mõisa 1883. aastal kaupmees Karl Konrad Faurele, kes juba 1884. aastal müüs Ülenurme mõisa Tartu kaupmees ja Tartu Tiigi veski asutajale Georg Riikile (1842–1890).
Mõisa viimane omanik oli 1908. aastast Peeter Muna (1864–1934)[5]. Pärast mõisa riigistamist 1920. aastal läks territoorium jagamisele Peeter Muna ja tema väimehe, polkovnik Viktor Puskari vahel.[6]
Mõisa suurus
[muuda | muuda lähteteksti]1914. aastal kuulus mõisa koosseisu 262,35 ha mõisamaad. Ülenurme oli Tartumaa mõisatest üks väiksemaid; sellest veel pisem oli vaid Mõra mõis.
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ http://www.mois.ee/tartu/ylenurme.shtml
- ↑ Liv-, est- und kurländisches Urkundenbuch, IV. 212
- ↑ Urkundenbuch X. 553
- ↑ Matthias Johann Eisen, Tartu ümbruse mõisa- ja wallanimed. Weiberi, Ülenurme, Postimees, nr. 83, 11 juuni 1918
- ↑ Ülenurme mõis (Tartu-Maarja khk), Kinnistute register Eesti Rahvusarhiivis
- ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 23. november 2013. Vaadatud 21. novembril 2013.
{{netiviide}}
: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Maiste, Juhan. Nutt, Nele. Tartumaa mõisad. Näituse "Kaotatud paradiis" kataloog. − Eesti Põllumajandusülikool. Maastikuarhitektuuri eriala toimetised II. Balti villa rustica II. Tartu: 2005. Lk 111-112.
- Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Erster Teil. Der estnische District. Dorpat: Druck von C. Mattiesen, 1877. Lk 54-5 [1].
- Tartumaa: maadeteadusline, majandusline ja ajalooline kirjeldus. Peatoim. J. Rumma, toim. J. G. Granö, J. V. Veski. − Eesti I. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1925. Lk 442-443 [2].
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]![]() |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Ülenurme mõis |
- Ülenurme mõis Eesti mõisaportaalis
- Ülenurme mõis Rahvusarhiivi Eesti ala mõisate registris
- Ülenurme mõis (Tartu-Maarja khk), Kinnistute register Eesti Rahvusarhiivis