Karlova mõis
|
See artikkel räägib Tartu mõisast, Karlova mõisa nime on kandnud ka Katleri mõis Põhja-Eestis. |
Karlova mõis (saksa keeles Karlowa) oli mõis Tartus, nüüdses Karlova linnaosas, kus asub üks esimesi uusgooti stiilis häärbereid Eestis.
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
Karlova mõisa rajas Karl von Krüdener (Carl Gustav von Krüdener), kes ostis Tähtvere mõisalt maad 1794. aastal[1] (teistel andmetel juba 1793[2][3]). Tema järgi sai mõis ka nime[4]. Hilisema mõisasüdame kohal asus toona talu[1]. Mõis paikneb Emajõe ürgoru serval, seetõttu avanesid sealt maalilised vaated jõeorule ja linnale.[5] 1828. aastal omandas Karlova mõisa Faddei Bulgarin[6], kelle ajal sai sellest kohaliku vene kultuurielu keskus. Bulgarinile kuulus rikkalik kunsti-, raamatu- ja haruldustekogu, samuti Venemaa suurim maakaartide erakogu ning toonase tuntuima teleskoobivalmistaja Joseph von Fraunhoferi teleskoop.[5]
1919. aasta alguses võõrandas Eesti Vabariik mõisa tollastelt omanikelt Bulgarinitelt,[2] kellele jäid vaid mõisasüda ja park, mille Tartu linn ostis 1928. aastal.[6]
Nüüdseks on mõisast säilinud peahoone ja park jäänud sügavale Tartu piiresse, kesklinna lähedasse Karlova linnaossa. Seda ümbritsevad peamiselt mõnekorruselistest elamutest koosnevad tihedad elamukvartalid, laiemast mõisakompleksist on vähe säilinud.[2] Mõisa peahoone praegune aadress on Eha tänav 36[5] (teistel andmetel Salme tänav 2D[4]). Hoones aadressil Tähe 38b tegutseb Tartu Kõrgem Kunstikool[7].
2007. aastal pälvis Karlova mõisa krunt konkursil "Kaunis Eesti kodu 2007" Tartu kauneima eramu tiitli.[8]
Mõisa järgi on saanud nime Tartu Karlova linnaosa ning Karlova park, mis asetseb Karlova mõisa ja Tartu Karlova Gümnaasiumi vahel, ümbritsetuna Pargi, Kalevi ja Salme tänavast.
Häärber[muuda | muuda lähteteksti]
On teadmata, kas Krüdener ehitas praeguse peahoone põhjaosa algusest peale või kohandas senist taluhoonet[1]. Nii või teisiti sai peahooneks ühekorruseline hilisbarokne[2] ristpalkehitis, mida kattis 18. sajandile iseloomulik laudis[1]. 1805–1810[1] (teistel andmetel 1810[4]) ehitas Krüdener peahoone ümber, lisades majale nüüdse lõunaosa ja hoonet risti läbiva kivist risaliidi. Kompleks krohviti ja kujundati varaklassitsistlikus stiilis.[1] Uus hooneosa sai ka klassitsistlikud viilkatused, vanale jäi barokne murdkelpkatus.[6] Arvatavasti oli ümberehituse aluseks Tartu Ülikooli arhitekti Johann Wilhelm Krause[5] ja J. G. Kranhalsi projekt.
Kui Faddei Bulgarin[6] (Thaddeus Bulgarin) Karlova mõisa 1828. aastal algse omaniku pojalt Otto von Krüdenerilt[5] ostis, oli peahoone juba üsna halvas seisus[6]. Nii järgneski uus ümberehitus 1830. aasta paiku, mil vana hoone kaunistati uusgooti elementidega ning lisati kolme akna laiune eenduv keskosa.[2] Peahoone parempoolsesse otsa lisati 1844. aastal[5] L-tähe kujuline kahekorruseline juurdeehitis samuti uusgooti stiilis. Ehitist hakkasid kaunistama astmikviilud, tornikesed ja kaaraknad.[2] Juurdeehitisele lisatud müürisakmed ja observatooriumiks kavandatud puidust vaatetorn imiteerisid keskaegset kindlust. Muljet tugevdab sakmeääreliste väravaehitistega raudkivimüür pargi servas ürgoru nõlval. Algselt ümbritses kivimüür kogu mõisasüdant.[5]
1925. aastal ilmunud koguteoses "Tartumaa" nimetati Karlova mõisa peahoonet ainsana Tartu ümbruse mõisatest Tartu 58 tähtsaima ehitise hulgas.[5]
1928–41 asusid Karlova mõisa peahoones lasteasutused: 9. algkool, lastekodu ja 2. lasteaed[6]. 1940. aastast kuulus härrastemaja Tartu Kroonuaia Koolile.[viide?] Teise maailmasõja vältel kasutas maja sõjavägi, kes lammutas veranda ja lisas garaaži[6]. 1944. aastal sai hoone omanikuks Tartu Õpetajate Instituut. 1996. aastal ostis hoone haridusministeeriumilt 800 000 Eesti krooni eest Võrumaa ärimees, bussifirma AS Taisto omanik Taisto-Taimo Kängsepp[9], nüüdseks on ehitis osaliselt renoveeritud.[5]
1997. aastast on hoone kultuurimälestisena kaitse all.[6]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 Karlova mõis kultuurimälestiste riiklikus registris
- ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 2,5 Karlova mõis Eesti mõisaportaalis
- ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 8. detsember 2010. Vaadatud 8. detsembril 2010.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link) - ↑ 4,0 4,1 4,2 Karlova mõisa peahoone Tartu linna kodulehel
- ↑ 5,0 5,1 5,2 5,3 5,4 5,5 5,6 5,7 5,8 ""Tunased mõisad tänases Tartus"". Originaali arhiivikoopia seisuga 18. aprill 2012. Vaadatud 12. veebruaril 2012.
- ↑ 6,0 6,1 6,2 6,3 6,4 6,5 6,6 6,7 Karlova mõisa peahoone kultuurimälestiste riiklikus registris
- ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 13. veebruar 2012. Vaadatud 12. veebruaril 2012.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link) - ↑ Mari-Liis Hüvato "Tänavune kauneim Tartu kodu on Karlova mõis" Postimees, 13.06.2007
- ↑ Tiit Tuumalu "Võrumaa mees ostis Karlova mõisa" Postimees, 22.10.1996
Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]
- Maiste, Juhan. Nutt, Nele. Tartumaa mõisad. Näituse "Kaotatud paradiis" kataloog. − Eesti Põllumajandusülikool. Maastikuarhitektuuri eriala toimetised II. Balti villa rustica II. Tartu: 2005. Lk 30-32.
- Praust, Valdo. Tartumaa mõisad. Tallinn: Tänapäev, 2008. Lk 122-125.
- Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Erster Teil. Der estnische District. Dorpat: Druck von C. Mattiesen, 1877. Lk 51 [1].
- Tartumaa: maadeteadusline, majandusline ja ajalooline kirjeldus. Peatoim. J. Rumma, toim. J. G. Granö, J. V. Veski. − Eesti I. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1925. Lk 442 [2].
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Karlova mõis |
- Karlova mõis Eesti mõisaportaalis
- Karlova mõis kultuurimälestiste riiklikus registris
- Karlova mõisa peahoone kultuurimälestiste riiklikus registris
- "Video: Mart Velsker räägib Karlova mõisa omanikust Faddei Bulgarinist" Postimees, 14.01.2010