Ülenurme mõis

Allikas: Vikipeedia
Endise Ülenurme mõisa peahoone
Ülenurme mõisapark

Ülenurme mõis (saksa keeles Uellenorm) oli 17. sajandi algul rajatud rüütlimõis Tartu-Maarja kihelkonnas Tartumaal. Tänapäeval jääb endine mõisasüda Kambja valla territooriumile, seal tegutseb Eesti Põllumajandusmuuseum.[1]

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

1646 konfirmeeriti mõis ühele Busselbergile tema Tartus asunud kivimaja eest, mille Gustav II Adolf oli Tartu linnale kinkinud.

Mõisa viimased omanikud olid eestlased Georg Riik ja Peeter Muna; pärast mõisa riigistamist 1920. aastal läks territoorium jagamisele Peeter Muna ja tema väimehe, polkovnik Viktor Puskari vahel.[2]

Mõisa suurus[muuda | muuda lähteteksti]

1914. aastal kuulus mõisa koosseisu 262,35 ha mõisamaad. Ülenurme oli Tartumaa mõisatest üks väiksemiad; sellest veelgi pisem oli vaid Mõra mõis.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. http://www.mois.ee/tartu/ylenurme.shtml
  2. "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 23. november 2013. Vaadatud 21. novembril 2013.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Maiste, Juhan. Nutt, Nele. Tartumaa mõisad. Näituse "Kaotatud paradiis" kataloog. − Eesti Põllumajandusülikool. Maastikuarhitektuuri eriala toimetised II. Balti villa rustica II. Tartu: 2005. Lk 111-112.
  • Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Erster Teil. Der estnische District. Dorpat: Druck von C. Mattiesen, 1877. Lk 54-5 [1].
  • Tartumaa: maadeteadusline, majandusline ja ajalooline kirjeldus. Peatoim. J. Rumma, toim. J. G. Granö, J. V. Veski. − Eesti I. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1925. Lk 442-443 [2].

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]